TAB 2026 sümpoosion (II päev) “Kõlab kallilt”

Kõik ei ole nii, nagu esmapilgul tundub. Lihtsana näiv mööblijuhend võib võtta mitu tundi, vaikne inimene võib lauldes osutuda ootamatult kõlavaks ning odavalt ehitatud hoone võib ajas väga kalliks maksma minna. Arhitektuuris on sellised nihked tavapärased, eriti siis, kui maksumus ei tähenda üksnes ehitushinda, vaid puudutab ka hooldust, ligipääsu, tööjõudu, materjalikasutust ja pikaajalist vastutust.

TAB 2026 peanäitusega seotud sümpoosion jätkab biennaali keskset küsimust „Palju maksab?” ning vaatleb odavuse illusiooni: olukordi, kus madal algkulu ei vähenda tegelikke kulusid, vaid lükkab need pelgalt edasi. Sümpoosion küsib, kuidas arhitektid tegutsevad majanduslike piirangute, nappide ressursside ja vastandlike väärtushinnangute väljal ning milliseid otsuseid sellised tingimused ruumilt nõuavad.

Programm on üles ehitatud praktikapõhise aruteluna. Peanäitusel osalevad arhitektid ja kollektiivid tutvustavad oma praktikat ning astuvad paneeldiskussioonides üksteisega dialoogi. Iga teemaploki avab kutsutud esineja, kelle ettekanne loob arutelule laiema kriitilise konteksti.

Kirjanik, kuraator ja arhitektuurikriitik Phineas Harper uurib, kui palju illusiooni peitub eelarvelise nappuse lugudes. Arhitektuuriprofessor Claire Zimmerman käsitleb maksumuse, ligipääsu, klassi ja kavatsuse seoseid. Arhitektid ja disainerid Thomas Flores ja Mathias Palazzi pakuvad välja ajakohastatud käsitluse kasinusest arhitektuuris, vaadeldes seda liiasuse kaudu.

Rohkem infot esinejate ja piletite osas siin:

https://2026.tab.ee/et/programme/kolab-kallilt/

Ajakava

Algus

10.00 Saabumine

10.15–10.30 Avasõnad kuraatoritelt ja Siim Tuksamilt (EKA konverents)

Hommikune sessioon

10.30–11.15 Ettekanne

Claire Zimmerman (Kanada)
Arhitektuuri hind kujunemisprotsessis

11.15–12.15 Paneelarutelu

Osalejad:

Claire Zimmerman (Kanada)

Maarja Kask ja Ralf Lõoke / Salto (Eesti)

Johannes Koch / Max von Werz Arquitectos (Mehhiko)

Atte Aaltonen, Niilo Ikonen ja Pauli Siponen / Avarrus Arkkitehdit (Soome)

Alustuseks tutvustatakse näitusetöid:

Untitled – Salto

Under One Roof – Max von Werz Arquitectos

Simply Massive – Avarrus Arkkitehdit

12.15–13.15 Lõuna

Päevane sessioon

13.30–14.15 Ettekanne

Thomas Flores ja Mathias-Vincent Palazzi (Prantsusmaa)
Arhitektuurist ja kulutamisest

14.15–15.15 Paneelarutelu

Osalejad:

Thomas Flores ja Mathias-Vincent Palazzi

Helen Rix Runting ja Rutger Sjögrim / Secretary (Rootsi)

Mantas Perailtis (Leedu)

Tõnis Savi (Eesti)

Alustuseks tutvustatakse näitusetöid:

Lost Hallway – Secretary

A User’s Guide to Building a Plastic-free Architecture – Mantas Perailtis

There’s Always A Bill – Tõnis Savi

15.15–15.45 Kohvipaus ja raamatulaat

Pärastlõunane sessioon

16.30–17.15 Ettekanne

Phineas Harper (Suurbritannia) Arhitektuur pärast majanduskasvu

17.15–18.15 Paneelarutelu

Osalejad:

Phineas Harper

Maura Schmitt ja Felix Steinhoff / asphalt (Austria)

Eugene Ong ja Andri Putri / O–P (New York)

Siiri Vallner ja Indrek Peil / KavaKava (Eesti)

Alustuseks tutvustatakse näitusetöid:

A Roll of Marble – asphalt

Ground Plane – O–P

Work in Progress – KavaKava

Lõpp

18.15–18.30 Lõpusõnad kuraatoritelt

Hiljem samal õhtul: Superpalju gala EKKMis.

