Karl Joonas Alamaa & Cian-Ti Wang „Käeulatuses“

Karl Joonas Alamaa & Cian-Ti Wang
„Käeulatuses“
02.08–30.08 @ KESKPUUR

Tuues kokku kaks erineva kultuuritaustaga kunstnikku, ühendab näitust ühine huvi kodu, lahkumise, mälu ja lootuse teemade vastu. Taiwani kunstniku Cian-Ti Wangi jaoks on see esimene kord oma loomingut Eestis näidata. Alamaa ja Wangi praktikad kohtuvad küsimustes, mis puudutavad kuuluvust, mälestusi, liikumist, argiseid kogemusi ning viise, kuidas inimesed loovad ja hoiavad sidet paikade, esemete ja üksteisega.

Näituse keskmes on jagatud ja isiklikud ruumid, paigad, kus inimeste teed ristuvad, kus kujunevad harjumused, suhted ja mälestused. Need võivad olla keskkonnad, mis kannavad endas nii individuaalseid kui ka kollektiivseid lugusid.

Näitus vaatleb, kuidas mälu ja kuulumine liiguvad pidevalt isikliku, jagatud ja institutsionaliseeritud vahel. Selle asemel, et käsitleda neid püsivate või üheselt määratletavate nähtustena, avab väljapanek mälu kui pidevas muutumises oleva protsessi, küsides kuidas me kanname paiku endaga kaasas ning kuidas paigad omakorda kujundavad meie arusaama sellest, kuhu ja kelle hulka me kuulume.
…

Cian-Ti Wangi kunstipraktika keskendub toidule, söömisele ja tuttavatele esemetele kui viisidele, mille kaudu inimesed loovad sidemeid kodu, identiteedi ja üksteisega. Tema looming põimib isiklikud kogemused laiemate ühiskondlike küsimustega, käsitledes keelt, religiooni, ajalugu ja sotsiaalseid suhteid. Wang kasutab sageli argiseid esemeid, keskkondi ja rituaalseid vorme, et luua installatiivseid ja performatiivseid olukordi, mis kutsuvad vaatajat mitmekihilisse emotsionaalsesse maailma. Elades Belgias, kuid olles pärit Taiwanist, on tema loomingut sageli kujundanud igatsus ning kogukonda kuulumise otsing.

Karl Joonas Alamaa looming tegeleb seevastu isikliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutepunktidega, huvitudes nii võimu, ajaloo ja inimese omavahelistest suhetest. Teda huvitab, kuidas inimesed kannavad endaga kaasas mälestusi, väikeseid jälgi ja isiklikke tähendusi ning kuidas avalikud ruumid ja ideoloogiliselt laetud keskkonnad kujundavad meie arusaama kuuluvusest ja kodust. Nii põimivad tööd isikliku ja avaliku vaate, viidates silmale märkamatu ja nähtava vahekorrale, millelegi, mis on kaasa võetud, kogutud või enda teada jäetud.

21. augustil kell 13.00-14.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla doktoritööga seotud näituseprojekti eelretsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi esimesel korrusel (Ahtri 2).

Doktoritöö juhendajad on Ingrid Ruudi, PhD (EKA) ja Maris Mändel, PhD (EKA).
Doktoritöö näituseprojekti retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja Jutta Tynkkunen, PhD (Helsinki arhitektuuri- ja disainimuuseum).
Üritus toimub inglise keeles.
Soovitatav on enne eelretsenseerimise üritust näitust iseseisvalt külastada, et arutelu oleks lihtsam jälgida.

Praktikapõhise doktoritöö teine projekt, näitus “Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses” põhineb arhitekti isikuarhiivil, tuues eksponeerimisele üle 50 aasta tegutsenud arhitekti loomingut. Viite peatükki jagunenud näitus tutvustab Masso loomingut nii nõukogude kui ka taasiseseisvunud Eesti perioodist. Näitusel saab näha mõlemale ajastule omaseid projekte: kortermaju, suvilaid, individuaalelamuid, avalikke hooneid, planeeringuid ja ärikeskusi. Isikuarhiivist on välja toodud hulk omapäraseid originaale, aga ka koopiaid, mida arhitekt on pidanud oma portfoolio oluliseks osaks.

Näitus on avatud kuni 23.08.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Eesti Kunstiakadeemia osaleb tänavusel Arvamusfestivalil vestluspaneeliga “Kunst ja kriis”, küsides — kas kunst aitab kriisidest läbi tulla?

