Arhitektuuriuudised

Haridustaristu on keset suuri muutusi. Linnastumine toob kaasa ümberkorraldusi terves koolivõrgus. Uued koolimajad on seadnud ruumikvaliteedi lati kõrgele, vanad kipuvad ajale jalgu jääma. Samal ajal ei mahu suuremates linnades õpilased koolidesse ära. Kuidas saame nutikate ja säästlike lahendustega toetada neid koole, mis tegutsevad endisaegsetes hoonetes, kuid vajavad sisulisi uuendusi ja sageli väga kiireid lahendusi?

Kutsume sind seminarile “Uuenev kooliruum”, kus tutvustame EKAs tehtud uuringuid ja projekte, mille eesmärk on aidata koole kohandada muutunud õpikäsitusega — ning asetame need külaliste abiga laiemasse konteksti.

Oma tulekust saad märku anda SIIN!

Üritust saab otseülekandena jälgida EKA Youtube’i lehel.

KAVA

28. november 2025, kell 13.00 – 16.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

13.00 Avasõnad

13.05 Eesti koolivõrgu taristupärand – kas see on ka tulevikukindel?
Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Arenguseire Keskuse tulevikuseire ekspert

13.35 Õppijakeskne kooliruum. Uuringutest lähteülesande ja prototüüpideni
Katrin Koov, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur, arhitekt

13.50 Õuesõppeklassi kasutajate tagasiside
Jana Liiv, HUVI õuesõppe haridussisu juht

14.00 Musterkool – nüüdisaegse õpikäsituse ja keskkonnasõbraliku ehitustehnoloogia sümbioos
Renee Puusepp, Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK vanemteadur

14.15 H-tüüpi koolide ajakohastamine – EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2.-3. kursuse stuudioprojekt
Siim Tanel Tõnisson, stuudio juhendaja, arhitekt
Ra Martin Puhkan, stuudio juhendaja, arhitekt

14.30 Kohvipaus

15.00 Kuidas Soome koolid toetavad nüüdisaegset õpikäsitust? Soome kooliruumide uuring 2024
Markku Lang, õpikeskkondade ekspert ja kujundaja, Oppimaisema OY

15.30 Meistriklass: Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt
Kaidi Põldoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht

15.45-16.25 Vestlusring: Millisest koolikeskkonnast tulevad ärksad, terved ja hoolivad inimesed?

LOENG EI TOIMU esineja haigestumise tõttu!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

13. novembril kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengute kava 2025 sügisel

25.09  Elke Krasny (Viini Kunstiakadeemia) “Architecture and the Right to Care”

16.10 Leslie Kern (Toronto) “Towards a Feminist City.”

13.11 Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity”

27.11 Robert Mull (London) “The Free World”

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

EKA PAKKu igaaastane renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu toimub 9. oktoobril kell 16.00 Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn (Vabaduse väljak 10).

Ürituse fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks, värske trükise esitlus ning tudengitööde näituse avamine.

Toome kokku ülikoolide teadlased, praktikud ja otsustajad, et jagada värskeid uurimistulemusi ning arutada, kuidas renoveerimislainet targalt ellu viia – nii energiatõhususe kui ka ruumikultuuri kvaliteedi mõttes. Avame Veneetsia arhitektuuribienaalil avamisel hinnatud EKA tudengitööde näituse “SLendersüsteemid” ning esitleme trükist “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine”.

Palun anna enda tulekust märku SIIN!

KAVA

16.00 Avasõnad

16. 00 Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu.
Fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks. Mõtteid jagavad ning lahendusi pakuvad välja nii arhitektid, ettevõtjad kui ka avaliku sektori esindajad.
Volkswagen Passati loogika järgi saab hakata kortermaju renoveerima?

Vaata üritust otse SIIT.