Näituse „Mõõt ja mõte. Constantin Brâncuși ja EKA noorte skulptorite dialoog“ avamine 15. septembril kell 17.00 Tallinna Teletornis.

Palun andke oma osalemisvõimalusest teada hiljemalt 8. septembriks vastates sellele meilile või aadressil kertu.saks@teletorn.ee. Palun kirjutage ka, mitmekesi te tulete.

Teletorn on ühe Eesti olulisima sümbolasutusena arhitektuurikontseptsioonilt kui 1980ndate aastate monumentaalkunstiteos. „Mõõt ja mõte“ on pop-up näitus, kus paneme maailmakuulsa moodsa skulptuuri isa, Rumeenia skulptori Constantin Brâncuși, monumentaalkunsti dialoogi Eesti Kunstiakadeemia skulptorite töödega.

Constantin Brâncuși (1876–1957) oli üks 20. sajandi mõjukamaid skulptoreid. Tutvustame plakatinäitusega tema aastatel 1937–1938 Rumeenias loodud Târgu Jiu monumentaalansamblit, mis kuulub alates 2024. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Eesti Kunstiakadeemiast toovad oma tööd näitusele Lotta Karoliina Räsänen, Ivor Mikker ja Daniil Musesovs. Târgu Jiu monumentaalansambli valmimise ja noorte Eesti kunstnike tööde loomise vahel on peaaegu 90 aastat. Muutunud on maailm, kunst ja materjalid, aga jätkuvalt on huvitav näha, kuidas ja mis materjalidega saab mõttest vorm. Näitus ärgitab mõtisklema ka selle üle, mis teeb skulptuurist monumentaalkunsti ja kas suur vorm aitab kanda ka suuremat mõtet?

Constantin Brâncuși näituse on Teletorni toonud Rumeenia suursaatkond. Noorte kunstnike tööd on jõudnud Teletorni koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

2. oktoobril kell 13.00–15.00 toimub Põhjala tehases Disainiöö programmis sündmus „Jätkusuutliku tekstiili nõustaja: uus õpivõimalus tekstiilivaldkonnas“, kus tutvustatakse värsket rahvusvahelist haridusalgatust Sustainable Textile Counselor (STC).

Tekstiilisektor seisab silmitsi kasvava vajadusega muuta oma tootmis- ja tarbimisharjumusi kestlikumaks. Algatus pakub selleks praktilisi teadmisi ja uusi õppimisvõimalusi, aidates kujundada tekstiilivaldkonna spetsialiste, kes oskavad toetada ettevõtteid ja organisatsioone nende teekonnal jätkusuutlikuma tegutsemise poole.

Sündmusel tutvustatakse STC projekti ja iseseisva õppe võimalusi ning räägitakse lähemalt sellest, mida tähendab töötada jätkusuutliku tekstiilivaldkonna nõustajana. Erilise tähenduse annab sündmusele Eesti esimese STC pilootprogrammi lõpetamine – tähistame värskelt koolitatud nõustajaid ning anname neile üle diplomid.

Päeva lõpetab praktiline töötuba, mille viivad läbi uued jätkusuutliku tekstiili nõustajad. Töötoas saavad osalejad praktiliselt katsetada ja kogeda teadmisi ning meetodeid, mida pilootprogrammi jooksul õpiti.

Sündmus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Põhjala tehas
2. oktoober
13.00–15.00

Sündmust korraldab Eesti Kunstiakadeemia ringdisaini ja -materjalide uurimisrühm DiMa.

Lisainfo algatuse kohta: https://www.sustainabletextilecounselor.com/

Raadio EKA on tagasi!

10. septembril toimub IDA baaris esimene üritus pärast kolmeaastast pausi. Puldis on EKA parimad DJ-d ning live-etteaste teeb Siim Pojeng. Nii et kutsuge kursakad kokku ja näeme peol!

