Taaskord tuleb Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE – iga-aastane eesti noore kunsti, disaini, arhitektuuri ja kunstikultuuri tippsündmus.
TASE‘25 festival avaneb kolmapäeval, 28. mail kell 17.00 Projekteerijate maja esises pargis, Rävala puiestee 8. TASE ‘25 veeb, programmi ja lõpetajate loeteluga avaneb aadressil tase.artun.ee.
Festivali keskmes on EKA tudengite lõputööde näitus, millel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad nii bakalaureuse kui magistri tasemel. Peanäitust saadab mitmekülgne satelliitprogramm erialanäituste, kaitsmiste ja TASE Filmiga. TASE festival kasvab iga aastaga ning sel aastal toome külastajate ette ligi 250 teost.
Festivali avasõnad lausuvad rektor Hilkka Hiiop, haridusminister Kristina Kallas, ettevõtja Tiit Pruuli ning TASE ’25 kuraator Kaisa Maasik. Teaduskondade dekaanid ulatavad üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele.
Tänavu vaatlevad EKA lõpetajad inimest ja keskkonda tihedalt läbipõimununa – esile tõusevad kehaline kogemus, mälukihtide kaudu filtreeritud identiteet, vaimne ja füüsiline tervis ning vastupanu vormid nii isiklikul kui ka kollektiivsel tasandil. Fookuses on inimene oma hapras, sageli lõhestatud elukeskkonnas, kus tuleb pidevalt otsida uusi viise, kuidas kohaneda, toime tulla ja ümber mõtestada. Kõlavad märksõnad nagu kultuuriline kuuluvus, krooniline valu, neuroerinevus, gatekeep’imine, esteetiline pinge, mütoloogia, aga ka ligipääsetavus kui võrdsete võimaluste eeltingimus ning jätkusuutlikkus kui eetiline valik. Noored loojad suhestuvad ümbritsevasse kord õrna empaatia, kord vaheda kriitilisusega – otsides kas tähendusi, selgust või viise, kuidas luua muutusi.
Arhitektuuriteaduskonna arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööd käsitlevad igapäevaelu ja keskkonna hoidmisega seotud aktuaalseid küsimusi, nagu hoonestuse renoveerimine, taaskasutus ja kogukonna kaasamine otsustus- ja kavandamisprotsessidesse. Näiteks uurib Martin Sepp oma töös Sääse mikrorajooni hoovi, tuues esile ruumi mõju kogukonnale ning Miko Vahane käsitleb elanikke kaasavat elamuarenduse planeerimist. Keskendutakse ka ruumiliste lahenduste loomise taustal olevatele teoreetilistele seisukohtadele. Kaari Maria Tirmaste töös on keskne feministlik ruumiloome, uurides, kuidas ruumide kujundamine võib peegeldada soolist võrdsust ja teadlikkust. Patrick Liik toob esile iseseisvalt arendatud linnaruumide olulisuse Paljassaare garaažiühistu näitel ning Johannes Madis Püttsepp käsitleb ruumilisi kogemusi, mis loovad emotsionaalse dialoogi linnaga, uurides sensoorse ülekülluse ja rahupaikade tähendust linnaruumis.
Kunstikultuuri teaduskonna magistritööde seas on näiteks Hanna Straussi uurimus ruumist kui esteetilise kogemuse allikast ning Santa Zukkeri uurimus kaasaegse kunsti näituste haridusprogrammide mõjust noorte empaatia arengule. Bakalaureuseastmes käsitleb Mia Marlena Meimer nukumaja kui eestiaegse kodanliku kultuuri peegeldajat ning Caroline Murumägi keskendub ETV teletiitritele.
Disainiteaduskonna lõpetajaid seovad materjalitundlikkus, ühiskondlikud teemad ja isiklike kogemuste tõlgendamine erinevates disainipraktikates. Inimeseks olemist käsitletakse uute ringdisaini ja sotsiaalse disaini lõpetajate seas. Vaadatakse ühiskonnas kriitilisi ning tundlikku närvi eeldavaid teemasid nagu dementsus, prostitutsioonist väljumine, aga ka upcycling. Interaktsioonidisaini magistrant Pauliine Sild otsib lahendusi, mis aitaksid ATH-ga täiskasvanutel paremini tööülesannetega alustada. Ringdisaini lõpetaja Eva Reiska töötab Aalto Ülikooli keemialaboris välja meetodit, mille abil valmistada langenud puulehtedest tekstiilkiudu. Cristopher Siniväli on magistritööd tehes ühendanud keraamika ja moedisaini, luues keraamiliste eksoskelettide kollektsiooni, mis kaitsevad loojat stressi ja vaimse koormuse eest. Bakalaureusetasandil uurib Mirell Vinnal mootorispordi materjalide taaskasutust ja aeglustatud disainiprintsiipe aksessuaarikollektsioonis, Toomas Samuel Silbaum loob moedisaini drag queen’i persona kostüümide kollektsiooni ning Paul Aadam Mikson käsitleb punkkultuuri vastuhaku ja enesekaitse sümboleid sepisekunsti kaudu.
Vabade kunstide teaduskonna magistritööde seas käsitleb Linda Mai Kari iluideaalide ja enesekaunistamise seoseid sotsiaalsete ootustega. Bakalaureusetööde hulgas on Helena Passi uurimus hobuse kujutamise viisidest, Hanna Vinterimaalid puudutavad surmakultuuri ja unenäolisi seisundeid ning Sonja Suti installatsioonis saavad kodused esemed melanhoolse poeetika kandjateks. Asmus Soodla sekkub ruumiinstallatsiooniga TASE näitusekeskkonda, uurides sisearhitektuursete detailide kaudu ruumilise maitse poliitikat.
TASE ’25 näitus on avatud 19. juunini.
TASE ’25 avasündmuste kava kolmapäeval, 28. mail kell 16.00–23.00:
16.00 rongkäik Eesti Kunstiakadeemiast Rävala puiestee 8 hoone ette
17.00 avatseremoonia Rävala puiestee 8 esisel muruplatsil, Noore disaineri, Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiate väljakuulutamine
18.00 TASE ‘25 näitus avaneb
19.30 Avemaria kontsert Rävala puiestee 8 esisel muruplatsil
21.00 Taavet Kirja DJ-set
23.00 lõpp
Lõputööde avalikud kaitsmised toimuvad 26. maist 11. juunini. Kaitsmiste ajakava leiab veebilehelt artun.ee/kaitsmised