Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 12. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

17. detsembril kell 16:00–17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemia teadmussiirde doktorandi Liisi Tamme esimese juhtumiuuringu avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202. Juhtumiuuring on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mille eesmärgiks on disainipraktika ja erinevate lambavillaga töötamise meetodite analüüsi abil välja selgitada materjali mõjuväli disainiotsustele ning disaineri roll villaga seotud tähendusloomes. Doktorantuuri teadmussiirde partneriks on Kõrgem Kunstikool Pallas.

Doktoritöö juhendajad on Jaana Päeva PhD (EKA) ja prof Aet Ollisaar (Pallas).
Eelretsensendid on Ave Matsin ja Nithikul Nimkulrat PhD (OCAD University)

Esimene juhtumiuuring keskendub materjali loomisele – villast lõnga tegemisele. See uurib, kuidas otsene töö villaga – alates villaku sorteerimisest ja pesust kuni käsitsi ning masinaga ketramiseni – kujundab tekstiilitudengite kogemust materjaliga töötamisel ning mõjutab nende disainiprotsessi, esteetilisi valikuid ja hoiakuid kohaliku villa väärtustamisel.

Kuidas ära tunda kväärifeminismi?

Kväärifeministliku zine’i töötuba – L 13.12.2025

Olete oodatud osalema kväärifeministlike zine’ide valmistamise töötoas „Kuidas ära tunda kväärifeminismi?“, mis toimub 13. detsembril 2025 algusega kell 15.00 Kumu kunstimuuseumi II korruse seminariruumis. Pärast Aet Kuusiku loengut teemal „Kväärifeminism kui vastupanuvorm“, juhendab Maria Izabella Lehtsaar töötuba, mis uurib kväärifeministlikku mõtlemist zine’i-meediumi kaudu. Juhendajana jagab Lehtsaar oma lähenemist ja kunstnikupraktikat ning toetab osalejaid zine’ide loomisel. Töötuba on osalejaile tasuta. 

Zine’e ehk isetehtud miniajakirju või vihikuid on feministlikud ja kväärid tee-ise-kultuurid (DIY) kasutanud juba kaua eneseväljenduse, vastupanu ja kogukonna loomise vahendina. Zine’ides saab vabalt mängida teksti, pildi ja kollaažiga ning mingit kunstialast tausta ei ole selleks vaja. Samal ajal pakuvad need ruumi katsetamiseks ja arutlemiseks, kuidas loovuspraktikad võivad toetada inimeste võimestamist ning aidata neil endale ja oma ideedele ühiskonnas ruumi teha. Valminud zine’id paljundatakse, prinditakse ja jagatakse linnas tasuta erinevates kohvikutes, kultuuripaikades ja poodides. 

Palun registreeri end siin, osalejate arv on piiratud. Registreerimine sulgub 08.12.2025. 

Liituge meiega taktiil-tekstiilses töötoas, kus avastame erinevaid viise jutustamiseks ning folkloori (uuesti)loomiseks kriisiajal Ukraina kogukonna ja kõigi Ukrainaga seotute jaoks!

„Mitmehäälne piltvaip“ on lugude, mälestuste, unistuste, identiteedi ja kõige selle vahele jääva tekstiili teos.
Kolmes eri riigis (Ukrainas, Suurbritannias ja Eestis) loodud piltvaip on vastus Venemaa jõudude halastamatule Ukraina kunsti rüüstamisele, sest hävitada ega ära võtta pole võimalik seda, mis on juurdunud teadmisesse, mällu ja kogukonda.

Ukrainlaseks olemine on kogemus, mida kannavad paljud inimesed mitte ainult Ukraina piirides, vaid üle kogu maailma. Sa võid elada välismaal või sul võib olla ukrainlannast vanaema, ning võid tunda soovi uuesti oma pärandiga ühendust luua. Kaasaegset Ukraina
folkloori loovad ukrainlased kõikjal ning nende vaatenurgad väärivad talletamist.

Ootame osalejaid sõltumata varasemast tekstiiliga töötamise kogemusest.

Töötuba toimub ukraina ja/või eesti ning inglise keeles.
Kõik materjalid on kohapeal olemas. Hilinejad on samuti teretulnud!

Väike ettevalmistav ülesanne:
Võtke kaasa üks Ukraina lugu, mida soovite rääkida.
See võib olla muinasjutt, hällilaul, lapsepõlves kuuldud õudusjutt – mis tahes, mis seob teid Ukrainaga.

