EKA Foto 20 klubi vestlusring “Fotograafia? See on imelihtne!”

Sel õppeaastal täitub kakskümmend aastat esimese fotograafia õppekava loomisest Eesti Kunstiakadeemias. Sel puhul toimub üritusteseeria Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, mille asutajad on fotograafia osakonnaga samuti tihedalt seotud.

Esimesel klubiõhtul 2. oktoobril kell 18 vesteldakse teemal “Fotograafia? See on imelihtne! – Erinevad fotograafia valdkonnad”. Osalevad Toomas Järvet, Tanja Muravskaja, Anneli Porri ja Vahur Puik, vestlust juhib Reimo Võsa-Tangsoo. Õhtu DJ on Ott Kagovere ja itaalia toitu pakub Alessandro Volpin.

EKA foto 20 visuaalse identiteedi autoriteks on graafilise disaini osakonna tudengid Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann.

Üritus on tasuta!

Täname: Eve Kiiler, Marco Laimre, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Kogu ürituste programmi saab jälgida siin:
Eesti Kunstiakadeemia koduleht: https://www.artun.ee/erialad/fotograafia/
Facebook: https://www.facebook.com/EKA-Fotograafia-142012159217400/?ref=br_rs
Instagram: https://www.instagram.com/eka_fotograafia/

5. oktoobril kell 16 avatakse EKA raamatukogus (Põhja pst 7) näitus
“Ülle Marks & Jüri Kass: TANDEM”, kus saab näha kahe tuntud EKA õppejõu kujundatud postmarke ja raamatukujundusi. Valmis töid rikastavad ka visandid.

Näitusel on eksponeeritud u 50 postmarki, margiplokki, tervikasja, FDC ümbrikku ja esimese päeva templit, mis on emiteeritud Eesti Vabariigis alates aastast 2000. Samuti ka mitmekesine valik raamatu- ja ajakirjakujundusi. Trükiste väljapanekut rikastavad joonistatud visandid. Vastukaaluks väikevormidele ja visanditele täiendab ekspositsiooni suureformaadiline joonistus lõuendil.

Ülle Marks on lõpetanud ERKI graafika eriala 1989 ning töötab alates 2013. aastast EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja ja õpetajana. Ta on EKLi liige 1990. aastast, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1991. aastast.
Marks on õpetanud ligi 20 aastat nii EKAs, Tallinna Rahvaülikoolis kui ka VHKs. Ta on esinenud loominguga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid olulisi rahvusvahelisi erialaseid tunnustusi ja auhindu nagu Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix 1992, World Award Winners Galleri Grand Prix 1994, Yehhudi Menuhin Fondation Prize 2007, jt.
Marksi töid on erinevates kollektsioonides, k.a KUMU kollektsioonis.

Jüri Kass on lõpetanud ERKIs tööstusdisaini eriala 1979. aastal ja EKLi liige alates 1986. Ta on EKA disainiteaduskonna õppejõud, teinud näituseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid tunnustusi. Kassi töid on erinevates kollektsioonides, k.a. KUMU kollektsioonis.

Ülle Marks ja Jüri Kass on paar nii elus kui ka loomingus, kahepaiksed seoses kodudega nii mandril kui Hiiumaal.

Näitus EKA raamatukogus Põhja pst. 7, jääb avatuks kuni 8. novembrini 2018.
EKA raamatukogu on avatud E, T, K, R 9.00 – 18.00; N  9.00 – 20.00

Linke:
Valik kujundatud postmarke
Valik kujundatud raamatuid
Yehudi Menuhini auhinna pävinud postmark “Estonia” 2007
Eesti postmargid

Lisainfo:
Ülle Marks
ylle.marks@artun.ee

Kuna esimene kunstikonkurss ei andnud žürii hinnangul sobivat tulemust, on taas avatud Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse kunstikonkurss. Konkursi eesmärk on leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse sisehoovi (Lossiplats
3, Haapsalu). Kunstiteose tellimise konkurss viiakse läbi kooskõlas kunstiteoste tellimise seadusega.

Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse kaevule otsitakse mahulise installatsiooni rajamiseks ideelahendust. Lahendus võiks lähtuda keskaegse kaevu pealisehitise traditsioonist. Kaev oli keskaegse linnuse
üheks tähtsamaks rajatiseks. Pidev puhta vee allikas müüridega ümbritsetud kindluses võimaldas igapäevase elu tõrgeteta kulgemise ning piiramise puhul oli puhta joomiskõlbliku vee varu olemasolu sõna
otseses mõttes strateegilise tähtsusega. Erinevalt küladest ja
linnadest, oli linnuses paiknevate kaevude arv reeglina piiratud, ületades harva ühte-kahte. Seetõttu suhtuti linnusekaevudesse erilise hoolega, kaitsti neid reostumise eest ning piirati neile ligipääsu.
Kui kaev ei paiknenud keldris, ehitati sellele ümber kaevuhoone või kaitsti veeallikat spetsiaalse pealisehitisega.

Otsitakse kunstiteost, mis oleks kaasaegse vormikeelega ning harmoneeruks ümbritseva arhitektuuriga, kuid samas oleks kompleksist selgesti eristatav.

Ideekonkursil osalemiseks tuleb:

* tutvuda Haapsalu piiskopilinnusega, teose tulevase asukohaga ja teose olemasolevate komponentidega;
* esitada osalemistaotlus, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ja konkursitöö (2-4 A1 planšetti);
* esitada töökorralduskava konkursile esitatud kavandi teostamise kohta.

Kunstiteoste kogumaksumus on 37 000 eurot, mis sisaldab ka autorihonorari. Maksumusele lisandub käibemaks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Žürii koosseisu kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Agur Kruusing, Elis Saareväli ja Margit Aule, Maarin Ektermann Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust, Kalli Pets Muinsuskaitseametist ning Kaire Tooming esindades Sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Žürii varuliige on Margit Aule Eesti Kunstnike Liidust.

Osalemistaotlus ja konkursitöö kavand tuleb esitada hiljemalt 19. novembril 2018 kell 12.00 suletud ümbrikus Haapsalu Piiskopilinnusesse aadressil Kooli tn 5, 90502, Haapsalu. Peale tähtaja lõppu laekunuid töid vastu ei võeta.

Kunstiteos peab olema teostatud ning paigaldatud, ideekavandis pakutud ja žürii poolt kinnitatud asukohta Haapsalu linnuse pealinnuse hoovi tähtajaks 15. mai 2019.

Kunstiteose tellimise konkursi võistlusjuhendi ja selle juurde kuuluvad lisad leiate SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kodulehelt www.salm.ee

Kunstikonkursi käigus tekkinud küsimused ning nendele vastuseks antud selgitused on leitavad hiljemalt 5 tööpäeva jooksul küsimuse saatmisest arvates samuti veebilehelt www.salm.ee.

Lisainfo:

Rahel Klaas
rahel.klaas@civitta.ee

Teate edastas:
Maarja Kõuts
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Tel: +372 53327332
E-post: maarja.kouts@salm.ee
www.salm.ee

20. oktoobril 2018 toimub EKAs taaskord õpetajate päev üldharidus- ja huvikoolide kunsti- ning tööõpetuse õpetajatele. Oleme rõõmsad, et sel aastal saame teid kutsuda oma uude majja. Soovime teile tutvustada EKA erialade tulevikku: mis on need teemad, millega meil tegeletakse, ja milline tehnoloogia on kasutusel?

Registreerumine on lõppenud.

KAVA

9.30                   Kogunemine ja registreerumine fuajees, tervituskohv ja -kringel

10.00–11.00      Uus EKA: EKA ja erialade tulevik ning võimalused. Rektor akadeemik Mart Kalm

11.15–13.15      EKA erialade tuleviku paralleeltöötoad – milline on tänapäevane disaini-, arhitektuuri- ja kunstiõpe EKAs? (Võimalik osaleda ühes töötoas)

