11. septembril kell 18.30 avatakse aadressil Kotzebue 2 väliala “EKA SIIN”

Tudengid ehitasid Kotzebue 2 krundile jääkmaterjalidest linnamaastiku, et tõestada, et vahekasutus on tehtav, taskukohane ja tore. 

Samas avab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ka Met(s)aRingi õuesõppeklassi, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse RMK teadusprojekti pilootlahendus külastustaristu varjualustele.

EKA SIIN

EKA välisuks ei ole kunagi olnud ega tohiks ka jääda millegi füüsiliseks piiriks. EKA SIIN on koosloome protsess-projekt, mille eesmärk ja ind on näidata EKA nägu ja sisu ka kooli vahetus ümbruses. EKA SIIN on terviklik visioon Eesti Kunstiakadeemia välialale, mis tugevdab kooli linnaruumilist kohalolu ning annab loometööle voli koolimajast õue hoovata. Selle protsessi esimeseks tähelepanu punktiks on Kotzebue 2 krunt, mis pikemas perspektiivis ootab uut EKA hoonet. 

EKA SIIN sai nime mõttest luua EKA välialale välinäituste jaoks tarvilik siin. Sellel rippuvad tudengite taiesed saaks möödujale omal vahval viisil hõigata “EKA on SIIN!”. Nii saigi EKA SIIN projekti esimeseks loodud etapiks tellingutest tugistruktuur. See loob võimalusi ürituste ja välinäituste korraldamiseks, annab väsinule puhkekoha ja innustab tudengit EKA väliruumi edasi vormima. Siinina võib vaadelda Kotzebue 2 alal paiknevate tellingstruktuuride alumist “talastikku” ehk horisontaalseid tellingu torusid, aga tellingud pakuvad ka palju loomingulisemaid võimalusi enda sisustamiseks. 

EKA SIIN raames on värskelt loodud ajutine haljastus Kotzebue 2 alale. 17.-21. augustil toimunud K2 maastikutalgute raames. Maastikutalguid korraldasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liidu Noortekogu ja Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilasselts.

Järgmisena on krunt ootamas RMK ja EKA koostöö debüüt paviljoni prototüüpi ja peale seda on oma tee leidmas K2-le juba ka kaks Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliit programmi. Kõigepealt, juba 8. septembril, avatakse tellingute esimene, rahvusvahelise töötoa “How much Ex.Change?”, välinäitus. 10.-13. septembril on krundil TABi konverentsi konteinerid.

Edasine krundil on aga kõik juba lahtine ja ootab ideid!

Arabella Aabrams
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudeng 

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

 

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

 

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

 

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

 

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

 

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

 

Avamise sündmus FBs

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmised toimuvad

8.–9. juunil 2026, Kotzebue 10, 1. korruse saalis

Sündmuse otseülekannet saab jälgida EKA TVs

AJAKAVA

8. juuni

 

09.00 SANDER HAUGAS „Boilerjaam“ Juhendajad Andres Ojari Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Merilin Kaup

09.45 MIA MARIPUU „Ehitusplatsi potentsiaal. Kuidas saab ehituskool olla ruumiline tööriist ehitusprotsessi avamiseks Hipodroomi arenguala näitel.“  Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Eneli Kleemann

10.30 RASMUS ROOSILEHT „Vahejaam: materjalikeskus. Materjalide vahepealne peatuspaik ringluses“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Mariann Drell

11.25 JANELY JÄRV „Liiklusväilast liikuvusväljaks. Autokeskse linnapiiri ümbermõtestamine“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Jaak-Adam Looveer

12.10 KRISTINA LILLEPEA „Kesklinlik tänavaruum“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Paco Ulman

12.55 ELISABET VÕRK „Poeetilis-hügieeniline linn: avalikud tualetid Tallinnas“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Hasso Krull

Lõuna 45min

14.25 ROBERT KIISLER „Lõpetamata utoopia: visioon paneelelamurajoonide taaselustamiseks Lasnamäe näitel“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jüri Soolep

15.10 ANNELI VIRTS „Lasnamäe – aedlinn? Kuidas ehitada üles kogukond modernistlikus elamurajoonis?“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann, retsensent Karina Vabson

15.55 ANDREAS HINOJOSA „Elurikka vööndi planeerimine Tallinnas: Ülemiste-Mere visioon“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Kristi Grišakov

16.50 LAURA SUSANNA LÄTTE „Mida jõgi tahab? Jõest lähtuva ruumiloome võimalused Pärnu jõe näitel“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Karri Tiigisoon

17.35 ERIK SAMMEL „Vesivare“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Merle Karro-Kalberg

18.20 TRIINU LAMP „Amfiibne maastik. Ihaste luht kui ligipääsetav ja aktiivset liikumist soosiv looduskeskkond“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Mirko Traks