Esinevad
 Neonsport 
 Simoji
 DJ Canada 
 Siim Pojeng (LIVE) 
 evalution 
 Kokotov

Pilet 7 €
EKA tudengile 5 € (ISIC kaardiga)

Kujundus: @kokot0v

Näeme peol!
– Raadio EKA

Koht: A-403

Aeg: N 17.9. kell 12:00-13:00

Emma Sarpaniemi on Helsingis ja Reykjavíkis elav visuaalkunstnik. Sarpaniemi omandas 2019. aastal Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias (KABK) fotograafia bakalaureusekraadi. Oma praktikas uurib Sarpaniemi naiseks olemist ja naiselikkuse definitsioone performatiivsete autoportreede kaudu. Tema jaoks on autoportree mänguväljak, maailm representatsiooni uurimiseks ja pilgukonventsioonidele vastuhakkamiseks. Portreteeritud tegelased pakuvad võimalust ennast pidevalt rekonstrueerida. Päästikunöör, mis on tema fotodel sageli selgelt nähtav, sümboliseerib subjekti kontrolli oma pildi üle. Tema loodud tegelased on väljamõeldud, kuid nad ei ole alter egod. Tema jaoks on paratamatu, et ta tajus end piltidel, kus identiteet, reaalsus ja kujutlusvõime põimuvad.

Sarpaniemi jaoks on fotograafia rõõmu ja mängulisuse meedium, mis annab jõudu unistada naiselikkuse, soorollide ja pilgu uutest võimalustest. Koostööl ja kollektiivsusel on tema loomingus samuti oluline roll. Sõprade kohaloleku jäljed ilmuvad individuaalsetel portreedel selliste elementide kaudu nagu maalitud maja, puitraamid või kaamera taga teravustav sõber. Tema töid on laialdaselt eksponeeritud galeriides, muuseumides ja festivalidel üle Euroopa ning need kuuluvad nii märkimisväärsetesse avalikesse kunstikogudesse kui ka arvukatesse erakogudesse.

Emma Sarpaniemi osaleb 18.-20. septembril Foto Tallinna kunstimessil, kus teda esindab Helsinki Contemporary galerii. 

veebisait

Disainiöö algab Solaris Keskuses viie Eesti moekunstniku näituse ja pop-up`iga “MOEETENDUS”. 

Septembri lõpus avab Eesti moekunstnike uus põlvkond uksed enda kureeritud maailma. 28.09 – 04.10 kestval “MOEETENDUS” pop-up`il esitlevad EKA moeosakonna 74. lennu lõpetajad Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk oma loomingut.

Kureeritud müügiala täidab ajutise showroom`i rolli, kus iga riideese on kui eraldiseisev kunstiline installatsioon, mida soovi korral selga proovida ja oma riidekappi soetada saab.

Müügistangedelt leiab kunstnike omanimelise brändi tootevalikut, eriilmelisi katsetusi ja isiklikku arhiivi kuuluvaid teoseid. Pop-up`ilt leiab ka teise ringi rõivaid ja aksessuaare.

Pop-up “MOEETENDUS” on jätk 2025. aasta autorietendusele “Finiśage”. 25.08.25 hõivas Sakala 3 Teatrimaja lava moeetendus “Finiśage”. EKA moeosakonna 74. lennu lõpetajad esitlesid oma lõpukollektsioone tervikliku lavastusena. Lavale jõudsid religioossed sümbolid, lapsepõlvenostalgia, totalitarismikriitika, naeru vabastav jõud ja igaviku mõtestamine.

Nende ühisest finišijoone ületamisest on möödunud aasta. Nad astuvad jälle rajale!

Näitus ja müügiala on avatud 11 – 19
Solaris Keskuse II korrusel, Estonia pst 9
Sissepääs kino Artise trepist.

Näituse lisainfot ja pop-up`i ettevalmistusi saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus. Hoia nende tegemistel silm peal, et kogu tulevase programmiga tutvuda.

