EKA Galerii

12.03.2024 — 23.04.2024

Iganädalane jooga EKA Galeriis

Jooga
Teisipäevast, 12. märtsist alustab EKA Galeriis iganädalane jooga, mida viib läbi Maarja Mäemets (Liivalossi Jooga).

Jooga hakkab toimuma teisipäeviti algusega kell 18.30, kestus on 60 minutit. Osalema on oodatud kõik, võta sõber kaasa! Tule võimalusel isikliku joogamatiga, vajadusel saab kasutada ka kohapealseid.

Osalustasu:
– EKA tudengitele tasuta (palume staatuse tõendamiseks kaasa võtta üliõpilaspileti või ISIC-kaardi)
– Kõikide teistele 5 eurot kord (summa kanda arveldusarvele hiljemalt joogale eelneval esmaspäeval: Maarja Mäemets EE167700771002500633 Märksõna: Liivalossi jooga)

Kohtade arv on piiratud, mistõttu palume end ette registreerida:
https://forms.gle/DfTJLr23HVvEeUSU6

Toimumiskorrad märtsis:
Teisipäev, 12. märts kell 18.30–19.30
Teisipäev, 19. märts kell 18.30–19.30
Teisipäev, 26. märts kell 18.30–19.30

Toimumiskorrad aprillis:
Teisipäev, 2. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 9. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 16. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 23. aprill kell 18.30–19.30

Lisaküsimuste korral: maarja.maemets@artun.ee
Jooga läbiviimist toetab EKA Üliõpilasesindus.
Postitas EKA galerii — Püsilink

Iganädalane jooga EKA Galeriis

Teisipäev 12 märts, 2024 — Teisipäev 23 aprill, 2024

Jooga
Teisipäevast, 12. märtsist alustab EKA Galeriis iganädalane jooga, mida viib läbi Maarja Mäemets (Liivalossi Jooga).

Jooga hakkab toimuma teisipäeviti algusega kell 18.30, kestus on 60 minutit. Osalema on oodatud kõik, võta sõber kaasa! Tule võimalusel isikliku joogamatiga, vajadusel saab kasutada ka kohapealseid.

Osalustasu:
– EKA tudengitele tasuta (palume staatuse tõendamiseks kaasa võtta üliõpilaspileti või ISIC-kaardi)
– Kõikide teistele 5 eurot kord (summa kanda arveldusarvele hiljemalt joogale eelneval esmaspäeval: Maarja Mäemets EE167700771002500633 Märksõna: Liivalossi jooga)

Kohtade arv on piiratud, mistõttu palume end ette registreerida:
https://forms.gle/DfTJLr23HVvEeUSU6

Toimumiskorrad märtsis:
Teisipäev, 12. märts kell 18.30–19.30
Teisipäev, 19. märts kell 18.30–19.30
Teisipäev, 26. märts kell 18.30–19.30

Toimumiskorrad aprillis:
Teisipäev, 2. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 9. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 16. aprill kell 18.30–19.30
Teisipäev, 23. aprill kell 18.30–19.30

Lisaküsimuste korral: maarja.maemets@artun.ee
Jooga läbiviimist toetab EKA Üliõpilasesindus.
Postitas EKA galerii — Püsilink

04.04.2024 — 26.04.2024

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024

Foto: Marilyn Riisimäe

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“
EKA Galeriis 5.–26.04.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 4.04.2024 at 6 pm

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024

Neljapäev 04 aprill, 2024 — Reede 26 aprill, 2024

Foto: Marilyn Riisimäe

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“
EKA Galeriis 5.–26.04.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 4.04.2024 at 6 pm

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

22.03.2024 — 02.06.2024

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

Reede 22 märts, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024

idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

29.02.2024

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Andres Alveri raamatu “Arhitektuurist” esitlus

Neljapäev 29 veebruar, 2024

AA Arhitektuurist kaas koos_small
Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“.Raamatu esitlus toimub 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis.Raamatu saamislugu tutvustab autor Andres Alver. Sõna võtavad EKA rektor Mart Kalm, Arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak ja Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Andres Alver, kes hiljuti tähistas 70. sünnipäeva, on õpetanud EKA arhitektuuriteaduskonnas alates 1985. aastast juba mitu põlvkonda arhitekte.

Äsjailmunud mahukas, 400-leheküljeline raamat annab ülevaate tema aastatepikkusest arhitektuuriloomingust Alver Arhitektide büroos. Rikkalikult visualiseeritud nägemusi, planeeringuid, maju ja maastikke mõtestavad Andres Alveri kirjatööd. Valitud kaasteeliste mõttekillud avavad konteksti ja juhatavad lugeja tajuruumi Arhitektiga ühisele lainele.

 

Esitlusel saab raamatut osta.

Raamat on paralleelselt eesti ja inglise keeles.