Elame permakriisi ajastul. Sõjad, kliimamuutused, vaimse tervise probleemid ja ühiskonna polariseerumine kujundavad meie igapäevaelu. Lahendusi otsitakse enamasti tehnoloogiast, julgeolekust ja nn kõvadest teadustest. Aga kas jätame seejuures tähelepanuta midagi sama olulist?

Arvamusfestivali arutelul „Kunst ja kriis“ küsime, milline on kunsti roll ühiskonna kõige keerulisemate probleemidega toimetulekul. Kas kunst aitab kriise ennetada, neist aru saada ja nende järel taastuda? Milliseid lahendusi suudab kunst pakkuda seal, kuhu teised valdkonnad alati ei ulatu?

Vestleme konkreetsete näidete najal sellest, kuidas kunst on aidanud tegeleda sõjaliste, keskkonna-, vaimse tervise ja ühiskondliku lõhestumise kriisidega ning mida oleks vaja muuta, et kunsti potentsiaali ühiskonnas tõsisemalt võetaks.

Üritus toimub 8. augustil kell 13.30–15.00, Arvamusfestivalil, Festivaliklubi 1.

Vestluses osalevad:
• Tõnu Esko – Tartu Ülikooli arendusprorektor
• Kirke Kangro – kunstnik
• Linda Lainvoo – kunstipärandi ja kriisiekspert
• Roland Reemaa – arhitekt
• Siim Raie – galerist

Vestlust juhib EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.

Arvamusfestival toimub 7. ja 8. augustil Paides.

Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob alates 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest. Üheskoos luuakse tasakaaluka arutelu kaudu paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.

Toeta festivali või võta tasuta pääse ning vaheta see kohapeal käepaela vastu: tinyurl.com/3tbrhjj3

Sündmus Facebookis.

Kohtume Paides!

31. juulil toimub Paides avalik ettekandepäev, kus Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli tudengid ühiskursuse “Monumentaaljaht” tudengid tutvustavad 27.–31. juulini toimuvate välitööde tulemusi ning arutlevad nõukogudeaegse monumentaalkunsti uurimise ja säilitamise üle.

Toimuvad ka külalisettekanded.

Huvilised on algusajaga kell 12:00 oodatud Paide endisesse autotranspordibaasi nr 10, mis asub aadressil Mündi 10, Paides. 

Kevadsemestri jooksul on tudengid kogunud alusandmeid ning kaardistanud teadaolevaid ning võimalikke asukohti. Suviste välistööde eesmärgiks on kontrollida objektide olemasolu, hinnata nende seisukorda ning luua andmebaas Eestis säilinud nõukogudeaegsest monumentaal-dekoratiivkunsti. Praktikanädala jooksul võib tudengeid kohata eri paigus üle Eesti.

NB! Tudengid ootavad ka vihjeid peidus monumentaalkunsti kohta

Suur osa nõukogudeaegset monumentaalkunsti paikneb endistes kolhoosikeskustes, koolides, kultuurimajades, tootmishoonetes või teiste avalike asutuste juures ning võivad olla aja jooksul unustusse vajunud või siis raskesti ligipääsetavad.

Tudengid ootavad väga elanike abi selliste teoste leidmisel.

Huvi pakuvad eelkõige:

• dekoratiivsed skulptuurid avalikus ruumis;
• hoonete sise- ja välisfassaadidele loodud monumentaalsed kunstiteosed – näiteks: vitraažid, seinamaalingud, pannood, sgraffiitod, bareljeefid ja supergraafika. 

Sel korral ei otsita: mälestusmärke, sõjamonumente, riigitegelaste või väejuhtide ausambaid ega teiste ajastute kunsti. Inventeerimise fookuses on üksnes nõukogude perioodi dekoratiivne monumentaalkunst. 

Tudengid ootavad vihjeid aadressile monumentaaljaht@gmail.com. Oodatud on nii viited täpsetele asukohtadele kui ka vanad fotod ning mälestused. Ka esmapilgul ebaolulisena näiv vihje võib juhatada tee väärt leiuni!

Praktika aeg: 27.–31. juuli 2026, ettekandepäev 31. juuli.

Praktika piirkond: Kogu Eesti v.a. Hiiumaa, Ida-Viru maakond ning Tartu linn ja Tallinn. 

Korraldajad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet

Kontakt: monumentaaljaht@gmail.com

14. augustil kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Sonya Isupova esimese isikunäituse “Vesi, enamasti jõe kujul” avalik eelretsenseerimine EKA galeriis ja zoomis (Meeting ID: 664 5412 1094, Passcode: 028984)

Näituse eelretsensendid on Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja prof Madina Tlostanova (Linköpingi Ülikool, Rootsi).

