Kompromissid
Rändseminar | Pariis
20.-26. oktoober 2025
EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe 3. kursus
Juhendaja: Paula Veidenbauma https://paulaveidenbauma.net/
20.-26. oktoobrini reisisid EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe kolmanda kursuse üliõpilased Pariisi rändseminarile pealkirjaga „Kompromissid“, mida juhendas Paula Veidenbauma. Kursusel uuriti kahe suure projekti kokkupuutepunkte: Grands Ensembles ehk Prantsusmaa sõjajärgsed masselamurajoonid ja Grand Paris Express uus metroovõrk, mis on loodud nende perifeersete piirkondade taasühendamiseks linnaga. Jälgides kokkupuutepunkte infrastruktuuri, ehitusplatside ja kompromiss-arhitektuuri kaudu, uuris seminar, kuidas kunagised modernistlikud utoopiad vormuvad tänapäeval reaalseteks liikuvust- ja ajalisust hõlmavatekskinnisvaraprojektideks. Reis kulmineerus ühe uusima „suurprojektiga“, 2024. aasta olümpiakülaga, mis on praegu muutumas elamuarenduseks.
Seminar algas ühenduspunktide kaardistamisega, näiteks perifeerse võrgustiku, ehitusplatside ja kiirema ühistranspordi projekteeritud kuvandiga. Omaalgatuslike ekskursioonide sari laiendas teemat, kuidas modernistlik eluasemeideaal kohtub multimodaalse linnaelu kaasaegse eetosega ja kinnisvaraarenduse loogikaga. Tudengite juhitud ekskursioonide kaudu valitud Grands Ensembles’idesse mööda ikka veel kujuteldavat Grand Paris Expressi koridori jõudis grupp 2024. aasta olümpiakülla ja jälgis protsesse, mis toimusid pärast suursündmust. Kursusel uuriti nii materiaalselt programmeeritud kui ka improviseeritud elamisloogikat ning arutleti, kuidas sõjajärgse eluaseme ambitsioonid eksisteerivad koos või on vastuolus kohanemis- ja liikuvuse kiirendamise strateegiatega.
Eluasemele läheneti individuaalse üksuse ja selle programmi skaalal, jälgides korruseplaane, rõdusid, päikesevalgust ja liikuvuse liideseid, märkides samal ajal kokkupõrkeid Pariisi siseruumide ja selle liikuvusvahenditega. Terve nädala jooksul oli tudengitel ülesanne tuvastada ja dokumenteerida kompromisside arhitektuure ning laiendada nende tekkivaid tüpoloogiaid. Mobiilse toimetusüksusena tegutsedes koostas grupp tähelepaneliku vaatluse abil arhitektuuriliste kompromisside lühiajalise kataloogi. Reis lõppes kollektiivse indeksi avamisega, mis oli koostatud vaadeldud kompromisside hetkedest. See tõstatas küsimuse, mis tekib püsivuse ja ajutisuse vahel ning millised tüpoloogiad tekivad ohverduse, viivituse või ootamise tagajärjel.
Tudengid kohtusid ka Pariisis tegutsevate praktikutega, kes töötavad laiendatud arhitektuurivaldkonnas. Cité Internationale des Artsis kohtus grupp Ella Kaira ja Matti Jänkäläga, selle aasta Soome paviljoni kuraatoritega Veneetsia arhitektuuribiennaalil, kes töötavad koos oma ühise praktika Vokal all. Praegu Pariisis elavad nad Cité’s arendavad projekti pealkirjaga „Grand [Ensemble] Tour“, mis on traditsioonilise grand tour’i uuesti lugemine käsitsi joonistatud uurimuste kaudu elust Grands Ensembles’is. Nende metoodika hõlmab suhtlemist kohalike organisatsioonide ja elanikega. Pärast sissejuhatavat loengut reisis grupp koos nendega põhjapoolses äärelinnas asuvasse Sarcelles’i, et teha vaatlusjoonistusharjutust ja õppida tundma selle elamurajoonide arhitektuuri.
John Bingham-Hall, teadur, kirjanik ja kultuurikorraldaja Theatrum Mundis, tutvustas oma äsja toimetatud raamatut „Lavastuslik maa: infrastruktuur, etendus ja liikumises olevad kehad“ (väljaanne Barcelona, 2025). Tema loeng kirjeldas Pariisi taristupoliitika ja kaasaegsete linnastrateegiate kontekstuaalset keerukust, juhtides tähelepanu sellele, kuidas maastikukujundus käsitleb rohelust sageli materiaalse taktikana, mis loob killustatud linnakeskkonna taskuid, mis teenindavad inimeste vajadusi või aitavad kaasa rohelisele gentrifikatsioonile ja brändingule. Pärast loengut külastas grupp äsjaavatud „linnametsa“ Hôtel de Ville’i lähedal, mis on Pariisi hiljutise maastikustrateegia mõistatuslik osa, ja arutasid kõrgelt hallatud linnakeskkonna tehnopoliitikat. Järgmisel päeval kohtusid tudengid Lucille Legeriga, kunstnikuga, kes töötab Pariisis ateljees DOC!. Ta tutvustas oma hiljutist näitust koos Jacques-Marie Ligot’ga „Réverbère“, mis uurib energia ajalugu spektraalsete olendite kaudu, ning rääkis oma lähenemisviisist eksperimentaalsele mudelite loomisele, kunsti ja arhitektuuri kokkupuutepunktidest, käimasolevast kummitusuuringust ja kogemustest kunstnike lühiajalise kommunaalelamuehitusega Pariisis. Reisi kaks viimast päeva olid pühendatud ekskursioonidele Noisy-le-Grandi, Espaces d’Abraxasesse ja Arènes de Picassosse, seejärel lääne poole Les Damiersisse ja lõpuks Saint-Denis’ olümpiakülla. Viimasel õhtul, pärast kompromissregistrite esitlust, jagas Brüsseli Czvek Rigby arhitekt Beāte Zavadska oma arhitektuuribüroost pärit kompromissvinjette, mis olid raamistatud Aristide Antonase „protokollide” kontseptsiooni kaudu. Loeng toimus Gare de l’Estis ja lõppes kompromissajakirjade avamisega.
Kursus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali ja Erasmus+ rahastusele.