PFAFF – Priit Pärna animatsioonifestival

Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiimodelliks on Kristiina BMO 2.

Vt ka meie stuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Eesti Kunstiakadeemia visioonikonverents 2015, “Loomemajandusest edasi?” on järelvaadatav Vimeos siin: https://vimeopro.com/artun/visioonikonverents2015

LOOMEMAJANDUSEST EDASI? Kuidas areneb arhitektuuri-, disaini- ja kunstiharidus ning nende roll ühiskonnas pärast loomemajandust.

Konverentsile olid kutsutud kõnelema kunsti-, disaini- ja arhitektuurihariduse eksperte Kunstiakadeemia partnerinstitutsioonidest, maailma tippülikoolidest Emily Carr’i Kunsti ja Disaini Ülikoolist Kanadast, kust astusid üles asepresident Bonne Zabolotney, kes rääkis kommunikatsiooni disainist ja Maria Lantin, kes rääkis, miks tuleviku reaalsus ikka kunste vajab ning Rhode Island Disainikoolist USAst, mida esindas vabade kunstide dekaan Shery Wills. 

Ühtlasi võtsid sõna kohalikud otsustajad ja eksperdid: Riigikogu Kultuurikomisjoni liige ja EKA vilistlane Yoko Alender, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm, kommunikatsiooniagentuuride grupi Creative Union juht ja EKA vilistlane Ionel Lehari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan prof Toomas Tammis ning EKA kunstihariduse õppekava värske juht Jan van Boeckel Hollandist, kes on sooritanud doktoriõppe Aalto Ülikoolis ning tegeleb oma uurimistöös kunsti ja keskkonnahariduse innovatiivsete metoodikatega.

“Kunsti ja disaini valdkond genereerib igal aastal Vancouveris 4 miljardit dollarit tulu, kuid ometi ei väärtustata kunstikõrgharidust vastavalt,” rääkis Emily Carr’i Kunsti ja Disaini Ülikooli õppeprorektor konverentsi eelkohtumisel EKA esindajatega.

Lisaks majanduslikule kasule tekitab kunst, disain ja arhitektuur lisandväärtusi, mis ei ole mõõdetavad rahas, vaid on vajalikud ühiskonnale, et hoida inimeste vaimu erksana, sest muidu pole areng võimalik.

Konverentsi ettekanded on ka sisendmaterjal Eesti Kunstiakadeemia uue arengukava väljatöötamisele.

20. oktoobril kell 17.00 – 18.30

Eesti Kunstiakadeemias ruumis 405 (Estonia pst 7, IV korrus)

Lúdmila Žoldáková (Slovakkia) ingliskeelne loeng

“Eesti mütoloogia inspiratsiooni allikana”.

Septembris toimus Lúdmila loeng Slovakkia moemaailmast ja slaavi mütoloogiast kui inspiratsiooni allikast. Nüüd on aeg rääkida eesti mütoloogiast! Tallinnas viibimise ajal on Lúdmila töötanud väikese peakatete kollektsiooni kallal. Kollektsioon on inspireeritud Eesti rahvariietest ja eelkõige taevaga seotud muistenditest. Hämarik ja Koit, Linnutee, Kuu ja Päike, jne. Tõenäoliselt on need lood sulle tuttavad. Mis oleks kui tutvuks nende lugudega Eestist väljaspool elava inimese pilgu läbi?

Loeng on tasuta. Kõik huvilised on oodatud!

Loengule järgneb küsimuste ja vastuste sessioon.

Lúdmila Žoldáková tegutseb vabakutselise illustraatori ja moedisainerina. Tema 2008. aastal loodud moebränd LU-KA on inspireeritud folkloorist ning on tuntud naiselike joonte ja värvide kasutamise poolest. Lúdmila viimase aja moeprojektid on inspireeritud ajaloost, traditsioonidest, mütoloogiast, raamatutest ja muinasjuttudest. Lúdmila jaoks on oluline eetilise äri väärtused nagu loomaõiguslus, kohalik produktsioon, taaskasutus ja väärtustav taaskasutus. Lúdmila otsib loomeprotsessis vabadust – “Ma armastan luua loomise ajal, mitte planeerida igat väikest detaili. Ennekõike soovin lasta ennast värvidel, lugudel, materjalidel ning erinevatel tehnikatel kaasa kanda”. Lúdmila viibib Eestis perioodil 1. september – 30. oktoober.

