Shion Yokoo, Triin Kauber ja Jaana Persidski Uus Radas

,,Put Yourself Out There/Pane end väljale’’ on Shion Yokoo, Triin Kauberi ja Jaana Persidski dokumentaalperformatiivne näitus, mille kaudu uuritakse tööotsimise kultuuri ning vabakutselise kunstniku võimalikke tööleidmise viise. Projekt peegeldab tööotsingute kultuuris valitsevaid hoiakuid, kus rõhk on tööotsija oskusel end müüa või vajadusel alandada, kujundada pakkumistele vastav muljetavaldav CV ning näidata üles piisavat nahaalsust, et tööandjad ise üles leida ja end neile välja pakkuda.

Näituse jooksul toimuvad performatiivsed aktsioonid kolmel korral:

25. aprill 19:00 näituse avamine

27. aprill 17:00

1. mai 19:00 näituse finissage

Näitus on avatud 26.04-01.05, 14.00–19:00

Shion Yokoo väljendab end ja oma ümbritsevat maailma etenduskunstide kaudu aususe ja inimlikkusega, uurides teatraalsust ja anti-teatraalsust nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Praegu on ta doktorant ja nooremteadur kultuuride uuringute alal. Kaasaegse etenduskunstnikuna kuuluvad tema viimaste tööde hulka performatiivne installatsioon „Peal kiri peal“, mis loodi koos Keisuke Sugawaraga Tartu 2024 jaoks, ning installatsiooniteosed, mida eksponeeriti Court Gallery Kunitachis Tokyos.

Triin Kauber lõpetas 2023. aasta kevadel Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Hetkel on ta Tallinna Ülikooli koreograafia eriala magistrant. Kauber on osa ka TantsuRUUMi tiimist. Viimasel ajal on Triin Kauber süvenenud keha ja tehnoloogia vaheliste suhete uurimisse, kasutades peamise väljendusvahendina videomeediumit. Tema uurimus keskendub ekraanikeha ja reaalse keha vahele jäävatele pingeväljadele ning nihestustele, mis tekivad kompositsiooniliste valikute ja ekraanil toimuva manipulatsiooni kaudu.

Jaana Persidski huvialaks on elulised katsetused, igapäevaelu vürtsitamine mänguga ning teisalt aja potentsiaalne raiskamine. On lõpetanud 2023. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti eriala. Hooajal 2023/2024 resideerus TantsuRUUM-is ningviis läbi töötuba ,,Ajaraiskamise ühiskulg’’ vastanudes hustle ja grind-kultuurile. Jaana oskab kasutada akutrelli, tekstiilipüstolit, kududa, heegeldada, ning lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid.

Operaator ja monteerija: Tom Tristan Kidron

Tehniline tugi: Marko Odar

Täname: Eesti Kultuurkapital, Comdecor, Metsvintage, Telliskivi Loomelinnak, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool

Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.

Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).

Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).

Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).

Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.

Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.

Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.

Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.

Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.

Vestlusringis astuvad üles Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Maris Saagpakk

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Reet Pius, Kadi Polli, Anne Untera

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Reet Bender, Triin Kröönström, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Linda Kaljundi, Kairit Kaur, Tiina-Mall Kreem

EKA loovuurimuse „Käsmu inimesed ja majad“ (2019-2020) raames on Eve Kasel ja Elo-Hanna Seljamaal koostöös Erik Norkroosiga valminud projekti lõppnäitust Shipyardis dokumenteeriv film „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“, mida näeb alates 21. aprillist kuni 19. maini näitusel “PelguPaik” Tartu Linnaraamatukogus.

Olete oodatud näituse „PelguPAIK“ avamisele 21.04 kell 18.00 Tartu Linnaraamatukogus Kompanii tn 3-5.

Osalevad kunstnikud ja kirjanikud: Kalli Kalde, Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa, Jan Kaus, Mudlum, Lembe Ruben, Piia Ruber, Anti Saar, Angela Soop, Maryliis Teinfeldt-Grins, Urmas Viik.

Avamisel tutvustatakse oma teoseid.

Näituse kuraatorid on Lembe Ruben ja Kaili-Angela Konno.

„PelguPAIK“ toob kokku kunstnikud ja kirjanikud, kes valdavad nii sõna kui ka visuaali. Näitusel on teoseid paikade ilust või valust.
„Me otsime nii endi seest kui ka ümbert oma kohta. Elu nime kandval ajateljel oma paiga leidmine annab heas kohas olemise tunde. Mõned paigad kaitsevad meid ja tekitavad rõõmu ja rahu. Osad kohad on põlistatud meie esivanemate poolt, kes on olnud palju paiksemad. Mõned paigad meie ümber kaovad ajalukku või kaotavad kohavaimu, kasvavad võssa või lagunevad. Mitmed paigad maailmas hävitatakse, nii et isegi parima tahtmise juures on võimatu hiljem ajas tagasi minna – kohata tuttavat metsarada või tänavanurka, mille pöörded olid justkui kodeeritud koos tuhande pisiasja ja tundmusega sügavale me sisemusse. Alles jääb mälupilt, mis muutub ajas vastavalt sellele, kuidas see meie sisse on jäädvustunud või millise sildi me olnule peale kleebime. Paljuski on meie endi teha, kuidas me minevikku paikame.“

Näitus toimub Tartu Linnaraamatukogu kolmel korrusel 22.04–19.05.2025

Tule laupäeval, 10. mail kohtuma EKA vabade kunstide ja disainitudengitega Tartus!

KUS: Raekojaplats 1, Tartu (Stella Soomlais showroom)
MILLAL: 10. mai kell 10–16

10. mail on sul võimalus saada selgeks, mis päriselt EKAs toimub – ja kuidas ka sina meile õppima võid tulla.