Toimetaja: Triin Ojari

Keeletoimetaja: Aime Kons

Tõlkijad: Refiner Translations OÜ

Kujundus: Tiina Alver

Trükikoda: Omaraamat

ISBN 978-9916-4-2204-5

 

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

07.03.2024 — 31.03.2024

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Neljapäev 07 märts, 2024 — Pühapäev 31 märts, 2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

19.02.2024 — 24.02.2024

Kestvusaktsioon Utoopia Saatkond EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Graafiline disain: Kärt Villmann

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga!*“
EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Avatud E–R 12–21 L 17–23 (vastuvõtu raames), sissepääs tasuta

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut avab 19. veebruaril EKA Galeriis Utoopia Saatkonna. Kestvusaktsiooni viimasel õhtul, 24. veebruaril, tund aega pärast seda, kui president Alar Karis on astunud Estonia teatris kõnepulti, et pidada Eesti aasta oodatuim kõne, kantakse Utoopia Saatkonnas ette aasta ootamatuim kõne.

Seda kõnet ei kirjuta tehisintellekt ega vabakutseline poeet. Selle kõne kirjutavad need, kes Saatkonnas kokku saavad, need, kes otsivad poeetilist varjupaika.

„Oleme nii Instituudi kui Paide Teatri varasemates aktsioonides kõnedega tegelenud ja saanud kinnitust, et hea kõne tuum on selge sõnum. Aga maailm ei ole selge ja tundub, et iga kõnegi, mille eesmärgiks on tuua selgust, külvab hoopis segadust. Niisiis otsustasime, et on aeg selgusele selg pöörata ja koostada kõne, mis segadust tunnistaks,” ütleb aktsiooni üks loojaid Jan Teevet.

„Võiks küsida, mis eristab Utoopia Saatkonna aastapäevakõnet mõnest paljukirutud netikommentaariumist. Vastus on kohtumine. Esmaspäevast reedeni, mil Saatkonna uksed Eesti Kunstiakadeemias kõigile möödujaile avatud on, saavad seal kokku ka kümned laudkonnad, kes ei proovi jõuda mitte keskpärase kompromissini, vaid ehitada uljaid seoseid vaadete, kriiside ja lahenduste vahele, mis just nende jaoks tänast reaalsust raamivad,” lisab Instituudi dramaturg Oliver Issak.

„Selge sõnum, selge maksusüsteem, selge piir hea ja halva vahel — me arvame tihti, et selgus hoolitseb justkui iseenesest kõige ja kõigi eest ega märka, et selgusega kaasneb tihti hoolimatus. Selgeid sõnumeid on lihtsam vastu võtta ja lahterdada, aga kuidas korraldada vastuvõtt kahtlustele?” küsib sotsioloog ja kunstnik-uurija Margaret Tilk.

Utoopia Saatkond on avatud 19.–23. veebruarini kell 12–21 ja kulmineerub Utoopia Saatkonna vastuvõtuga 24. veebruaril kell 17.

Sissepääs Saatkonda on kõigile tasuta ja kõigil on vaba voli otsustada, kas tegemist on näituse, lavastuse, töötoa, koosoleku, poliitpoeetilise pühitsuse, süvahängi, minimalistliku ooperi või hoopis millegi muuga. Võib ka otsustamata jätta.

Utoopia Saatkonna olmet ja ulmet loovad ja korraldavad Oliver Issak, Kairi Mändla, Jan Teevet, Taavi Teevet ja Margaret Tilk.

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga” on Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi loodud samanimelise aktsioonide sarja neljas tulemine.

Esimest korda avanesid Utoopia Saatkonna uksed 2023. aasta maikuus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista ja kultuuripealinn Tartu 2024 kutsel ning aktsiooni alapealkiri oli „Igatsedes teistsugust olemist”, alates septembrist läheb iga kuu viimasel pühapäeval Klassikaraadios otse-eetrisse Utoopia Saatkonna raadioaktsioon ning 31. detsembril toimus Klassikaraadio lainepikkusel 5tunnine aastavahetuse erisaade „Utoopia Saatkond: Tuhat toosti tulevikule”.

Utoopia Saatkond on positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitseala.

* Pealkiri põhineb Arkadi ja Boriss Strugatsky romaanil „Väljasõit rohelisse“

 

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Vastuvõtu jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

 

Rohkem infot:
Jan Teevet jan@instituut.art
Oliver Issak oliver@instituut.art
Margaret Tilk marga.tilk@gmail.com
www.instituut.art/utoopiasaatkond

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Kestvusaktsioon Utoopia Saatkond EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Esmaspäev 19 veebruar, 2024 — Laupäev 24 veebruar, 2024

Graafiline disain: Kärt Villmann

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga!*“
EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Avatud E–R 12–21 L 17–23 (vastuvõtu raames), sissepääs tasuta

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut avab 19. veebruaril EKA Galeriis Utoopia Saatkonna. Kestvusaktsiooni viimasel õhtul, 24. veebruaril, tund aega pärast seda, kui president Alar Karis on astunud Estonia teatris kõnepulti, et pidada Eesti aasta oodatuim kõne, kantakse Utoopia Saatkonnas ette aasta ootamatuim kõne.

Seda kõnet ei kirjuta tehisintellekt ega vabakutseline poeet. Selle kõne kirjutavad need, kes Saatkonnas kokku saavad, need, kes otsivad poeetilist varjupaika.