Doktoritöö juhendajad on Epp Annus, PhD ja Varvara Guljajeva, PhD.

Näitus “Vesi, enamasti jõe kujul” vaatleb taristut, kujundab tajusid ja talletab muutusi. Jõgi eksisteerib ühtaegu piirina, kaitsemehhanismina ning nii elu kui ka surma allikana. Vesi võib saada ressursiks, relvaks või mälestusmärgiks. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõele rajatud hüdroelektrijaamadele, eeskätt Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Filmi, arhiiviuurimuse ja meediainstallatsiooni kaudu vaatleb Isupova, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastiku kui ka kollektiivse mälu.

Näitus on osa autori doktoritööst, mis käsitleb koloniaalse taristu mõju maastikule.

Näituse keskmes on esseefilm „Vesi, enamasti jõe kujul“, mis toimib visuaalse kaardina mäletatavast maastikust, mida enam ei ole.

Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. 

Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).

Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. 

Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“. 

Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond. 

04.07–26.07 @ Keskpuur

LMEO kunstnikeduo Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault esimese rahvusvahelise näituse  „Kõik on Lihtsalt Miski, Millest Tuleb Läbi Saada” avamine toimub 04. juulil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ja Vaat.

Keskpuuril on hea meel esitleda näitust „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” (Everything is Just Something to Get Through) – kunstnikeduo LMEO esimest rahvusvahelist näitust. Algselt Montréalist pärit ning nüüd Tallinnas tegutsev LMEO ühendab oma individuaalsed praktikad koostööpõhises lähenemises, mille keskmes on skulptuur, installatsioon ja performance-kunst.

Eestis ajutiste elanikena on kunstnikud arendanud näitust uustulnukate tähelepaneliku pilgu kaudu. Näitus seab küsimuse alla vaataja positsiooni ja selle suhte linnaliste süsteemidega, juhtides tähelepanu viisidele, kuidas avalik infrastruktuur võib toimida [või olla mõistetav] koreograafiana.

Näitus kutsub esile paigast nihestatuse tunde, sulandudes samal ajal avaliku ruumi anonüümsusesse. Vilkuvate tulede, industriaalsete koosluste ja argipäevaste kujutiste kaudu mõtiskleb „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” banaalsete struktuuride üle, mis kujundavad kaasaegset elu, ning kujutab neid ümber teatraalsete lavastustena. LMEO kutsub vaatajaid kogema neid keskkondi külalise või kõrvalseisja teravdatud tähelepanuga ning mõtisklema selle üle, kuidas vaimne kohalolu ja emotsionaalne side võivad asustada argiseid ruume, võimaldades suhtlust üle vahemaade ning pakkudes viise leina ja kaotusega toime tulemiseks.

…

Lili Maud Dobell ja Éric-Olivier Thériault on teinud koostööd alates 2022. aasta oktoobrist, mil nad kohtusid NSCAD Ülikoolis bakalaureuseõpinguid lõpetades. Pärast alternatiivse galeriiruumi loomist Kanadas Halifaxis kolisid kunstnikud Eestisse, et jätkata magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Duo käsitleb koostööd ühise kunstilise visiooni kohtumispaigana, seistes vastu üheainsa autori ideele.

Lühend LMEO tähendab väljendit Laughing My Ears Off („naeran kõrvad peast”), viidates samal ajal ka kunstnike eesnimede initsiaalidele.

Mõlemad kunstnikud keskenduvad skulpturaalsetele praktikatele, mis kutsuvad esile kehalist suhestumist materjalidega ja uurivad selle võimalusi. Nende koostööpraktikat iseloomustab kunstnike endi sõnul „paatilise luule” toon. Oma kestvuslike tööde kaudu on nad loonud mõiste Proof of Performance, millega kirjeldavad olemise kaudu loomist kui skulpturaalset akti.

Kunstnikepaari ühise praktika keskmes on leitud objektide kogumine ja kokku seadmine. See peegeldab pühendumust jätkusuutlikule kunstikeelele, mis arvestab ready-made’i tähenduse ja kasutusväärtusega kliima- ning sotsiaal-poliitilise kriisi kontekstis. Selle tulemusel saavad teose enda aineks näiliselt argised ruumid, kus aktiveeruvad skulpturaalse praktika mõtisklevad ja mittetegemisega seotud aspektid.

Lili Maud ja Éric-Olivier arendavad praegu performance-teost Cycles, mida esitletakse 61. Veneetsia biennaalil Merike Estna projekti House of Leaking Sky paviljoni programmi raames.