“MOEETENDUS” pop-up`i stardipauk kõlab 28. septembril. Kinos Artis esietendub moeetenduse “Finiśage” täispikk salvestis.

Sündmusele on võimalik tasuta eelregistreerida Fientas https://fienta.com/et/moeetendus-finisage-linastus.

Kohtume stardijoonel!

Seminaripäev tõstatab küsimuse, kuidas mälestada tänases Eesti linnaruumis koonduslaagrit ja selle ohvreid. Tartu koonduslaagris hukati Saksa okupatsiooni ajal 3500–4000 inimest. Nende hulgas oli nii Nõukogude võimuga koostööd teinud isikuid kui ka Tartu juudi- ja roma perekondi ning Lätist toodud juudi mehi, naisi ja lapsi. Täna on ainsad koonduslaagrile viitavad märgid Tartu lähedal Lemmatsis asuv nõukogudeaegne memoriaal (1964, autorid Elmar Rebane ja Väino Tamm) ning kaks väiksemat mälestuskivi Lohkva juudi kalmistul. Ometi kattis koonduslaagri võrgustik kogu linna. Koonduslaagri mälestamine iseseisvas Eestis on jäänud värskemate uuringute valguses uuendamata nii kultuurimälus kui avalikus ruumis.

Seminaril esinevad ajaloolased, mälu- ja linnaruumi eksperdid ning kunstnikud, et mõtestada koonduslaagri ajalugu ning kohta Tartu ja Eesti mälumaastikul. Laiem eesmärk on leida lahendus, mis seoks erinevad koonduslaagriga seotud paigad linnaruumis ühtseks, nii sisuliselt kui ruumiliselt terviklikuks lahenduseks. Esimese sammuna soovime luua eri valdkondade ekspertide ja linnakodanike vahel aruteluruumi, mis oleks aluseks edasistele otsustele ja algatustele Tartu koonduslaagri ajaloo nähtavamaks muutmisel. Küsime, kuidas suhestuda nõukogudeaegsete mälestuspaikadega ning esitada ajalugu avalikus ruumis viisil, mis arvestab uuemate ajalooteadmiste ning muutunud ühiskondliku ja kultuurilise kontekstiga.

Lisaks ettekannetele ja arutelule toimub seminaripäeva raames bussiekskursioon koonduslaagriga seotud paikadesse ja Lemmatsi memoriaali juurde.

AJAKAVA

11:15
Sissejuhatus ja avasõnad – Risto Lehiste (Tartu Linnamuuseum), Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool)

I sessioon – Koonduslaagri ajalugu Tartus

11:30–11:50
Riho Västrik (Tallinna Ülikool) – Koonduslaagrite süsteem Eestis Saksa okupatsiooni ajal

11:50–12:10
Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool) – Koonduslaager ja kogukondlik vägivald Saksa okupatsiooni aegses Tartus

12:10–12:30
Meelis Maripuu (Eesti Mälu Instituut) – Nõukogude võim ja Tartu koonduslaager

12:30–12:45
Arutelu – modereerib David Ilmar Lepasaar Beecher (Tartu Ülikool)

12:45–13:30 Lõuna

II sessioon – Koonduslaagri mälestamine – võrdlev vaade

13:30–13:50
Kädi Talvoja (Eesti Kunstiakadeemia) – Lemmatsi memoriaal – kunstiajalooline vaade

13:50–14:10
Eneken Laanes (Tallinna Ülikool) – Kultuurimälu kontseptuaalsed võimalused Saksa okupatsiooni mälestamiseks

14:10–14:30
Hellar Lill (Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum) – Teise maailmasõja ohvrite väljakaevamised ja ümbermatmised

14:30–14:45
Arutelu – modereerib Gregor Taul (Eesti Kunstiakadeemia)

14:45–15:00 Kohvipaus

III sessioon

15:00–16:00
Arutelu – Kuidas mälestada Tartu koonduslaagrit avalikus ruumis? Modereerib Mariann Raisma (Tartu Ülikooli Muuseum)

Osalejad: Ants Siim (Tartu Linnamuuseum), Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid), Kertu Vuks (Tartu Linnavalitsus), Gennadi Gramberg (Eesti Juudi Muuseum), Taavi Piibemann (Kõrgem Kunstikool Pallas)

16:15–18:00
Ringsõit bussiga Tartu koonduslaagriga seotud paikades ning Lemmatsi memoriaali külastus. Ringsõitu juhib Indrek Mustimets. Algus ja lõpp Tartu Linnamuuseumi juures.