„Oleme nii Instituudi kui Paide Teatri varasemates aktsioonides kõnedega tegelenud ja saanud kinnitust, et hea kõne tuum on selge sõnum. Aga maailm ei ole selge ja tundub, et iga kõnegi, mille eesmärgiks on tuua selgust, külvab hoopis segadust. Niisiis otsustasime, et on aeg selgusele selg pöörata ja koostada kõne, mis segadust tunnistaks,” ütleb aktsiooni üks loojaid Jan Teevet.

„Võiks küsida, mis eristab Utoopia Saatkonna aastapäevakõnet mõnest paljukirutud netikommentaariumist. Vastus on kohtumine. Esmaspäevast reedeni, mil Saatkonna uksed Eesti Kunstiakadeemias kõigile möödujaile avatud on, saavad seal kokku ka kümned laudkonnad, kes ei proovi jõuda mitte keskpärase kompromissini, vaid ehitada uljaid seoseid vaadete, kriiside ja lahenduste vahele, mis just nende jaoks tänast reaalsust raamivad,” lisab Instituudi dramaturg Oliver Issak.

„Selge sõnum, selge maksusüsteem, selge piir hea ja halva vahel — me arvame tihti, et selgus hoolitseb justkui iseenesest kõige ja kõigi eest ega märka, et selgusega kaasneb tihti hoolimatus. Selgeid sõnumeid on lihtsam vastu võtta ja lahterdada, aga kuidas korraldada vastuvõtt kahtlustele?” küsib sotsioloog ja kunstnik-uurija Margaret Tilk.

Utoopia Saatkond on avatud 19.–23. veebruarini kell 12–21 ja kulmineerub Utoopia Saatkonna vastuvõtuga 24. veebruaril kell 17.

Sissepääs Saatkonda on kõigile tasuta ja kõigil on vaba voli otsustada, kas tegemist on näituse, lavastuse, töötoa, koosoleku, poliitpoeetilise pühitsuse, süvahängi, minimalistliku ooperi või hoopis millegi muuga. Võib ka otsustamata jätta.

Utoopia Saatkonna olmet ja ulmet loovad ja korraldavad Oliver Issak, Kairi Mändla, Jan Teevet, Taavi Teevet ja Margaret Tilk.

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga” on Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi loodud samanimelise aktsioonide sarja neljas tulemine.

Esimest korda avanesid Utoopia Saatkonna uksed 2023. aasta maikuus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista ja kultuuripealinn Tartu 2024 kutsel ning aktsiooni alapealkiri oli „Igatsedes teistsugust olemist”, alates septembrist läheb iga kuu viimasel pühapäeval Klassikaraadios otse-eetrisse Utoopia Saatkonna raadioaktsioon ning 31. detsembril toimus Klassikaraadio lainepikkusel 5tunnine aastavahetuse erisaade „Utoopia Saatkond: Tuhat toosti tulevikule”.

Utoopia Saatkond on positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitseala.

* Pealkiri põhineb Arkadi ja Boriss Strugatsky romaanil „Väljasõit rohelisse“

 

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Vastuvõtu jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

 

Rohkem infot:
Jan Teevet jan@instituut.art
Oliver Issak oliver@instituut.art
Margaret Tilk marga.tilk@gmail.com
www.instituut.art/utoopiasaatkond

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

11.01.2024 — 14.02.2024

Leon Höllhumer „Vojaaž“ EKA Galeriis 12.01.–14.02.2024

000002810002 copy
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Still from video, Leon Höllhumer
15_StillStill from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
18_Still
Still from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Kaisa Maasik
Photo Maria Grünberg
Photo Maria Grünberg

VOJAAŽ
Leon Höllhumer
12.01.–14.02.2024
Avamine: 11.01 kell 19.00

Höllhumeri filmid valmivad läbi performatiivsete filmivõtete – need on vaatemängulised sündmused, kus olmeline askeldamine vaheldub intensiivsete ja brutaalsete sessioonidega. Performance’ite juures on oluline lavakujundus ja erinevate igapäevaste rekvisiitide kasutamine, mis tegevuse käigus omandavad maskeraadile omase tunnetuse.

Leon Höllhumer (s. 1986, Austrias) on Viinis elav kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tegevuskunsti, skulptuuri, filmi ja fotograafiat. Piirid meediumite vahel on hägused ja fookuses on fiktiivsete maailmade loomine. Grotesksed müütilised karakterid esitavad humoorikalt ühiskonna toimimis-mehhanismide absurdsust horror-düstoopilises võtmes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 7, Tallinn
Avatud T–L 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Pire Sova — Püsilink

Leon Höllhumer „Vojaaž“ EKA Galeriis 12.01.–14.02.2024

Neljapäev 11 jaanuar, 2024 — Kolmapäev 14 veebruar, 2024

000002810002 copy
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Photo by Sergei Trofimov
Still from video, Leon Höllhumer
15_StillStill from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
18_Still
Still from video, Leon Höllhumer
Still from video, Leon Höllhumer
Photo by Kaisa Maasik
Photo by Kaisa Maasik
Photo Maria Grünberg
Photo Maria Grünberg

VOJAAŽ
Leon Höllhumer
12.01.–14.02.2024
Avamine: 11.01 kell 19.00

Höllhumeri filmid valmivad läbi performatiivsete filmivõtete – need on vaatemängulised sündmused, kus olmeline askeldamine vaheldub intensiivsete ja brutaalsete sessioonidega. Performance’ite juures on oluline lavakujundus ja erinevate igapäevaste rekvisiitide kasutamine, mis tegevuse käigus omandavad maskeraadile omase tunnetuse.