Töötoas uurime ja õpime jutustamise viise läbi tekstiili ja tikandi:
● Kas suudate oma lugu jutustada ilma sõnu kasutamata?
● Kas suudate seda ainult sõnadega jutustada?
● Millised sõnad on kõige olulisemad, kui oma lugu räägite? Millised tähed on kõige
olulisemad?
● Milline hääl on teie lool? Kas see on sosin? Laul? Karje?

Töötubade tulemustest valmib hiljem suurem ühine teos, mis ühendab Ukrainas ja mujal maailmas elavate Ukrainaga seotud inimeste sõnad omavahel.

Töötoa juhendajad: Daria Titova (UA) ja Helena Atkin (UK-EE)

Toimumiskoht: EKA Galerii, Kotzebue tn 1
Aeg: 21.12 11:00-14:00
Osalejate arv: 15

Rohkem teavet kunstnike kohta ja vastuseid küsimustele võite saada Instagramist:
@www_oddarka @helennaaa.a

Muuseumi püsiekspositsiooni täiendav pop-up-näitus sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrikursusega. 

Väga erineva taustaga kaheksa noort kunstnikku on loonud uudisteosed, tõukudes ühel või teisel viisil Adamson-Ericu pärandist. Tudengid uurisid näitust ette valmistades põhjalikult muuseumi kogusid ja ekspositsiooni ning valisid oma huvidest lähtudes ühe teose, teema või meetodi, mille nad oma loomepraktikasse ümber tõlgendasid. Nii sündisidki uued teosed, mis sekkuvad, ent peavad samaaegselt dialoogi, mõtestades ümber ajaloolist pärandit tänapäevaste vaatenurkade abil.

Iga uus põlvkond avastab Adamson-Ericu pärandist midagi värsket ja inspireerivat – nii ehitamegi sildu mineviku ja tuleviku vahel. Noortele kunstnikele on oma loomingu muuseumis eksponeerimine oluline kogemus kunstnikukarjääri kujunemisel.

Taidestuudiumi õppekava koondab mitmekülgse tausta ja sügava loomehuviga inimesi, pakkudes ruumi erialade üleseks koostööks. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst, arendab kriitilist mõtlemist ning toetab loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteetide põimumisel kaasaegse kunsti kontekstis. Sarnaselt Adamson-Ericuga töötavad tudengid väga erinevate materjalidega – metallist ja savist kuni värvide, tekstiilide ja kontseptuaalsete installatsioonideni. Nende loomingu aluseks on oskuslik materjalitunnetus ja kontseptuaalne mõtlemine.

Näitus jääb avatuks 15. veebruarini 2026.

Osalevad kunstnikud: Margus Elizarov, Maia Hellman, Marite Kuus-Hill, Odie Lap Chun Chow, Lyly Letzer, Peixuan Lin, Mariam Mestvirishvili, Joanne-Heleene Sõrmus
Juhendajad: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee
Graafiline disain: Rita Davis
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Kersti Koll, Tõnu Narro, Maris Paal, Karin Vicente

„Monumendi uued raamid“
EKA Väligaleriis 1.12.2025–15.02.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Mineviku kui kunstimaterjal
Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa brutaalne sõda Ukrainas on toonud monumendikonfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke eemaldatud.

Projekt „Monumendi uued raamid“ lähtub eeldusest, et monumendi eemaldamine ei eemalda probleeme – keerulisest pärandist ei saa üle ega ümber, vaid selle läbitöötamisega tuleb tegeleda. Oleme eri valdkondade teadmisi ja oskusi kaasates arendanud lahendusi, mis võimaldavad uurimistöö, muinsuskaitse- ja digiteerimispraktikate ning kunstiliste sekkumiste kaudu vastuolulist pärandit mitte lammutada, vaid panna seda uude, kriitilisse raamistusse. 

Välinäituse keskmes on kunsti võimalused tegeleda mälukonfliktidega avalikus ruumis ning selle kaudu ka kaasaegses kunstis peituv ühiskondlik potentsiaal. Kolme projekti raames tehtud kavandikonkurssi näitlikustavad viise, kuidas raamistada ümber eri tüüpi dissonant- set pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud juba üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus, mille autor on Neeme Külm.

Aastatel 2024–2025 läbi viidud kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku. Saaremaal asuva ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis lähtusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). Teosed on eksponeeritud EKA fuajees avatud lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” 1.12.–12.12.2025.

Näituse töörühm: Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Annika Tiko, Maris Veeremäe
Kujundus: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Hille Saluäär, Eva Finch, Jason Finch
„Monumendi uued raamid“ on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Projekti jätkunäitus avatakse 2026. aasta veebruaris EKA Galeriis.