Seminaripäeval osalemine on tasuta, kuid palume registreeruda SIIN hiljemalt 20. septembril.

Sündmust korraldavad Tartu Linnamuuseum, Tartu Linnavalitsus ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisprojekt „Monumendi uued raamid“.

Suvekooli hooaeg on lõppemas ja me toome Suvekooli lugeja Tallinna!

Liituge meiega 9. septembril kell 18.00 Logi Saunas lugemiste, vestluste ja saunaõhtuks.

Trojan Horse on Helsingis asuv autonoomne haridusplatvorm, mis tegutseb arhitektuuri, disaini ja kunsti valdkonnas. See korraldab suvekoole, töötubasid, lugemisringe ja rollimänge, luues õppimis- ja vahetusruume väljaspool tavapärasemaid hariduskeskkondi. Trooja hobuse suvekoolid toovad kokku erineva taustaga osalejaid intensiivseks nädalaks saarel, kus nad loevad ja arutavad koos, jagavad oma huvisid ja uurimistööd, korraldavad töötubasid ning osalevad igapäevaelus koos elamises, alates toiduvalmistamisest ja koristamisest kuni ujumise ja saunas käimiseni.

Nädal saarel Trooja hobusega – suvekooli lugeja kasvas välja nendest kogemustest. Suvekoolide teemade, töötubade ja sündmuste dokumenteerimise asemel kogub väljaanne isiklikke mälestusi, mõtisklusi ja tõlgendusi sellest, mis nende ümber ja vahel toimub. See on kogumik erinevatest vaatenurkadest intensiivsetele nädalatele, mis on täis elamist, töötamist, vestlemist, õppimist ja koosolemist, ning sellele, mis jääb alles pärast kõigi koju naasmist.

Raamatu esitlusel tutvustame väljaannet ja kuuleme mõningaid raamatu tekste. Pärast tutvustust ja lugemissessiooni ootab meid soe saun.

9. september · 18.00

Logi saun, Tallinn

Tulge ja jätke meiega suvele hüvasti!

Toimetanud: Ott Kagovere, Hanan Mahbouba, Arlene Tucker, Jaroslav Toussaint, Andre Vicentini ja Tommi Vasko

Tekstid: Hanan Mahbouba, Marianna Maruyama ja Arlene Tucker, Jaroslav Toussaint, Andre Vicentini ja Tommi Vasko

Graafiline disain: Ott Kagovere ja Kert Viiart-Õllek.

Tänapäeval sümboliseerivad kilekotid ületarbimist ja raiskamist, kuid just kilekoti seos lääneliku (üle)tarbimiskultuuriga muutis selle Nõukogude perioodil Eestis väärtuslikuks esemeks. Raudse eesriide taga oli ihaldusväärne kõik mis läänega seotud, sest see viitas modernsusele ja vabadusele. Nii sai kilekotist omamoodi valuuta, aksessuaar ja kollektsioneerimist väärt ese – nüüdseks on sellest saanud ühe möödunud ajastu tunnistaja.

Näitusel välja pandud kilekotid pärinevad algselt erakogudest ning enamik neist kuulub nüüd Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Kilekotid on näited Eesti tootedisainist ja tarbegraafikast, kuid nende kujundused peegeldavad ka nõukogudeaegse Eesti igapäevakultuuri. Kilekottidele omistatud väärtus oli oma aja peegeldus – aeg, millega kaasnevad mälestused defitsiidist ja repressioonist. See, kuidas me tänapäeval kilekotte kasutame peegeldab kui palju on meie elus ja ühiskonnas 1980. Aastatest muutunud, nii igapäevaelu korralduses kui ka poliitilises ideoloogias.