Leon Höllhumer (s. 1986, Austrias) on Viinis elav kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tegevuskunsti, skulptuuri, filmi ja fotograafiat. Piirid meediumite vahel on hägused ja fookuses on fiktiivsete maailmade loomine. Grotesksed müütilised karakterid esitavad humoorikalt ühiskonna toimimis-mehhanismide absurdsust horror-düstoopilises võtmes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 7, Tallinn
Avatud T–L 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Pire Sova — Püsilink

01.12.2023 — 20.12.2023

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023

Reede 01 detsember, 2023 — Kolmapäev 20 detsember, 2023

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

Postitas Pire Sova — Püsilink

07.11.2023 — 30.11.2023

Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023

2023-10-23-21-20-15-01_NBsample copy

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Näituse autor: Kärt Ojavee
Materjaliarenduse töögrupp: Anna Jõgi, Katarina Kruus, Kärt Ojavee, Madis Kaasik koostöös ettevõtetega Exponential Technologies Ltd. ja Gelatex Technologies OÜ.
Näituse kujundus: Annika Kaldoja
Graafiline disain: Pierre Satoshi Benoit 
Näituse tekst: Haeun Kim ja AI
Näituse heli: Artjom Astrov
Näitusel osaleb külalisena Marie Vihmar (Tartu Ülikool).
Small particles that can only be seen in nano scale are the biggest magic in the unseen. Those tiny little specks dance like fireflies, creating its own symphony in darkness

Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Läbimurre teadmistes ja tehnoloogias, mis võimaldab töötada materjalidega nanomeetri mõõtkavas, on huvitav seetõttu, et paljud eluprotsessid toimuvad just selles skaalas ja aatomi tasandil disainimine, valmistamine ja kujutamine võimaldab luua materjale nii, nagu teeb seda loodus.
Näitus tutvustab nanomaterjalidele keskendunud projekti “Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine” tulemusi, avades materjali loomise ja valmistamine protsesse laiemalt. Materjalid, mida harilikult näeme labori keskkonnas, on galerii ruumi asetatud vaatlemiseks läbi erinevate skaalade. Esindatud on ka materjalide rakenduslik pool. 

Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Kärt Ojavee (s. 1982) on kunstnik ja disainer, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta läheneb tekstiilidele kontseptuaalselt, uurides nende ajalooliselt kujunenud tähendusi ning tuleviku arenguvõimalusi. Ojavee interaktiivsed tekstiilid ja installatsioonid spekuleerivad tulevikuvõimaluste üle ning neid iseloomustab ajas muutumine.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Katarina Kruus (s. 1995) uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele. Hetkel õpib Kruus Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna magistriõppes. Varasemalt on ta omandanud samas osakonnas bakalaurusekraadi ning täiendanud ennast koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses. 

*

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks.  Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet

 

Postitas Pire Sova — Püsilink

Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023

Teisipäev 07 november, 2023 — Neljapäev 30 november, 2023

2023-10-23-21-20-15-01_NBsample copy

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Näituse autor: Kärt Ojavee
Materjaliarenduse töögrupp: Anna Jõgi, Katarina Kruus, Kärt Ojavee, Madis Kaasik koostöös ettevõtetega Exponential Technologies Ltd. ja Gelatex Technologies OÜ.
Näituse kujundus: Annika Kaldoja
Graafiline disain: Pierre Satoshi Benoit 
Näituse tekst: Haeun Kim ja AI
Näituse heli: Artjom Astrov
Näitusel osaleb külalisena Marie Vihmar (Tartu Ülikool).
Small particles that can only be seen in nano scale are the biggest magic in the unseen. Those tiny little specks dance like fireflies, creating its own symphony in darkness

Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Läbimurre teadmistes ja tehnoloogias, mis võimaldab töötada materjalidega nanomeetri mõõtkavas, on huvitav seetõttu, et paljud eluprotsessid toimuvad just selles skaalas ja aatomi tasandil disainimine, valmistamine ja kujutamine võimaldab luua materjale nii, nagu teeb seda loodus.
Näitus tutvustab nanomaterjalidele keskendunud projekti “Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine” tulemusi, avades materjali loomise ja valmistamine protsesse laiemalt. Materjalid, mida harilikult näeme labori keskkonnas, on galerii ruumi asetatud vaatlemiseks läbi erinevate skaalade. Esindatud on ka materjalide rakenduslik pool. 

Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Kärt Ojavee (s. 1982) on kunstnik ja disainer, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta läheneb tekstiilidele kontseptuaalselt, uurides nende ajalooliselt kujunenud tähendusi ning tuleviku arenguvõimalusi. Ojavee interaktiivsed tekstiilid ja installatsioonid spekuleerivad tulevikuvõimaluste üle ning neid iseloomustab ajas muutumine.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Katarina Kruus (s. 1995) uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele. Hetkel õpib Kruus Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna magistriõppes. Varasemalt on ta omandanud samas osakonnas bakalaurusekraadi ning täiendanud ennast koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses. 

*

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks.  Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet

 

Postitas Pire Sova — Püsilink

22.09.2023 — 25.10.2023

„Hoides asju hämaruses, jälle“
 EKA Galeriis 23.09.–25.10.2023

KTD_EKAG_FB_event_cover
KTD_EKAG_FB_event_cover

(Vene keeles allpool)

HOIDES ASJU HÄMARUSES, JÄLLE
Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov ja Francisco Martínez
22.09—25.10.2023
Avamine: 22.09 kell 17.00

Olete oodatud näituse „Hoides asju hämaruses, jälle“ avamisele 22. septembril kell 17.00 EKA Galeriis!
„Hoides asju hämaruses, jälle“ on kollektiivselt kureeritud kunstiprojekt, mis põhineb etnograafilisel uurimistööl. Näitus EKA Galeriis on viimane osa triloogiast, mis peegeldab avalike saladuste ning Ida-Virumaa varjatud ruumide seoste üle.  Viimase kolme aasta jooksul oleme väisanud 37 erinevat keldrit uurides põrandaalust materiaalkultuuri, selles postindustriaalses, venekeelses ja ökoloogiliselt rikutud regioonis.
Nelja kunstniku installatsioon oli esimene väljund meie kollektiivsest tööst, mis oli eksponeeritud Riia Kunstiruumis (Riga Art Space, 2022) ja Sillamäe Muuseumis (2023). Vahepeal oleme oma installatsiooni ka edasi arendanud ning jätkanud uurimistöö ning ideedevahetusega. Selle tulemusel on valminud neli individuaalset tööd:

TULEVIKU MINEVIK lavastab rea kohtumisi ajakapsliga, mis pandi 1971. aastal Kohtla-Järves asuva monumendi „Au tööle“ sisse ning pidi avatama aastal 2046, kuid võeti kogemata välja 1996. aastal. 

KRATT© VALMISTATUD IDA-VIRUMAAL on 3D-prinditud riiulitel eksponeeritud seinainstallatisoon, mis on skulptuurivormi saanud põlevkivi fragmentidest. Kratt on tööfriigist mütoloogiline tegelane, kes hävitab ennast, kui tema looja annab talle täitmatuid ülesandeid. 

KOOPAKUMMITUSED, installatsioon sisaldab suitsuga maalimise tehnikat ja katab sissepääsu galeriisse kinni, taasluues kogemuse, mille annab tunneli kaevamine või trepist alla minek ja sisenemine keldrisse.

VEDELAD VARJUD PIIRIL on seeria Bütsantsi stiilis kollaaže, mis on inspireeritud sõbrunemise žestidest Kulgu piirkonna (ehk Narva Veneetsia) garaažiomanike vahel. See on mehelik, amfiibne territoorium tegemaks asju teisiti kui neid linnas tehakse ja pakub kohta  lõõgastumiseks.

Asjad, mis on olnud ära pandud ning hoitud pimeduses, omavad erilist mõju kui nad välja tuua ning eksponeerida. Näitus presenteerib selle efekti erinevaid külgi, reflekteerides materiaalsete asjade ülekogumise, tuleviku jaoks mõeldud sõnumite, eksistentsiaalse esteetika ja paikade üle, kus inimesed saavad katsetada oma olemuse erinevate külgedega. Inimesed vajavad varjupaiku ning kohti kuhu saaks asju ära peita. Põhiinstallatsioon tegeleb just antud teemaga ning koosneb neljast osast: videointallatsioon “Keldriuks”, milles Jelena juhib meid läbi oma keldri Kohtla-Järvel; audiovisuaalsest skulptuurist nimega Баю-бай“, mis koosneb videost ja 3D-prinditud lapsevankrist; visuaalist nimega “Sartre allkorrusel”, mis sisaldab kohalikest keldritest leitud eksistentsiaalseid sõnumeid; “Maaalustest elulugudest”, mis esilteb uurimistöö käigus kogutud objekte koos sinna juurde kuuluvate personaalsete lugudega.s

Anna Škodenko (s. 1986) on multidistsiplinaarne kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia külalislektor. Tema loomingut iseloomustab lüüriline ning analüütiline lähenemine oma meediumile ja visuaalsele kujutisele. 

Darja Popolitova (s. 1989) on multidistsiplinaarne kunstnik, külalislektor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Darja loob ehteid ja videoinstallatsioone, mille teemaks on digitaalkultuur, lisades juurde ka pseudomaagilist esteetikat.

Viktor Gurov (s. 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on huvitatud linnamaastikest ning kasutuseta jäetud hoonetest. Ta töötab Eesti Rahvusraamatukogu kunstilise juhina.

