Seminar „Friedrich Ludwig von Maydelli kirjad: Suur arhiivileid“

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Maris Saagpakk

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Reet Pius, Kadi Polli, Anne Untera

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Reet Bender, Triin Kröönström, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Linda Kaljundi, Kairit Kaur, Tiina-Mall Kreem

EKA loovuurimuse „Käsmu inimesed ja majad“ (2019-2020) raames on Eve Kasel ja Elo-Hanna Seljamaal koostöös Erik Norkroosiga valminud projekti lõppnäitust Shipyardis dokumenteeriv film „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“, mida näeb alates 21. aprillist kuni 19. maini näitusel “PelguPaik” Tartu Linnaraamatukogus.

Olete oodatud näituse „PelguPAIK“ avamisele 21.04 kell 18.00 Tartu Linnaraamatukogus Kompanii tn 3-5.

Osalevad kunstnikud ja kirjanikud: Kalli Kalde, Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa, Jan Kaus, Mudlum, Lembe Ruben, Piia Ruber, Anti Saar, Angela Soop, Maryliis Teinfeldt-Grins, Urmas Viik.

Avamisel tutvustatakse oma teoseid.

Näituse kuraatorid on Lembe Ruben ja Kaili-Angela Konno.

„PelguPAIK“ toob kokku kunstnikud ja kirjanikud, kes valdavad nii sõna kui ka visuaali. Näitusel on teoseid paikade ilust või valust.
„Me otsime nii endi seest kui ka ümbert oma kohta. Elu nime kandval ajateljel oma paiga leidmine annab heas kohas olemise tunde. Mõned paigad kaitsevad meid ja tekitavad rõõmu ja rahu. Osad kohad on põlistatud meie esivanemate poolt, kes on olnud palju paiksemad. Mõned paigad meie ümber kaovad ajalukku või kaotavad kohavaimu, kasvavad võssa või lagunevad. Mitmed paigad maailmas hävitatakse, nii et isegi parima tahtmise juures on võimatu hiljem ajas tagasi minna – kohata tuttavat metsarada või tänavanurka, mille pöörded olid justkui kodeeritud koos tuhande pisiasja ja tundmusega sügavale me sisemusse. Alles jääb mälupilt, mis muutub ajas vastavalt sellele, kuidas see meie sisse on jäädvustunud või millise sildi me olnule peale kleebime. Paljuski on meie endi teha, kuidas me minevikku paikame.“

Näitus toimub Tartu Linnaraamatukogu kolmel korrusel 22.04–19.05.2025

Tule laupäeval, 10. mail kohtuma EKA vabade kunstide ja disainitudengitega Tartus!

KUS: Raekojaplats 1, Tartu (Stella Soomlais showroom)
MILLAL: 10. mai kell 10–16

10. mail on sul võimalus saada selgeks, mis päriselt EKAs toimub – ja kuidas ka sina meile õppima võid tulla.

Kui sind huvitab kunst või disain ning oled kaalunud EKAsse õppima asumist, siis see sündmus on sulle! Suurepärane võimalus tutvuda erialadega, kohtuda EKA tudengite ja õppejõududega, osaleda töötubades, saada sisseastumise kohta infot ja nõuandeid – ning muidugi küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Kavas:

• Osale töötubades: proovi päriselt järele sarnaseid ülesandeid nagu sisseastumisel (valminud tööd sobivad ka portfoolisse)!
• Võta kaasa oma portfoolio või tööd – saad kohapeal tagasisidet ja soovitusi, kuidas veel paremaks teha.
• Räägi tudengitega – küsi, kuidas nad EKAsse jõudsid, milline oli sisseastumine ja mis tunne on EKAs õppida.
• Pop-Up pood EKA tudengite ja õppejõudude loominguga.
• Sisseastumisinfo. Avaldusi saab esitada kuni 9. juunini SAISis, aga miks mitte avaldus juba 10.mail ära täita koos EKA tudengite abiga!