• Teadliku disaini töötuba “Trash to trend” (grupp täis!)
  Räägime tarbijail ja tootmises tekkivatest kohalikest jäätmetest ning sellest, mida nendega teha. Vaatame näidiseid ja teeme ise jäätmetest moetoote. Osalejad lahkuvad konkreetsete mõtetega, mida saab õpilastega üheskoos jäätmetest teha.
  Juhendaja: EKA vanemteadur ja moekunstnik Reet Aus
  Osalejaid: kuni 15
  Võta kaasa: tarbeese või rõivas, mille viskaksid ära; kirjutusvahend ja paber
• Kaasava disaini kogemustuba
  Töötoas saad kogemuse, kuidas nägemispuudega inimesed üht või teist asja teevad. See aitab neid inimesi mõista ning saada aru, kuidas kogemus muudab olukorra tajumist. Tegeleme ka sellega, kuidas kogemust mõtestada ja kuidas on tudengid tõlgendanud kogetut loomingusse. Toome häid näiteid.
  Juhendaja: EKA kaasava disaini õppejõud Daniel Kotsjuba
  Osalejaid: kuni 15
• Ainekava “Kunst” uuendustega haakuvad õppetegevused: 21. sajandi oskused ja tervikliku õppeühiku loomine. (grupp täis!)
  Juhendajad: EKA kunstihariduse õppejõud Helen Arov ja Anneli Porri
  Osalejaid: kuni 15
• Kunstiteoste tehniline uurimine ja restaureerimine
  Saad ülevaate kunstiteoste tehnilise uurimise võimalustest. Sulle tutvustatakse EKA ja Eesti Kunstimuuseumi suuremaid ühisprojekte “Rode altar lähivaates”, “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” jt. Ühtlasi saad tuttavamaks kunstiteoste restaureerimise metoodikaga, näed restaureeritavaid objekte lähedalt ja saad teha oma käega esimesed restaureerimiskatsetused.
  Juhendajad: professor Hilkka Hiiop ja/või Merike Kallas
  Osalejaid: kuni 20
• Mis on kaasaegne kunst? Mis on visuaalkultuur? Kuidas lugeda pilti?
  Kuigi visuaalkultuur on ümbritsenud inimesi ühel või teisel moel varemgi, on see tänapäeval võimukam ja levinum kui iial enne. Selle tõlgendamiseks on kunstiajaloo kõrvale tekkinud uute suundadena pilditeadus ja visuaalkultuuri uuringud. Vaatleme näidete najal, mida need hõlmavad ja mida võime neist välja lugeda. Millega tuleb pilte vaadates veel arvestada? Kuidas saada aru kaasaegsest kunstist, kasutades evolutsiooniteooria, arheoloogia ja biosemiootika teadmisi? Mis see on, mille me peame kunsti mõistmiseks täielikult ümber mõtlema?
  Juhendajad: EKA kunstiteaduse õppejõud Liisa-Helena Lumberg ja Andrus Laansalu
  Osalejaid: kuni 40
• Ruumiharidus ja uus tehnoloogia
  EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari annab ülevaate teemadest ja valdkondadest, millega üliõpilased puutuvad kokku meie arhitektuuriõppes. 3D-labori juhataja Martin Melioranski tutvustab 3D-printerite ja tööstusroboti toimimist ning teeb sissejuhatuse lehtmaterjali laserlõikusesse. Arhitekt Johanna Jõekalda esitleb virtuaalreaalsuse labori võimalusi ning annab ülevaate virtuaal- ja liitreaalsuse levinuimatest kasutusviisidest tänapäeva arhitektuuripraktikas. Saad ka ise proovida immersiivse ruumi kujundamist ja vaadelda neid ruume virtuaalreaalsusprillide abil.
  Osalejaid: kuni 20
• Loo jutustamine kaasaegses kunstis animatsiooni vaatenurgast (grupp täis!)
  Kuidas jutustada lugu animatsiooni kaudu? Vaatleme kaasaegset kunsti kui animatsiooni. Animatsioon on paljudes kunstiülikoolides hübriid, mida õpetades kasutatakse kunsti ja loo jutustamise (filmikunsti) võimalusi. Mis see ikkagi on? Teeme ka praktilise ülesande, mille käigus vaatleme kunsti loo jutustamise seisukohalt.
  Juhendaja: EKA joonistamise ja animatsiooni õppejõud Lilli-Krõõt Repnau
  Osalejaid: kuni 10
  Võta kaasa: visandiplokk ja kirjutus- või joonistusvahend

13.15–14.15       Lõuna (omal kulul EKA kohvikus või naabruskonna toidukohtades)

14.30–15.30       Paneelarutelu “Tänapäeva ja tuleviku õppija. Ootused ja võimalused kunstihariduses, sealhulgas ootused EKA-le”.  Osalevad: Tartu Lastekunstikooli direktor ja Tartu Ülikooli kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava programmijuht Piret Viirpalu, Tabasalu Ühisgümnaasiumi kunstiõpetaja ja Kunstihariduse Ühingu esindaja Indrek Raudsepp, Tallinna Toomkooli kunstiõpetaja Anna-Kaisa Vita, EKA kunstihariduse osakonna juhataja ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kunstiõpetaja Helen Arov. Arutelu modereerib EKA õppevaldkonna arendusjuht Triin Krünberg.