 

9. juuni

 

09.00 HELLE-TRIIN HANSUMÄE „Kureeritud hääbumine“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Madli Kaljuste

09.45 KATRIIN MAITSALU „Kõik kindel haihtub õhku: Öö, müra ja vahepealne linn“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jaan Elken

10.30 YELYZAVETA PERESADA „Reason to Stay. Reason to Return. Architecture of resistance. How can skeletons return the sense of homecommunity affected by war“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Andriy Golovchenko

11.25 MIIA LAUR „Hübriidsus tööstuspärandi teisenemises.Arhitekti roll siduja ja protsessi kujundajana“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Helena Männa

12.10 TRIIN VAINO „Seenioride kodu: väärikas ning iseseisev vanaduspõlv Eesti väikelinnades Põltsamaa näitel“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

12.55 INGRID NÕMME „Seewaldi avanemine. Psühhiaatriakliinikust tervendavaks linnaruumiks“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Tristan Krevald

Lõuna 45min

14.25 MARIIA UFIMTSEVA „Architecture as a Shared Responsibility. Community-owned courtyards on Prangli island“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Johanna Jõekalda

15.10 MARK JOONAS ARTMA „Kogukonnakoda“. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Ruuben-Jaan Rekkor

15.55 ELLA MARI ROOSI „Vahehoolekandmine. Kasutustevaheline aeg kahaneva linna ruumis“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Ulla Alla

16.50 ANNE ALLIKSOO „Metsaga mestis. Kuidas saab eskapismi arhitektuur väärindada metsa sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist?“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Kalle Komissarov

17.35 JOOSEP PÄRN „Topoloogiast tüpoloogiaks. Ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Renee Puusepp

18.20 JULIA FREUDENBERG „LinnaVilla. Lammaste ja inimeste koosmaailmaloomest“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

*****

EKA lõputööde näitus TASE ‘26 on avatud 28.05 – 19.06 iga päev kell 13–19, sissepääs tasuta.

Arhitektuuriteaduskonna tööd leiad EKA Valges majas Kotzebue 10.

Arhituurid lõputööde tutvustuseks toimuvad:

11. juunil kl 14–15 sisearhitektuuri lõputööd, magistriõppekava juht Gregor Taul.

11. juunil kl 15.30–17 arhitektuuri ja linnaplaneerimise lõputööd, magistristuudiote juht Roland Reemaa.

15. juunil kl 17–18 arhitektuuritase täna, kogu teaduskonna lõputöid tutvustab dekaan Sille Pihlak.

Tutvustatakse fookuses olevaid teemasid, põnevamaid lõputöid ning avatakse arhitektuuriTASE tulevikuvaated.

NÄITUSETUURID on avatud kõikidele ruumihuvilistele, nii sisseastujatele kui ka valdkonna proffidele!

Registreeri end tuurile siin!

EKA Arh konverents “Jätkub… Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni”

10. september 2026

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all „Jätkub… Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni“ ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist.

EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid leiad Fientast.

Sündmus Facebookis · Sündmus LinkedInis

Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma.

Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri, planeerimise, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad, et arutleda selle üle, kuidas olemasolevad paigad, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.

Konverentsil osalemise eest on võimalik saada 10 EALi täiendusõppe punkti.

Programm

09:30–09:45

Avasõnad

09:45–10:30

Muutuste plenaarettekanne

Aleksi Neuvonen (Demos Helsinki, Soome)
From Fragmentation to New Norm(ative)
Linnade kliimameetmeid suunavad eri suundades erinevad prioriteedid, maailmavaated, andmeallikad ja ambitsioonitasemed. Ühised ja ajaliselt piiritletud kliima- ja süsinikuneutraalsuse eesmärgid on aidanud luua kõigile ühise sihi. Kuid eesmärgist üksi ei piisa. Iga linna materiaalne kultuur – hooned, taristu ja tehnoloogiad – kujundab mitte ainult seda, kuidas linn praegu toimib, vaid ka seda, millisena ta suudab oma tulevikku ette kujutada. Kuna linnad on pärinud erineva materiaalse kultuuri, mida on sageli kujundanud varasemad tehnoloogilised ja rahastamisotsused, liiguvad nad tuleviku poole erineva kiirusega. Väljakutse seisneb ühise suuna loomises nii, et samal ajal arvestataks nende erinevustega.

10:30–10:45

Kohvipaus

---

I paralleelsessioon

10:45–12:15

Ruumilised ja arhitektuursed muutused

Koht: EKA aula
Sessiooni juhib: Kaja Pae

Sessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas, uurides, kuidas linnad, maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkujundamine, kohandav taaskasutus, ruumiline järjepidevus ning territoriaalsete süsteemide, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omavahelised seosed.