16.05 Renoveerimismaratoni hetkeseis / Kliimaministeerium

16.15 Veneetsia arhitektuuribiennaali 2025 Eesti paviljoni “Las ma soojendan sind” kogemus
Helena Männa ja Keiti Lige, EKA

16.25 SOFTacademy – naabruskonnapõhine tervikliku renoveerimise pilootprojekt
Kadri Auväärt, Tallinna Strateegiakeskus

16.35 sLender fassaad
Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA PAKK

17.00 “SlenderSüsteemid” erialastuudio tudengitööde tutvustused

17.35 Trükise “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” esitlus
Koostajad: Riina Lii Parve, Siiri Liis Huttunen, Triin Reidla, Siim Tanel Tõnisson
Väljaandjad: Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitseosakond ja Eesti Kunstiakadeemia

17.45 Paneeldiskussioon “Kuidas edasi?”
Moderaator: Siim Tuksam, EKA
Ootused renoveerimislainele on seatud kõrgeks nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Lõpuks kipuvad kõik diskussioonid aga taanduma küsimusele, kes kõik selle ilu kinni maksab. Kas innovatsioon projekteerimises ja ehituses saab teha renoveerimise odavamaks? Mis on need innovatsiooni kohad tööstuse seisukohast?

18.15 Näitus on avatud (suupisted ja tervitusjook)

__________________________________

“Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” annab ülevaate Eestis enam levinud nõukogudeaegsetest tüüpkorterelamutest eesmärgiga selgitada, kuidas renoveerides parandada elukeskkonna kvaliteeti ilma arhitektuurset kvaliteeti kaotamata. Selleks kirjeldab trükis hoonetüüpidele omaseid arhitektuurseid kvaliteete, millest lähtuda ning annab soovitusi, kuidas parimale praktikale tuginedes neile uuendades läheneda.

__________________________________

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid kaitsesid 10. mail Veneetsia arhitektuuribiennaalil arhitektuuri ja linnaplaneerimise 3. kursuse erialastuudio tööd “SlenderSüsteemid – ringsed tehastoodetud mahulise renoveerimise lahendused paneelmajadest naabruskondadeni Lasnamäe näitel”. Näitus kohvermakettidega avatakse 9. oktoobril Avalinna kaasamiskeskuses.

Ürituse toimumist ja korraldamist toetavad:

Slovakkia ja Eesti arhitektuurivisioonid: näitus ja vestlusring

Arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku juhtimisel toimub koos Slovakkia arhitektidega vestlusring Slovakkia ja Eesti arhitektuuri tänapäevasest arengust ning tulevikuvisioonidest.

Samas avame ka Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemia tudengite maastiku/looduse /arhitektuurinäituse.

Kohtumise avab Slovakkia suursaadik Helsingist ning pakutakse Slovakkia veine.

Näitust ja üritust korraldab Slovakkia Helsingi saatkond.

Olete oodatud!

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat! Tähistame seda arhitektuuriteaduskonnas terve algava õppeaasta jooksul. 

Olete oodatud juubeliaasta avamisele 28. augustil 2025 EKA aulas:

• kell 18.00 koos avasõnade ja sõnavõttudega avame arhitektuuriteaduskonna värske ajalehe “c400”. Peatoimetajad Diana Drobot ja Linda Li Arro.
• 18.30 vaatame sisse pikima traditsiooniga arhitektuuri õppeainele “30 x 30”, millest annavad ajaloolise ülevaate näituse kuraatorid doktorant Paco Ernest Ulman ja Madli Kaljuste.
• 19.00 avame EKA Galeriis näituse „30 x 30. Näitus EKA arhitektuuriosakonna graafika arhiivist“.

Arhitektuur loob materiaalse raamistiku ja tingimused kogu ühiskonna toimimiseks ning arenemiseks. Kitsamas mõttes on arhitektuur süsteemide loomise ja ehitamise kunst.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti ruumihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ja urbanistika valdkonda.

Dekaan Sille Pihlak: On oluline märgata ruumihariduse tendentse, mis üha hoogustavad integreerima eetilisi teemasid tehnoloogia valdkonda, milleks ka arhitektuur on. Oluline on sotsiaalne vastutus nagu ligipääsetavus, kättesaadavus, kaasamine, aga ka kliimamuutuste mõjus olev keskkonnaeetika – materjalide päritolust elurikkuseni. Iga ülikooli kohustuseks on ka kohaliku kultuuri põimimine ja identiteedi tugevdamine ruumiloome kaudu.

On hea tõdeda, et need teemad on juba aastakümneid olnud juuretasandil seotud meie õppesse. Oleme hoidnud enda haridust pidevalt kohanduva ja kaasajalisena, sest just sellist ruumikultuuri on Eestis vaja!