15.30–16.15        Ekskursioon EKA uues hoones

14.00–16.15    ALTERNATIIV PÄRASTLÕUNAKS: EKA avatud akadeemia töötoad (tasulised, 25 €/töötuba)

• Keraamika töötuba “Ulmeloomad”
• Illustratsiooni töötuba “Kulisside taga” (grupp täis!)
• Nahakunsti töötuba “Kaarditasku” (grupp täis!)
• Klaasikunsti töötuba “Matt ja läikiv graafika” (grupp täis!)
• Moedisaini töötuba “Moekunstist rõivadisainini”

Palume kindlasti registreeruda hiljemalt 15. oktoobril!

Õpetajate päev EKAs toimub “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Korraldajad: EKA kunstihariduse osakond, kommunikatsiooniosakond ja avatud akadeemia koostöös teaduskondadega

Päeva osalemist jääb kinnitama elektrooniline täienduskoolituse tõend, mis saadetakse teile peale päeva. Koolituspäeva maht 5 akadeemilist tundi.

Päev on osalejale tasuta, va pealelõunal tasulised avatud akadeemia töötoad.

Lisainfo:

Tartu Ülikool kuulutab välja kavandikonkursi rektori ametiraha, ülikooli medalite (suur medal, väike medal, audoktori medal, auliikme medal ja Skytte medal) ning aumärgi kujunduse saamiseks.

Rektori ametiraha, medalite ja aumärgi kujunduse üldised põhimõtted:

• ametiraha, medalid ja aumärk vastavad Tartu Ülikooli identiteedi lähtekohtadele;
• kujundus peab ajaproovile vastu;
• rektori ametiraha, suur medal, väike medal ja aumärk moodustavad ühtse stiiliga terviku;
• läbivate kujunduselementidena kasutatakse ülikooli peahoone fassaadi või portaali kui üldtuntud märksümbolit, teksti „UNIVERSITAS TARTUENSIS“ ja ülikooli asutamise aastat 1632;
• medalite ja aumärgi kujundus väljendab nende statuutide põhimõtteid;
• ametiraha, medalite ja aumärgi materjal on vastavuses nende sisulise väärtusega.

Rektori ametiraha kujunduse alused:

• lähtutakse ülikooli ja akadeemilist vaimsust väljendavatest sümbolitest, mitte parajasti kehtivast ülikooli struktuurist;
• ametiraha põhimaterjal on hõbe, lisaks võib kasutada ka teisi materjale.

Rektori ametiraha põhiosad:

• esiosa keskelement;
• küljeketid;
• tugikett (kuklatagune);
• tagaosa keskelement.

Rektori ametiraha mõõtmed:

• pikkus (esi- ja tagaosa kokku) kuni 60 cm, kusjuures võimalik on lühendamine ja pikendamine mõne sentimeetri ulatuses;
• küljeketi laius vähemalt 3 cm, kuid kooskõlas keskelemendi proportsioonidega;
• tugiketi pikkus 16–19 cm.

Rektori ametiraha, ülikooli medalite ja aumärgi kavandid tuleb esitada komplektina (kokku seitse kavandit). Esitamise tähtpäev on 30. jaanuar 2019.

Kavandid ja teostuse hinnapakkumus esitada märgusõnaga ümbrikus Tartu Ülikooli akadeemilisele sekretärile aadressil Ülikooli 18–138, 50090 Tartu. Autori nimi lisada suletud ümbrikusse.

Kavandid esitada pinnalise lahendusena mõõtkavas 1 : 1, näidates ära kõrgused ja paksused ning kasutatavad materjalid. Soovi korral võib lisada kavandite digitaalsed kujutised.

Võidukavandid valib komisjon, kuhu kuuluvadTartu Ülikooli rektor, professor Juhan Maiste, professor Kadri Mälk, lektor Eilve Manglus ja üliõpilaste esindaja.

Preemia väljavalitud kavandite eest on 10 000 eurot ja summa jaotumise võidutööde vahel otsustab komisjon.

Võidukavandite autori(te)ga sõlmitakse leping rektori ametiraha ja medalite valmistamiseks.

Rektori ametiraha ja medalite ülikoolile üleandmise tähtpäev on 1. oktoober 2019.