Ivana Angelova
Farms and Buried Rivers as Connective Infrastructure in Nerima, Tokyo
Püha Kyrillose ja Püga Methodiose Ülikool

Elina Liiva
Architectural Practice and Institutional Systems in Transition
Eesti Kunstiakadeemia

Jaak-Adam Looveer
How Tallinn (Briefly) Became a Cycling City
Eesti Kunstiakadeemia

Helmi Marie Langsepp
Energy as Site: Place-Responsive Renewable Energy Infrastructure in Baltic Sea Edge Conditions
Tallinna Tehnikaülikool

Gizem Bakioğlu Apaydın
Futures Foreclosed: Scenario Thinking and Urban Design in Post-Disaster Antakya
Istanbuli Tehnikaülikool

Soenke Zehle ja Dan Dubowitz
Sounding Archipelagic Imaginaries: Holding Relations of Sense and Care across Stranded Sites
K8 Institut für strategische Ästhetik, HBKsaar / Manchester School of Architecture

Paralleelselt

Tehastootmine, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus

Koht: EKA Monumentaalstuudio
Sessiooni juhib: Siim Tuksam

Sessioonis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taaskasutus, modulaarsed renoveerimissüsteemid, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine, uurides, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.

Chieh-Hsuan Jasmy Chen
Multi-Resolution Fabrication: A Notation-to-Fabrication Framework for Volumetric Point Printing
Innsbrucki Ülikool

Andriy Golovchenko
Designing for Continuity: Environmental and Production-Informed Development of the 3Cycle Modular Timber System for Crisis Response and Long-Term Reconstruction
Eesti Kunstiakadeemia

Alvin Järving
Building Longevity as a Heterogeneous Design Question: Mapping Preservation and Transformation Across Scales
Eesti Kunstiakadeemia

Kaiko Kivi
Topological Modelling for Design–Fabrication Continuity: A Case Study in CLT Panel Systems
Eesti Kunstiakadeemia

Katrin Stöhr
The Seasonal Plan: Spatial Gradients and Seasonal Patterns of Inhabitation
Innsbrucki Ülikool

Anni Martin
The Bar We Set: Making Architectural Critique Actionable in Mass-Housing Renovation
Eesti Kliimaministeerium

---

12:15–13:15

Lõunapaus

---

13:15–14:00

Kohanemise plenaarettekanne

Hiroto Kobayashi (Keio ülikool, Tokyo, Jaapan)
Do-It-Together-Anyway: Design-Build Action toward Participatory Architecture

Veneer House’i projekt, mille töötasid välja Hiroto Kobayashi ja Keio ülikooli Kobayashi labor, on taskukohane ja kaasav arhitektuurisüsteem, mis põhineb CNC-tehnoloogia abil valmistatud vineerpaneelidel. Traditsioonilistest Jaapani puiduliidetest inspireeritud omavahel lukustuvaid detaile saab kokku panna ja lahti võtta ilma spetsiaalsete tööriistade, naelte või raskete kinnitusvahenditeta. Projekt sai alguse pärast 2011. aasta Ida-Jaapani maavärinat ning võimaldab kogukondadel, tudengitel, arhitektidel ja vabatahtlikel ühiselt ehitada paindlikke ja vastupidavaid varjualuseid ning kogukonnaruume. Kohaliku kliima ja kultuuriga kohandatavaid Veneer House’i projekte on ellu viidud nii Jaapanis kui ka mujal maailmas, uurides uusi võimalusi iseehitamiseks, katastroofijärgseks taastamiseks ja kogukondade võimestamiseks.

14:00–14:15

Kohvipaus

---

II paralleelsessioon

14:15–15:45

Materjalisüsteemid ja ringne ehitus

Koht: EKA aula
Sessiooni juhib: Sille Pihlak

Sessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust, eeltootmist, tektoonikat, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid, uurides, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.

Xiao Wang
Abductive Reasoning for Bio-digital Computational Design: Generating Relations Across Fragmented Nonhuman Domains
Innsbrucki Ülikool

Samantha Ratanarat
Building with Byproducts: Circular Construction and Land Use in the Plantation Landscapes of Southern Thailand
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT)

Kateřina Klímová
Pop-up Learning Landscape: Towards a Modern Educational Environment Through Furnishing Rather Than Construction
Praha Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemia

Eva Toom
Building an Unfinished Transition: Negotiating Bioconstruction, Local Practices and Habitability in a Rural Off-Grid House in Southern Chile
Ecotectura

Muchen Yan
Rubbles: Material Features as Design Data
Innsbrucki Ülikool

Paralleelselt

Kaasav planeerimine ja linnalised muutused

Koht: EKA Monumentaalstuudio
Sessiooni juhib: Panu Lehtovuori

Sessioonis uuritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid – digitaalset kaardistamist, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised, kogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad, analüüsides, kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.