Francisco Martínez (s. 1982) on antropoloog Tampere ülikoolist, kes tegeleb kaasaegse materiaalse kultuuri teemadega läbi etnograafiliste eksperimentide. 2018. aastal pälvis ta Euroopa Sotsiaalantropoloogide varase karjääri preemia. 

Täname: Pire Sova, Svetlana Ivanova, Ekaterina Grafova, Jelena Mutonen, Andrei Mitkovets, Nadežda Popolitova, Jakob Tulve, Andres Nõlvak, Allar Rebane, Madis Kaasik, Mari Kivipõld, Riina Varol, Taavi Teevet, Dmitri Fedotkin, Enas Amerkhanov, Ehte- ja sepakunstinosakond, WasteMatters ERC projekt, ning kõik teised, kes on näituse valmimisele kaasa aidanud.

____________________________

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ?
Анна Шкоденко, Дарья Пополитова, Виктор Гуров и Франсиско Мартинес 

Галерея EKA, 22.09—25.10.2023
Открытие: 22.09 в 17.00

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ? – это коллективный художественный проект, основанный на этнографических исследованиях. Выставка в галерее EKA является заключительной частью трилогии, которая размышляет о том, как хранимые обществом тайны соотносятся со скрытыми пространствами в Восточной Эстонии. За последние три года мы посетили 37 подвалов, исследуя подземную материальную культуру этого постиндустриального, русскоязычного, экологически разоренного региона. Инсталляция, созданная четырьмя художниками стала первым результатом нашей коллективной работы, которая была выставлена в Рижском городском выставочном зале (2022) и в музее Силламяэ (2023). Тем временем мы дополняли нашу инсталляцию, продолжали наши исследования и обмен идеями. В результате мы создали 4 новые индивидуальные работы: 

ПРОШЛОЕ БУДУЩЕГОэта инсталляция представляет собой серию встреч с капсулой времени, замурованной в 1971 году в монументе «Слава Труду», возведенном в Кохтла-Ярве. Капсулу предполагалось открыть в 2046 году, но ее случайно обнаружили в 1996.

ДОМОВИК© MADE IN IDA-VIRUMAA—настенная инсталляция, состоящая из скульптурных фрагментов горючего сланца, выставленных на полках, напечатанных на 3D-принтере. Kratt (домовик) – мифологическое существо-трудоголик, которое уничтожает себя, когда его создатель поручает ему невыполнимые задачи.

ПЕЩЕРНЫЕ ПРИЗРАКИ—инсталляция, сочетающая эстетику фьюмажа с пространственным дизайном. Закрывая вход в галерею, инсталляция воспроизводит ощущение спуска по лестнице в подвал. Или в шахтный туннель.

ЖИДКИЕ ТЕНИ НА КРАЮ—серия коллажей в византийском стиле, вдохновленная тем, как вяжут узлы пользователи лодочных причалов в районе Кулгу (также известном как «Нарвская Венеция»). Это, так сказать, земноводная, мужская территория, где можно отдохнуть от городской рутины и отлично провести время. 

То, что было скрыто и хранилось во тьме, приобретает особое очарование, когда извлекается на поверхность. И выставка позволяет нам в этом неоднократно убедиться, размышляя о накоплении материалов, посланиях в будущее, экзистенциалистской эстетике и убежищах, где можно узнать разные стороны собственного «я». Людям нужны укрытия и пространства, чтобы хранить вещи в темноте. Основная инсталляция посвящена этой теме и состоит из 4 частей: видеоинсталляция «Дверь в подвал», в которой Елена проводит нас по своему подвалу в Кохтла-Ярве; аудиовизуальная скульптура «Баю-бай» знакомит с сюрреалистичным видео, располагающимся в скульптуре в форме коляски; визуальное представление «Сартр внизу» из различных экзистенциальных посланий, найденных в местных подвалах; и «Подземные биографии», в которых рядом с личными историями представлен ряд извлеченных объектов.

Anna Škodenko (1986)—мультидисциплинарная художница и гостевая преподавательница в Эстонской академии художеств. Ее творчество характеризуется лиризмом и аналитическим подходом к медиуму и визуальному образу.

Darja Popolitova (1989)—мультидисциплинарная художница, гостевая преподавательница и докторант в Эстонской академии художеств. Дарья создает украшения, а таже видео-инсталляции на тему дигитальной культуры, смешивая это с псевдо-магической эстетикой.

Viktor Gurov (1989)—художник и графический дизайнер, которого интересуют темы оформления текстов, а также городских пейзажей и заброшенных, урбанистических мест. Виктор работает креативным директором Эстонской национальной библиотеки.

Francisco Martínez (1982)—антрополог Университета Тампере, занимающийся современными проблемами материальной культуры через этнографические эксперименты. В 2018 году он был награжден премией за раннюю карьеру Европейской ассоциации социальных антропологов.

Выражаем благодарность Пире Сова, Светлане Ивановой, Екатерине Графовой, Елене Мутонен, Андрею Митковцу, Надежде Пополитовой, Якобу Тульве, Андресу Нылваку, Аллар Ребане, Мадис Каасик, Рийна Варол, Мари Кивипылд, Таави Тивет, Энас Амерханов, Дмитрий Федоткин, Кафедра ювелирного и кузнечного дела, ERC проект WasteMatters, и всем, кто так или иначе внес свой вклад в инсталляцию.