Lisateave:

Andres Soosaar
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär

737 5605, andres.soosaar@ut.ee

¤ Tartu Ülikooli veebileht

¤ Tartu Ülikooli põhikiri
¤ Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 (sisaldab ülikooli missiooni, põhiväärtusi ja visiooni)
¤ Tartu Ülikooli suure medali statuut
¤ Tartu Ülikooli väikese medali statuut
¤ Tartu Ülikooli aumärgi statuut

¤ Skytte medali statuut

¤ Tartu Ülikooli audoktori statuut

¤ Tartu Ülikooli auliikme statuut

Joonistamise töötoas keskendume figuuri liikumise visandamisele ning uurime, kuidas kasutada mälu liigutuste, žestide ja oleku jäädvustamisel. Lisaks õpime kasutama lihtsaid ja kiireid võtteid, kuidas figuuri proportsioone märgata. Vajalikud materjalid on kursuse hinnas ja kohapeal olemas.

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Hollandis ja Hong Kongis tegutseva urbanist-arhitekti Jason Hilgeforti avalik loeng. Hilgefort keskendub oma töös eelkõige tuleviku kübermaailmale ja sellele, kuidas nüüdistehnoloogiad võiksid muuta linnaplaneerimist. Hilgefort tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Jason Hilgefort on FUTURE+ ja Aformal Academy asutajaliige ning Land+Civilization Compositions kaasasutaja. Tema projektide fookus on võimalikel tulevikustsenaariumidel, mida nüüdistehnoloogia, rahvusvahelised suhted ja kliimamuutused võivad meie linnaplaneerimises esile kutsuda. Hilgeforti juhitud mõttekojad tegutsevad nõuandjatena sellistes suurlinnades nagu Hong Kong ja Shenzhen Hiinas ning kiirelt arenevates Euroopa pealinnades. Hilgefort õppis linnaplaneerimist ja disaini Cincinnati Ülikoolis (USA) ja arhitektuuri Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada). Tal on töökogemus maailma erinevatest nurkadest alustades New Yorgist (Ehrenkrantz Eckstut and Kuhn) ja Los Angelesest (Behnisch Architekten) ja lõpetades Mumbaiga (Rahul Mehrotra). Aastatel 2000 kuni 2004 töötas ta linnaplaneerija ja innovaatori Peter Calthorpe’i juures.

Oma loengus pealkirjaga “Hajusad infrastruktuurid uuetele ühiselt loodud linnadele” räägib Hilgefort sellest, kuidas linnad olid alguses lihtsalt indiviidide kogumid, kes jagasid ühiseid elemente, aga pikkamööda on need arenenud ja endasse hõlmanud megageopoliitilisi võrgustikke. Võrgustikke, mida iseloomustavad suured ja kõikehõlmavad riigi ja erasektori poolt ehitatud keskkonnad. Hajutatud ja liikuvate infrastruktuursete elementide (mobiiltelefonid, droonid jmt) esiletõus ja levik, on meid aga viinud murrangulise hetkeni – olukorrani, kus inimeste eluolu sõltuvus ülevalt alla juhitud elukorraldusest on muutunud küsitavaks. Hilgefort leiab, et uuel kujul, vastastikku sõltuv individuaalsus on muutunud võimalikuks.

Töötades alates 2007. aastast rahvusvahelises linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri büroos Maxwan A+U, oli ta seotud selliste projektidega nagu A101 Moskvas, Rotterdami kesklinna planeering ja Barking Riverside Londonis. Hilgeforti juhtimisel võitis büroo mitmeid arhitektuurivõistlusi – Helsingis, Baselis, Kiievis, Hannoveris, Ostravas, Magdeburgis ja Kaunases. Samasse aega langes ka üle-euroopalise linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistluse Europan 11 võit Viinis.

Hilgeforti kaasasutatud büroo Land+Civilization Compositions tegeleb ehitatud vormidega seotud teemadega alates teadusuuringutest kuni lõpliku disainini. Büroo hinnangul elame me ajal, mil (linna)ehituslike valdkondade omavahelised suhted üha tihenevad, samal ajal kui nende erinevused üha rohkem hägustuvad. Glokaalne majandus ning järjest rohkem teemaks muutuvad sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid tingivad uute prioriteetide esiletõusu. Tekkimas on uus generatsioon linnaruumist mõtlejaid, kelle jaoks ‘protsess’ on muutumas tähtsamaks kui ‘lõpptoode’.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Jason Hilgeforti loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071