Juulia Aliide Salulaid
Between Rules and Practice: Emergent Practices in Urban Planning Systems
Tallinna Tehnikaülikool

Kimmo Lylykangas
Climate Jeopardy: Representational Mismatch in Urban Greenhouse Gas Inventories
Tallinna Tehnikaülikool

Milda Kuraitytė ja Gediminas Viliūnas
From Visual Graph Analysis to Eye-Tracking Stimuli: A Methodological Framework for Three Urban Genotypes
Vilniuse Kunstiakadeemia

Antti Heinonen
Immersive Co-Design as Posthumanist Pedagogy: A Studio Study of Collaborative XR Sketching
LAB Rakenduskõrgkool

Chiara Chioni
From UTOPIA to Practice: Technology-Mediated Participation for Climate-Responsive Public Spaces
Aalto Ülikool

Hawke Gihm
Between Compliance and Character: Architectural Diversity Under Carbon Limits
Tallinna Tehnikaülikool

---

15:45–16:00

Kohvipaus

16:00–16:45

Paneeldiskussioon

16:45–17:00

Lõpusõnad

EKA Arh konverents 2026 moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. Täname toetuse ja koostöö eest: Eesti Arhitektuurikeskus, TAB, Tallinna linn, Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Doktorikool. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekti Met(s)aRING, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehitussüsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.

Projekt keskendub sellele, kuidas kavandada taristut nii, et seda saaks ajas kohandada, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardiseeritud puitdetailid, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused, mis vähendavad materjalikulu, lihtsustavad hooldust ja pikendavad rajatiste eluiga.

Seminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt praktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme, kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema, millised on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahenduste elluviimist.

Üritusele saad registreerida SIIN!

KAVA
27. august 2026, kell 9.30 – 12.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus, RMK pikaajalised eesmärgid ja ambitsioonid (RMK)

9.45 8 disainiprintsiipi külastustaristu projekteerimisel (EKA)

10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)

10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTech)

10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine

11.00 – 12.30 Töötuba

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA80) kaudu.

Käesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostööklubide sarja, kus teadlased, ettevõtted ning avaliku ja erasektori esindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil. Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kutsuda kõiki arhitektuuri- ja filmihuvilisi muuseumisse vaatama filmi “KARP” reedel, 6. märtsil algusega kell 18. Filmiseansi järel vestleme arhitektide portreteerimisest filmikunstis.

Vestlejateks on filmi “KARP” režissöör Keiti Väliste, filmi “KARP” operaator ja filmi “Raul Vaiksoo: Pätt või Pühak” režissöör-operaator Mattias Veermets ning arhitekt ja filmide “Leonhard Lapin. Protsess” ja “Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps” autor Margit Mutso.

Osalemine muuseumi sooduspiletiga (7€). Piletid on müügil Fientas; kohapeal saab pileti osta vabade kohtade olemasolul enne seansi algust.

“KARP” 6. märts kell 18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Kui mõtleme Tallinna Linnahallile, Eesti Rahvusraamatukogule, Postimajale ja veel ligi kolmesajale hoonele, mille arhitektiks on Raine Karp, tundub kummastav, et ikooniliste maamärkide looja ise ei pea end sugugi kunstnikuks, vaid eeskätt inseneriks. Ta ei tee kunsti, ta lahendab probleeme.

Raine pole loonud mitmepealist bürood, vaid töötab üksinda. Kultuurielu ta ei ela – legendaarses Kuku klubis on elu jooksul käinud vaid korra, valmis Linnahalliski vaid napid korrad.

Portreedokumentaal “KARP” viib vaataja koos Rainega pikale loomingulisele teekonnale. Kulgeme nii tänapäevas kui minevikus, abiks Raine enda üles pildistatud ja filmitud ülirikkalik arhiiv. Nii talle kui tema hoonetele lisavad uusi nurki kultuuri- ja arhitektuurieksperdid Karen Jagodin, Miia Masso, Mait Väljas ja Tiit Nurklik.
***

Filmid “Raul Vaiksoo. Pätt või pühak” (režissöör-operaator Mattias Veermets),“Leonhard Lapin. Protsess” (autor Margit Mutso) ja “Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps” (autor Margit Mutso) on nähtaval Jupiteris.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

 

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.

Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.

Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.

Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.

„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)