Plastikut iseloomustab plastilisus – võimekus ümberkehastuda ja kuju muuta. Ka kilekottide maine on plastiline: nad on muutunud revolutsioonilisest imematerjalist ja ihaldusväärsest esemest kasutuks ühekordseks prügiks, mida seostatakse üha süveneva ületootmisega. Mingis mõttes on iga arhiiv plastiline, sest viis, kuidas me esemeid vaatleme ja mõtestame, on pidevalt muutlik.

Näituse tekstid põhinevad näituse „Kile kotti! / Plastic into Bag!” taustamaterjalidel, mis oli eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis aastatel 2004 ja 2005. Eelkõige on aluseks Kristi Kaljumägi läbi viidud intervjuud ning Pille-Triin Männiku kirjutatud näitusetekst.

Tänud: Helen Adamson, Kristi Kaljumägi, Marvi Meriniit, Anu Järs, Chloé Gourvennec, Eva Mahhov, Marit Hololei ja Katri Kuus. Uurimistööd on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Graafiline disain: Chloé Gourvennec

8. septembril kell 11.00-12.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Lígia Fernandese esimese juhtumiuuringu „Armastus peitub äärealadel“ eelretsenseerimine zoomis (Meeting ID: 627 5163 9948, Passcode: 710595)

Doktoritöö juhendajad on Jaana Päeva, PhD (EKA) ja prof Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).
Eelretsensendid on prof Kai Lehikoinen (Uniarts Helsingi) ja Bianca Elzenbaumer, PhD (Goldsmiths, Londoni Ülikool)

Kaks keskset küsimust, mis seostuvad sotsiaalselt kaasavate kunstiprojektidega, on: mis meid kokku toob ja kuidas me jätkame? Enam kui kümneaastase praktiseerimise jooksul olen täheldanud, et vastused näivad olevat seotud projektides kujunevate suhete kvaliteedi ning neid suhteid alal hoidvate süsteemidega. Selles kontekstis kujunes uurimistöö lähtepunktiks armastus, millele järgneb majandus kui kestlikkust toetav praktika.
Doktoritöö käsitleb suhetepõhiseid süsteeme kolme mõõtme kaudu: koostöö, parandamine ja järjepidevus (Collaboration, Repair, Continuity). Esimene juhtumiuuring keskendub koostööle ning vaatleb aastatel 2022–2025 Lissaboni linna äärealadel arendatud kunstiprojekte. Neid piirkondi iseloomustavad sotsiaalelamud ja mitteformaalsed elamupiirkonnad ning seal elavad peamiselt Aafrika päritolu, roma ja portugali kogukonnad. Seistes silmitsi rände ja piiratud ressurssidega ning kandes samal ajal edasi esivanematelt pärit ja maaelul põhinevaid koostööpraktikaid, on need kogukonnad välja arendanud mitmesuguseid koostöö ja vastastikuse toetamise vorme. Kogukondlikud majandusmudelid ja mitteformaalsed praktikad loovad viljaka pinnase suhetepõhistele kunstipraktikatele.

Juhtumiuuringusse kaasatud projektid hõlmavad multidistsiplinaarseid residentuure, näitusi, publikuprogramme, avalikku ruumi loodud kunstiteoseid ning tegevusi lastega. Kunstipraktika, autoetnograafilise refleksiooni ja avalike andmete analüüsi eesmärgiks on uurida, kuidas kujunesid koostöövõrgustikud, kuidas suhted ja projektid üksteist muutsid ning kuidas kohalikud praktikad seostusid laiemate kunsti- ja uurimisvõrgustikega. Selle asemel et lähtuda eelnevalt kindlaks määratud metodoloogiast, näitab analüüs, et kesksed põhimõtted kujunevad järkjärguliselt praktika ja refleksiooni kaudu.
Vaadeldes koostööd armastuse perspektiivist, väidab juhtumiuuring, et suhetepõhiste süsteemide sügavam mõistmine võib anda teadmisi kestlikumate kunstipraktikate ja majandusmudelite kujundamiseks, samuti pakkuda võimalusi nende mõju vahendamiseks partneritele, osalejatele ja uurijatele.