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 10.00-11.00 Samm-sammult juhised, kuidas kandideerida Eesti Kunstiakadeemia õppekavadele.
• 11.00-12.30. Disainiprotsess: kuidas ideest saab päris toode? Tootedisaini töötuba,  mida juhendavad magistritudengid Mariann Hendrikson ja Karolin Eks.
• 11.00-12.00 Autode visandamine: Kuidas sünnib auto disain? Tule joonista! Juhendab autodisainer ja tootedisaini osakonna juht Björn Koop.
• 11.00-12.00 Aksessuaaridisaini portfoolio juhendamine: kuidas oma ideid portfoolios hästi esitleda? Nõu annab erialajuht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Akessuaaridisaini töötuba. Juhendab aksessuaaridisaini eriala juht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Moe portfoolio juhendamine: näita oma töid ja küsi tagasisidet. Nõu annab Marion Laev.
• 13.30-14.30 Disain sõnade ja piltidega: graafilise disaini töötuba. Juhendab Graafilise disaini tudeng.
• 12.30-14.30 Ruumikujunduse töötuba: kujundame ruume, kus on hea olla! Juhendab ruumikujunduse lektor Maarja Valk-Falk.
• 14.30-16.00 Köite töötuba: Jaapani köide. Juhendab köite eriala tudeng Rita Lenore Viitkar.
• 13.00-14.30 Maali töötuba: automaatmaalimine. Juhendab maali eriala tudeng Anu Jakobson.
• 14.30-16.00 Graafika töötuba: templid linoollõike tehnikas. Juhendab graafika eriala tudeng Ronja Jõgi.

Ootame kõiki loovate huvidega noori – tule kohale, vaata, küsi, katseta ja saa inspiratsiooni.

Lisainfo: katlin.leokin@artun.ee

Kunstnikuvestlus pakub võimaluse avastada Kadrioru kunstimuuseumi suurnäitust „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ uuest ja erilisest, kaasaegse looja vaatenurgast.

Tegevkunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristi Kongi ja Holger Loodus viivad näitusel läbi temaatilise, oma loomepraktikatest ja vaatenurgast lähtuva ringkäigu.

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele, ruumile ja tekstile. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on Kongi jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema tööd, sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt teostatud ning tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.

Holger Looduse (1970) tegevusvaldkondadeks on peamiselt maal ja kineetiline installatsioon, millest leiab tihti viiteid kinole kui meediale. Ka Looduse sageli monokroomseid maale on nimetatud filmilikku narratiivi kandvateks. Looduse varasemates maalides domineeris kirg akadeemilise maalikunsti vastu, hiljem on see asendunud külma ja dokumenteeriva minimalistliku realismiga.

Rahvusvaheline näitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ annab põhjaliku ülevaate andeka ja mitmekülgse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Vaimuliku taustaga maalikunstnik Bernardo Strozzi oli oma eluajal Genova ja Veneetsia nõutumaid kunstnikke, kes maalis ühtviisi virtuoosselt nii religioosseid pühapilte, portreid, žanristseene kui ka vaikelusid ning valdas erinevaid maali- ja joonistustehnikaid. Strozzi paistab kunstiajaloos silma kui avatud ja väga tähelepanelik kunstnikunatuur, kes suutis oskuslikult sünteesida uued kunstiimpulsid ja -muljed oma isikupäraseks stiiliks, mille iseloomulikeks märksõnadeks on loomutruudus ja hoogne maalimislaad. Tegemist on kunstniku esmakordse mahuka isikunäitusega väljaspool Itaaliat.

Näituse kuraatorid on Greta Koppel ja Anna Orlando.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri – külalislektor Eesti Kunstiakadeemias

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri on disainer ning omab doktorikraadi arhitektuuri ja linnauuringute alal. Ta õpetab ja viib läbi uurimistööd Tšiili Pontificia Universidad Católica disainikoolis. Tema töö keskendub kaasdisainile, interaktsioonidisainile, sotsiaal-looduslikele ökosüsteemidele, fotoetnograafiale, performatiivsele poliitikale avalikus ruumis, enam-kui-inim-prototüüpimisele ja avalikele teenustele kui avalikule ruumile.

Ta viibib Eesti Kunstiakadeemias 14.–16. aprillil ning peab avaliku loengu „Vastudisain: loomad ja algoritmid loovate agentidena” 16. aprillil kell 18:00 ruumis A501.

