Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus

28. jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) akadeemik Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.

Jaanuarikuus ilmavalgust nägev raamat käsitleb armastatud tekstiilikunstniku eluteed ja loometööd. Raamatu koostas kunstnik Ene-Liis Semper.

Rohke pildimaterjaliga raamat annab ülevaate Anu Raua tegevusest vaibakunstniku ja õppejõuna. Lugeja leiab sealt nii vestlused Anu Rauaga, loomingut käsitlevad tekstid kaasautoritelt kui ka põhjaliku ülevaate tema vaipadest. Vaipu on raamatus enam kui 70, alustades 1968. aastal valminud diplomitööga „Muhu paar” ja lõpetades 2022. aasta vaibaga „Taevavalgus”. Kahe teose vahele jäävat maailma harutatakse lahti intervjuude käigus ning kiht kihi haaval avaneb ka kunstniku elufilosoofia. Raamat on sügav sissevaade mitmekülgse kunstniku, kirjaniku ja visionääri põnevasse omailma.

Anu Rauaga vestlesid Ene-Liis Semper, Aet Ollisaar ja Ave Matsin. Lisatekstid kirjutasid raamatusse kirjanik Valdur Mikita ja kunstiajaloolane Mai Levin. Vestlused käsitlevad nii Raua teoseid ja väljakujunenud kunstipraktikaid kui ka kirevat elukäiku. Vaipade saatetekstid pärinevad Anu Raualt endalt.Raamatu kirjastaja on Eesti Rahva Muuseum.

Anu Raud (sünd 1943) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna asutaja ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kirjanik, visionäär ja Kääriku talu perenaine.

EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele ning selgitab, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist. Seminare viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Lisaks teoreetilisele osale tutvustavad kunsti ja disaini taustaga doktorandid oma valmivaid uurimistöid. Konsultatsioonis saavad soovijad oma uurimisprojekti kavandile individuaalset tagasisidet.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan

17.02   17:45-19:15 A-302
Sissejuhatus loovuurimusse.

18.02   17:45-19:15 A-301
Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Katrin Kabun).

25.02   17:45-19:15 A-301
Uurimisküsimuse ja –meetodide abil teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Sofja Hallik).

26.02   17:45-19:15 A-202
Loovuurimuse näide. Praktiku vaatenurk (Jane Remm).

08.03   Tähtaeg 08:00
Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks

12.03   Individuaalsed konsultatsioonid (Jaana Päeva, Liina Unt, Kristi Kuusk).

Osalemiseks palume saata 10. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 13. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.

Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.

Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.

Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.

„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)

Kaitsmiste ajakava:

BA – bakalaureusetase; MA – magistritase

Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2025/2026. õa sügis (jaanuar)

17.01.- 8.02. 2026

Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis.

Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud jaotab ja liidab ruume, loob ühtaegu fragmentaarseid ja fraktaalseid pindu. Taolisest motiivist lähtuvad oma näitusel „Kõige kanduva teed“ ka Ketlin Kuusing ja Sten Saarits, kes kasutavad kaduvuse ja kandvuse väljendamiseks galerii põrandapinda. Muuhulgas on näituse põranda kohale asetatud vaiba kudumisel praktiseeritud traditsioonilist pärsia sõlme. Pärsia kultuur, kust sõlm pärineb, on kadunud, kuid traditsioon on kandunud kaduvusest hoolimata meieni. Ornamendid tulevad ja kaovad, ent mustrilisus, vajadus mustrite ja rütmide järele, vajadus kaost korrastada jääb püsima.
/Jan Kaus/

Ketlin Kuusing (1978) on disainer, kes keskendub oma loomingus tekstiilide ja ruumi suhetele. Kõige rohkem meeldib Kuusingule uurida ja tõlgendada vaipade ajalugu ning funktsiooni, nende tähenduse ja ainelisuse, suursugususe ja igapäevasuse vastuolu.

Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab põhiliselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning ruumilistele märgiseostele. Saaritsa loomingus esineb tihti ülesimulatsiooni, samuti meeldib talle vaadelda kultuuriliste käitumisnormide mõju(tusi).

Näituse tekst: Jan Kaus
Graafiline disain: Kätriin Reinart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.

Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.

• Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning. 

Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).

Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.

Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.

Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:

• Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
• Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.

Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.

Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.

Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.