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

22. mail kell 18.00 esitleb filmilooja Nathaniel Kahn EKAs filmi “My Architect” oma isast, Eestist pärit maailmakuulsast arhitektist, Louis Kahnist ning tema loomingust.

Kohapeal toimub ka vestlus Nathanieliga ning võimalus küsimusi küsida.

Treiler ja info:

https://www.imdb.com/title/tt0373175/

„Hämmastaval kombel õitseb see isiklik saaga “Kodanik Kane’i”-laadseks meditatsiooniks selle üle, kas keegi on tõeliselt teadlik – aga silmapaistvaks teoseks on noorema Kahni lummavad vaated, mis näitavad nii tema isa hoonete eepilist suursugusust kui ka nende vaimset intiimsust.“

– Robert Kolker, New York Magazine
„Üks selle või ükskõik millise aasta parimaid filme.“
– Leonard Maltin, Hot Ticket
„Haarava draama ja pinge poolest on vähe väljamõeldud filme, mis suudaksid võrrelda hr Kahni odüsseiaga läbi aja ja ruumi.“
– Andrew Sarris, The Observer

Louis I. Kahn, kes suri 1974. aastal, oli üks kahekümnenda sajandi suurimaid arhitekte, luues hulga hooneid, mis L.A. Timesi sõnade kohaselt „muudavad teie elu“. Kuid ta jättis maha vallaspoja Nathanieli ning isikliku elu, mis on täis saladusi ja murtud lubadusi. „Minu arhitekt“ viib meid südantlõhestavale, kuid humoorikale teekonnale, kus Nathaniel püüab taasühenduda oma surnud isaga. Kaasahaarav jutustus viib meid Penn Stationi meestetualettruumist, kus pankrotis Kahn üksi suri, Bangladeshi sagivatele tänavatele ja Jeruusalemma poliitika sisemistesse pühapaikadesse, aga ka unustamatute kohtumiste kaudu maailma kuulsaimate arhitektidega. Dokumentaalfilmis, millel on dramaatilise mängufilmi emotsionaalne mõju, saab Nathanieli teekonnast universaalne identiteediuurimus – ning kunsti ja lõppkokkuvõttes ka elu enda tähistamine.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele.

Loengutekomplekti panevad kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole,  kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Kevadsemestri esimene loeng toimub 27. märtsil kl 18.00 EKA suures auditooriumis. Lavale astuvad Poola maastikuarhitektuuribüroo TopoScape arhitektid Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnęk loenguga “Varssavi ülestõusu park kui disainimeetod”.

Autorid tutvustavad oma ettekannet: „Käsitleme loengus Varssavi ülestõusu pargi loomisel kasutatud projekteerimisprotsessi. Avame strateegiaid, mis on suunatud elurikkust ja materjalide ringlust toetava kohapõhise disaini loomisele ning defineerime koha väärtust loovate komponentide tüpoloogia põhimõtteid. Pargis elustasime  oma nägemuse interdistsiplinaarsest disainiprotsessist, mis ühendab koha ajaloo ja looduse. Räägime praktilise infovaliku alustest, valdkondade vahelisest koostööst ja kogemustest pargi rajamisel. Varssavi pargi näitel on näha, kuidas lagunenud ja unustusse vajunud alast, postindustriaalsest tühermaast (brownfield), saab taas elujõuline paik.” 

Park on pälvinud 2024. aasta Euroopa parima avaliku ruumi preemia ja LILA ehk Landezine’i rahvusvahelise maastikuarhitektuuri auhinna.

TopoScape on Varssavis tegutsev maastikuarhitektuuribüroo, mis keskendub muuhulgas nn neljandale loodusele ehk isetekkelisele linnaloodusele, mis täidab linnaehituslikke tühimikke, pakub eluapiku ning linlastele roheluses viibimise võimalust. Projektides kaardistavad nad esmalt maastiku  väärtused, keskendutakse olemasolevatele liikidele ja kooslustele, neid täiendatakse selliselt, et lõpptulemus oleks täiselujõuline, autentne, aus ning tooks esile paiga väärtused. Nende üks viimatine tähttöö Varssavi ülestõusu park, mis võtab hästi kokku kõik moodsa maastikuarhitektuuri teemad: ajaloosündmused, isetekkeline linnaloodus, valusad mälestused, eri maastikukihtide väärtustamine ja materjalide ringlus.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.