Kui sind huvitab kunst või disain ning oled kaalunud EKAsse õppima asumist, siis see sündmus on sulle! Suurepärane võimalus tutvuda erialadega, kohtuda EKA tudengite ja õppejõududega, osaleda töötubades, saada sisseastumise kohta infot ja nõuandeid – ning muidugi küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Kavas:

• Osale töötubades: proovi päriselt järele sarnaseid ülesandeid nagu sisseastumisel (valminud tööd sobivad ka portfoolisse)!
• Võta kaasa oma portfoolio või tööd – saad kohapeal tagasisidet ja soovitusi, kuidas veel paremaks teha.
• Räägi tudengitega – küsi, kuidas nad EKAsse jõudsid, milline oli sisseastumine ja mis tunne on EKAs õppida.
• Pop-Up pood EKA tudengite ja õppejõudude loominguga.
• Sisseastumisinfo. Avaldusi saab esitada kuni 9. juunini SAISis, aga miks mitte avaldus juba 10.mail ära täita koos EKA tudengite abiga!

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 10.00-11.00 Samm-sammult juhised, kuidas kandideerida Eesti Kunstiakadeemia õppekavadele.
• 11.00-12.30. Disainiprotsess: kuidas ideest saab päris toode? Tootedisaini töötuba,  mida juhendavad magistritudengid Mariann Hendrikson ja Karolin Eks.
• 11.00-12.00 Autode visandamine: Kuidas sünnib auto disain? Tule joonista! Juhendab autodisainer ja tootedisaini osakonna juht Björn Koop.
• 11.00-12.00 Aksessuaaridisaini portfoolio juhendamine: kuidas oma ideid portfoolios hästi esitleda? Nõu annab erialajuht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Akessuaaridisaini töötuba. Juhendab aksessuaaridisaini eriala juht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Moe portfoolio juhendamine: näita oma töid ja küsi tagasisidet. Nõu annab Marion Laev.
• 13.30-14.30 Disain sõnade ja piltidega: graafilise disaini töötuba. Juhendab Graafilise disaini tudeng.
• 12.30-14.30 Ruumikujunduse töötuba: kujundame ruume, kus on hea olla! Juhendab ruumikujunduse lektor Maarja Valk-Falk.
• 14.30-16.00 Köite töötuba: Jaapani köide. Juhendab köite eriala tudeng Rita Lenore Viitkar.
• 13.00-14.30 Maali töötuba: automaatmaalimine. Juhendab maali eriala tudeng Anu Jakobson.
• 14.30-16.00 Graafika töötuba: templid linoollõike tehnikas. Juhendab graafika eriala tudeng Ronja Jõgi.

Ootame kõiki loovate huvidega noori – tule kohale, vaata, küsi, katseta ja saa inspiratsiooni.

Lisainfo: katlin.leokin@artun.ee

Kunstnikuvestlus pakub võimaluse avastada Kadrioru kunstimuuseumi suurnäitust „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ uuest ja erilisest, kaasaegse looja vaatenurgast.

Tegevkunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristi Kongi ja Holger Loodus viivad näitusel läbi temaatilise, oma loomepraktikatest ja vaatenurgast lähtuva ringkäigu.

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele, ruumile ja tekstile. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on Kongi jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema tööd, sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt teostatud ning tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.

Holger Looduse (1970) tegevusvaldkondadeks on peamiselt maal ja kineetiline installatsioon, millest leiab tihti viiteid kinole kui meediale. Ka Looduse sageli monokroomseid maale on nimetatud filmilikku narratiivi kandvateks. Looduse varasemates maalides domineeris kirg akadeemilise maalikunsti vastu, hiljem on see asendunud külma ja dokumenteeriva minimalistliku realismiga.

Rahvusvaheline näitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ annab põhjaliku ülevaate andeka ja mitmekülgse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Vaimuliku taustaga maalikunstnik Bernardo Strozzi oli oma eluajal Genova ja Veneetsia nõutumaid kunstnikke, kes maalis ühtviisi virtuoosselt nii religioosseid pühapilte, portreid, žanristseene kui ka vaikelusid ning valdas erinevaid maali- ja joonistustehnikaid. Strozzi paistab kunstiajaloos silma kui avatud ja väga tähelepanelik kunstnikunatuur, kes suutis oskuslikult sünteesida uued kunstiimpulsid ja -muljed oma isikupäraseks stiiliks, mille iseloomulikeks märksõnadeks on loomutruudus ja hoogne maalimislaad. Tegemist on kunstniku esmakordse mahuka isikunäitusega väljaspool Itaaliat.

Näituse kuraatorid on Greta Koppel ja Anna Orlando.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri – külalislektor Eesti Kunstiakadeemias

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri on disainer ning omab doktorikraadi arhitektuuri ja linnauuringute alal. Ta õpetab ja viib läbi uurimistööd Tšiili Pontificia Universidad Católica disainikoolis. Tema töö keskendub kaasdisainile, interaktsioonidisainile, sotsiaal-looduslikele ökosüsteemidele, fotoetnograafiale, performatiivsele poliitikale avalikus ruumis, enam-kui-inim-prototüüpimisele ja avalikele teenustele kui avalikule ruumile.

Ta viibib Eesti Kunstiakadeemias 14.–16. aprillil ning peab avaliku loengu „Vastudisain: loomad ja algoritmid loovate agentidena” 16. aprillil kell 18:00 ruumis A501.

Jaanuaris külastasid EKA interaktsioonidisaini tudengid tema ülikooli Tšiilis, et arendada koostööprojekte ja akadeemilisi sidemeid.

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit (2025/4–5), mille meie projekti puudutava osa koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)

Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.

Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.