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 11. veebruaril 2026 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Tule pühapäeval, 7. detsembril kell 12 koos EKA urbanistika õppekava I kursuse tudengitega Štromka jalutuskäigule, milles mitmeid kõrvalepõikeid! Tegu on urbanistika I kursuse õppeaine “Stuudio 1: Linnastumine” lõpusündmusega, millest kõik huvilised on oodatud osa võtma. Jalutuskäigu alguspunkt: Putukaväil, Ehte bussipeatus.

Semestri jooksul kõndisime, rääkisime, ringi vaatasime, tegime kõrvalepõikeid, jagasime, tundsime, kaotasime ja leidsime Štromka olemuse ning nüüd kutsume teid südamlikult ühinema meie viimase jalutuskäiguga – ühise teekonnaga läbi aja, ruumi, kujutlusvõime ja kogukondade keerukuse.

Aga mida räägib meile Štromka, kõnekeelne termin, intuitiivne piirkond, meie ajast, kui ruum võib olla sotsiaalkultuuriline peegel? Ja millised võivad olla tulevikuvõimalused – nii kogukondade kui ka ruumiliste struktuuride jaoks –, kui vaatame lähemalt Štromka lugusid ja laiemat kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mõju, mis meid hoiab ja kujundab? Ja lõpuks, miks on Štromka üldse oluline?

Koos hakkame Štromka kihte lahti harutama, sukeldume sellega seotud küsimustesse ja asetame need laiemasse konteksti, mis hõlmab tekkivaid protsesse. Teel jagame oma 11 individuaalset projekti, mis kõik asuvad nende küsimuste ja tunnetega seotud ristumiskohas ning on jaotatud kolme temaatilisse kõrvalepõikesse, millest igaüks lõpeb ühise mõtisklusega, kus saame avada kollektiivse arutelu.

12.00–14.00 kõrvalepõige 1 – – – – – – – kohtumine Putukaväil, bussipeatus Ehte

15.20–16.30 kõrvalepõige 2 – – – – – – – – kohtumine Sõle tn 67

17.00–18.15 kõrvalepõige 3 – – – – – – – kohtumine bussipeatuses Pelguranna

Liituda võib vabalt igal ajal – võtke kaasa kõrvaklapid ja riietuge soojalt!

Tudengid:

Mahamudul Hasan
Kadri Haugas
Md. Shariful Islam
Mihkel Uku Karindi
Catherine Vera Lavrik
Helka Molnar
Luca Oszwald
Alexander João Pereira Witte
Clara Prellwitz
Nabid Shovon
Elena Wübbeling

Juhendajad:
Mira Samonig
Karina Vabson

Näituste ajalugu on kunstiteaduses võrdlemisi uus uurimissuund, mis on aktualiseerunud viimase paarikümne aasta jooksul seoses kuratoorse pöördega ning näituse kui formaadi – kunsti avalikkuseni toova sündmuse – liikumisega üha kesksemasse rolli kunstiväljal. Näitused kujundavad järjest enam seda, kuidas me kunstist mõtleme ja kuidas kunstiprotsesse mõtestame, need on kohad, mis nii loovad kui ka vastustavad kunstiajaloo keskseid narratiive. Näituste uurimine loob uusi teadmisi kunstiajaloost, aga ka laiematest kultuurilistest ja ühiskondlikest protsessidest ning pakub raamistikku kunstiajaloo kaanonite ja kunstielu kriitiliseks avamiseks ja mõtestamiseks.

Kolmapäev, 10. detsember

Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7), ruum A501

12.45–13.00

Kogunemine ja avasõnad

13.00–14.30

Tiina Abel. Näituse rekonstruktsioon: mõte, protsess, efekt

Kristiina Tiideberg. Näitus „Käpikust Kölerini“ Eesti Kunstimuuseumi varasema kogumispoliitika mõtestajana

Peeter Talvistu. Elmar Kitse näituse taaslavastamisest

Modereerib Anu Allas

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.30

Liisa Kaljula. Harku 1975. Viimane mitteametlik näitus

Indrek Grigor. Kultuurijärjekord. Nõudlus ja pakkumine 1980. aastate näitusemaastikul

Mari Laanemets. Näituste ajalugu läbi kujunduse

Modereerib Anders Härm

16.30–17.00 Kohvipaus

17.00–18.00 Vestlusring: Kristina Jõekalda, Ulrika Jõemägi, Maria-Kristiina Soomre

Modereerib Mari Laanemets

18.00 Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri esitlus

Õhtu jätkub Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastalõpu koosviibimisega.