Jaanuaris külastasid EKA interaktsioonidisaini tudengid tema ülikooli Tšiilis, et arendada koostööprojekte ja akadeemilisi sidemeid.

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit (2025/4–5), mille meie projekti puudutava osa koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)

Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.

Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

16. aprillil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva teise näituse „Morfogenees“ eelretsenseerimine ARSi Projektiruumis, Pärnu mnt 154

Näituse eelretsensendid on dr Erik Alalooga ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus jagatud immersiooni vahendina kunstis” teine eelretsenseeritav loomeprojekt “Morfogenees” keskendub kogu kehaga tajutavatele, multisensoorsetele kogemustele näitusekontekstis. Kasutades laiendatud stsenograafia meetodeid, uurib Rääk, kuidas kehaliste skulptuuride, atmosfääri ja taktiilsuse kaudu luua immersiivset ruumi teistmoodi kohtumisteks. Oma kehakogemusele baseeruvate skulptuuride kaudu uurib Rääk, mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kantakse ning kuidas need puudutuskogemuse kaudu väljenduvad?

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Ootame teid CTC – Climate Truth Crisis näituse avamisele 11.04, kl 14:00, Eesti Kunstiakadeemia esisele avatud alale (Põhja pst 7).

Projekt CTC – Climate Truth Crisis tegeleb valeinformatsiooni leviku ja kliimakriisi mõtestamisega. Projekti raames tegeletakse noorte disainerite harimisega antud valdkondades, teema kohta infot koondava veebilehe loomisega, podcastideseeria, sõnaraamatu ja artiklikogumiku avaldamisega. Lisaks sellele tegelevad tudengid teema visualiseerimisega eri meediumites. Lisainfo projekti veebilehel: https://www.climatetruthcrisis.eu/

7.-11. aprillil toimub Eesti Kunstiakadeemias projekti esimene töötuba, mille raames tudengid kirjutavad lahti teemaga haakuvaid mõisteid, visualiseerivad neid ning reedel, 11. aprillil avavad avalikus ruumis, EKA ees näituse, et teemat laiemale publikule tutvustada.

Töötuba toimub EKA graafilise disaini osakonna ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös. Tudengeid juhendavad semiootikud, vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni uurijad Mari-Liis Madisson ja Daniel Tamm, Laura Vilbiks Eestimaa Looduse Fondist (ELF) ning graafilised disainerid Laura Merendi, Ott Kagovere ja Kert Viiart. Lisaks juhendjatele on kohal tudengeid ja õppejõude Bosniast, Hispaaniast, Hollandist, Inglismaalt, Islandilt ja Leedust.

Lisaks töötoale toimuvad ka laiemale publikule avatud loengud:
09.04, kl 16:00, A502 (EKA, Põhja pst 7)
Kunstnik Kristina Õllek ettekandega Absorbing Hypoxic Water

10.04, kl 16:00, A300 (EKA, Põhja pst 7)
Graafiline disainer Maria Muuk ettekandega Graphic Design as a Degrowth Practice

Projekt kestab kolm aastat 2025-2028 ning selle raames toimuvad töötoad erinevates partnerülikoolides:

Academy of Fine Arts Sarajevo,

Estonian Academy of Arts,

ELISAVA,

Iceland University of the Arts,

Royal Academy of Art, The Hague,

University of the Arts London,

Vilnius Academy of Arts

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta.

24. aprillil kl 18.00 astub EKA aulas lavale Penfornis, kes tutvustab maastikuarhitektuuribüroo Taktyk 20-aastast praktikat, vajaduspõhist disaini ning suunab pilgu kriitilistele tulevikuteemadele.

Taktyk on Pariisi ja Brüsseli taustaga büroo, mis eksperimenteerib oma projektides lopsakate taimekoosluste olemasolevatesse ruumiolukordadesse asetamisega. Nende töödes tõuseb loodusliku ja tehisliku kontrast väga selgelt esile, kuna iga töö juures pööratakse nende kahe piiril tekkivale uuele ruumikvaliteedile suurt tähelepanu. Uued keskkonnad sünnivad lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.