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Hoides asju hämaruses, jälle“
 EKA Galeriis 23.09.–25.10.2023

Reede 22 september, 2023 — Kolmapäev 25 oktoober, 2023

KTD_EKAG_FB_event_cover
KTD_EKAG_FB_event_cover

(Vene keeles allpool)

HOIDES ASJU HÄMARUSES, JÄLLE
Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov ja Francisco Martínez
22.09—25.10.2023
Avamine: 22.09 kell 17.00

Olete oodatud näituse „Hoides asju hämaruses, jälle“ avamisele 22. septembril kell 17.00 EKA Galeriis!
„Hoides asju hämaruses, jälle“ on kollektiivselt kureeritud kunstiprojekt, mis põhineb etnograafilisel uurimistööl. Näitus EKA Galeriis on viimane osa triloogiast, mis peegeldab avalike saladuste ning Ida-Virumaa varjatud ruumide seoste üle.  Viimase kolme aasta jooksul oleme väisanud 37 erinevat keldrit uurides põrandaalust materiaalkultuuri, selles postindustriaalses, venekeelses ja ökoloogiliselt rikutud regioonis.
Nelja kunstniku installatsioon oli esimene väljund meie kollektiivsest tööst, mis oli eksponeeritud Riia Kunstiruumis (Riga Art Space, 2022) ja Sillamäe Muuseumis (2023). Vahepeal oleme oma installatsiooni ka edasi arendanud ning jätkanud uurimistöö ning ideedevahetusega. Selle tulemusel on valminud neli individuaalset tööd:

TULEVIKU MINEVIK lavastab rea kohtumisi ajakapsliga, mis pandi 1971. aastal Kohtla-Järves asuva monumendi „Au tööle“ sisse ning pidi avatama aastal 2046, kuid võeti kogemata välja 1996. aastal. 

KRATT© VALMISTATUD IDA-VIRUMAAL on 3D-prinditud riiulitel eksponeeritud seinainstallatisoon, mis on skulptuurivormi saanud põlevkivi fragmentidest. Kratt on tööfriigist mütoloogiline tegelane, kes hävitab ennast, kui tema looja annab talle täitmatuid ülesandeid. 

KOOPAKUMMITUSED, installatsioon sisaldab suitsuga maalimise tehnikat ja katab sissepääsu galeriisse kinni, taasluues kogemuse, mille annab tunneli kaevamine või trepist alla minek ja sisenemine keldrisse.

VEDELAD VARJUD PIIRIL on seeria Bütsantsi stiilis kollaaže, mis on inspireeritud sõbrunemise žestidest Kulgu piirkonna (ehk Narva Veneetsia) garaažiomanike vahel. See on mehelik, amfiibne territoorium tegemaks asju teisiti kui neid linnas tehakse ja pakub kohta  lõõgastumiseks.

Asjad, mis on olnud ära pandud ning hoitud pimeduses, omavad erilist mõju kui nad välja tuua ning eksponeerida. Näitus presenteerib selle efekti erinevaid külgi, reflekteerides materiaalsete asjade ülekogumise, tuleviku jaoks mõeldud sõnumite, eksistentsiaalse esteetika ja paikade üle, kus inimesed saavad katsetada oma olemuse erinevate külgedega. Inimesed vajavad varjupaiku ning kohti kuhu saaks asju ära peita. Põhiinstallatsioon tegeleb just antud teemaga ning koosneb neljast osast: videointallatsioon “Keldriuks”, milles Jelena juhib meid läbi oma keldri Kohtla-Järvel; audiovisuaalsest skulptuurist nimega Баю-бай“, mis koosneb videost ja 3D-prinditud lapsevankrist; visuaalist nimega “Sartre allkorrusel”, mis sisaldab kohalikest keldritest leitud eksistentsiaalseid sõnumeid; “Maaalustest elulugudest”, mis esilteb uurimistöö käigus kogutud objekte koos sinna juurde kuuluvate personaalsete lugudega.s

Anna Škodenko (s. 1986) on multidistsiplinaarne kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia külalislektor. Tema loomingut iseloomustab lüüriline ning analüütiline lähenemine oma meediumile ja visuaalsele kujutisele. 

Darja Popolitova (s. 1989) on multidistsiplinaarne kunstnik, külalislektor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Darja loob ehteid ja videoinstallatsioone, mille teemaks on digitaalkultuur, lisades juurde ka pseudomaagilist esteetikat.

Viktor Gurov (s. 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on huvitatud linnamaastikest ning kasutuseta jäetud hoonetest. Ta töötab Eesti Rahvusraamatukogu kunstilise juhina.

Francisco Martínez (s. 1982) on antropoloog Tampere ülikoolist, kes tegeleb kaasaegse materiaalse kultuuri teemadega läbi etnograafiliste eksperimentide. 2018. aastal pälvis ta Euroopa Sotsiaalantropoloogide varase karjääri preemia. 

Täname: Pire Sova, Svetlana Ivanova, Ekaterina Grafova, Jelena Mutonen, Andrei Mitkovets, Nadežda Popolitova, Jakob Tulve, Andres Nõlvak, Allar Rebane, Madis Kaasik, Mari Kivipõld, Riina Varol, Taavi Teevet, Dmitri Fedotkin, Enas Amerkhanov, Ehte- ja sepakunstinosakond, WasteMatters ERC projekt, ning kõik teised, kes on näituse valmimisele kaasa aidanud.

____________________________

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ?
Анна Шкоденко, Дарья Пополитова, Виктор Гуров и Франсиско Мартинес 

Галерея EKA, 22.09—25.10.2023
Открытие: 22.09 в 17.00

И СНОВА ВЕЩИ В ТЕМНОТЕ? – это коллективный художественный проект, основанный на этнографических исследованиях. Выставка в галерее EKA является заключительной частью трилогии, которая размышляет о том, как хранимые обществом тайны соотносятся со скрытыми пространствами в Восточной Эстонии. За последние три года мы посетили 37 подвалов, исследуя подземную материальную культуру этого постиндустриального, русскоязычного, экологически разоренного региона. Инсталляция, созданная четырьмя художниками стала первым результатом нашей коллективной работы, которая была выставлена в Рижском городском выставочном зале (2022) и в музее Силламяэ (2023). Тем временем мы дополняли нашу инсталляцию, продолжали наши исследования и обмен идеями. В результате мы создали 4 новые индивидуальные работы: 

ПРОШЛОЕ БУДУЩЕГОэта инсталляция представляет собой серию встреч с капсулой времени, замурованной в 1971 году в монументе «Слава Труду», возведенном в Кохтла-Ярве. Капсулу предполагалось открыть в 2046 году, но ее случайно обнаружили в 1996.

ДОМОВИК© MADE IN IDA-VIRUMAA—настенная инсталляция, состоящая из скульптурных фрагментов горючего сланца, выставленных на полках, напечатанных на 3D-принтере. Kratt (домовик) – мифологическое существо-трудоголик, которое уничтожает себя, когда его создатель поручает ему невыполнимые задачи.

ПЕЩЕРНЫЕ ПРИЗРАКИ—инсталляция, сочетающая эстетику фьюмажа с пространственным дизайном. Закрывая вход в галерею, инсталляция воспроизводит ощущение спуска по лестнице в подвал. Или в шахтный туннель.

ЖИДКИЕ ТЕНИ НА КРАЮ—серия коллажей в византийском стиле, вдохновленная тем, как вяжут узлы пользователи лодочных причалов в районе Кулгу (также известном как «Нарвская Венеция»). Это, так сказать, земноводная, мужская территория, где можно отдохнуть от городской рутины и отлично провести время. 

То, что было скрыто и хранилось во тьме, приобретает особое очарование, когда извлекается на поверхность. И выставка позволяет нам в этом неоднократно убедиться, размышляя о накоплении материалов, посланиях в будущее, экзистенциалистской эстетике и убежищах, где можно узнать разные стороны собственного «я». Людям нужны укрытия и пространства, чтобы хранить вещи в темноте. Основная инсталляция посвящена этой теме и состоит из 4 частей: видеоинсталляция «Дверь в подвал», в которой Елена проводит нас по своему подвалу в Кохтла-Ярве; аудиовизуальная скульптура «Баю-бай» знакомит с сюрреалистичным видео, располагающимся в скульптуре в форме коляски; визуальное представление «Сартр внизу» из различных экзистенциальных посланий, найденных в местных подвалах; и «Подземные биографии», в которых рядом с личными историями представлен ряд извлеченных объектов.

Anna Škodenko (1986)—мультидисциплинарная художница и гостевая преподавательница в Эстонской академии художеств. Ее творчество характеризуется лиризмом и аналитическим подходом к медиуму и визуальному образу.

Darja Popolitova (1989)—мультидисциплинарная художница, гостевая преподавательница и докторант в Эстонской академии художеств. Дарья создает украшения, а таже видео-инсталляции на тему дигитальной культуры, смешивая это с псевдо-магической эстетикой.

Viktor Gurov (1989)—художник и графический дизайнер, которого интересуют темы оформления текстов, а также городских пейзажей и заброшенных, урбанистических мест. Виктор работает креативным директором Эстонской национальной библиотеки.

Francisco Martínez (1982)—антрополог Университета Тампере, занимающийся современными проблемами материальной культуры через этнографические эксперименты. В 2018 году он был награжден премией за раннюю карьеру Европейской ассоциации социальных антропологов.

Выражаем благодарность Пире Сова, Светлане Ивановой, Екатерине Графовой, Елене Мутонен, Андрею Митковцу, Надежде Пополитовой, Якобу Тульве, Андресу Нылваку, Аллар Ребане, Мадис Каасик, Рийна Варол, Мари Кивипылд, Таави Тивет, Энас Амерханов, Дмитрий Федоткин, Кафедра ювелирного и кузнечного дела, ERC проект WasteMatters, и всем, кто так или иначе внес свой вклад в инсталляцию.

Postitas Pire Sova — Püsilink