Märtsi alguses kuulutas Tallinna Kultuurikatel koostöös K.A.I.R – Košice Kunstnikeresidentuuriga välja loovisikutele suunatud konkursi kahekuuliseks viibimiseks Eestis ja Slovakkias. Augustikuust alates on Eesti tootedisainer Johanna Tammsalu resideerunud Košices ja alates septembrikuu algusest on Slovakkia moedisainer Lúdmila Žoldáková viibinud Tallinnas.

Loeng toimub koostöös Tallinna Kultuurikatla ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Vahetusprojekti toetab Slovaki Vabariigi Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Tallinna Kultuurikatla Loovharidusprogrammi projektijuht Dagmar Kase / dagmar.kase@kultuurikatel.ee / +372 58 874 921 / www.kultuurikatel.ee

Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna dotsent Marit Ahven / marit.ahven@artun.ee / www.artun.ee

Lõputööde kaitsmised 2015/2016 õppeaasta sügissemestril toimuvad:

18.11.2015 kell 13.00 Kunst ja disain (PhD), Kiriku plats 1-201

11.01.2016 kell 10.00 Stsenograafia (MA), Lembitu 12

8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Saabuval neljapäeval kl 17.00 esitletakse EKKMis kahte uut raamatut

kunstist ja näitustest: Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel räägib

oma raamatust “Plahvatus Pärnus / Explosion in Pärnu” 1990.–2000.

aastatel Pärnus aset leidnud kunstirevolutsioonist ning ERMi näitusemaja

toimkond koosseisus Agnes Aljas, Jane Liiv ja Kristjan Raba tutvustavad

kogumikku “[etteaste] ERMi näitusemaja 1994-2015”.

Lühidalt raamatust “Plahvatus Pärnus”:

Rohkete illustratsioonide ja eksklusiivintervjuudega eesti- ja

ingliskeelne teos dokumenteerib Pärnu kunstiplahvatuse kulgu Sütevaka

kooli kunstiosakonnast Academia Non Grata sünni, surma ning kohaliku

kunstiuuenduse vaibumiseni.

“1990ndad ja 2000ndad olid Pärnu kunstielus erakordselt intensiivne

eksperimentaalse kunstiproduktsiooni aeg. Ülikiiresti ja tühjalt kohalt

läks käima vilgas kunstielu, mille käigus loodi nii institutsioonid kui ka

neid täitvad kunstiteosed. See kõik on Ida-Euroopa kunstiloos täiesti

ainulaadne — varem, hiljem ega mujal poleks see äärmiselt viljakas ja

omanäoline liikumine võimalikuks saanud,” ütles raamatu autor Rael Artel.

“Seni on Pärnu kunstiuuendusest kõneldud ositi ning peamiselt selle

eestvedajate vaatenurgast, esitledes vaid valitud külgi ja kilde kogu

sündmustiku kirevusest. Püüdsin raamatus anda võimalikult tervikliku

ülevaate,kõrvutades erinevaid nägemusi, mälestusi ning dokumenteeritud

loomingut. Loodetavasti jõuavad kunstiajaloolased edaspidi Pärnu

kunstikoolkonna põhjalikuma analüüsini.”

Trükise idee autor, koostaja ja toimetaja on Rael Artel, kujundanud Jaan

Evart, tõlkinud Angela Adamson, Peeter Talvistu, keeletoimetanud Dana

Karjatse, Ali MacGilp. Eesti ja inglise keeles, 320 lk, ISBN

978-9949-38-588-1. Lähem info: Rael Artel, trükise koostaja, 56229213

Lühidalt raamatust “[etteaste] ERMI näitusemaja 1994-2015”:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja avati 1994. aastal püsinäitusega “Eesti.

Maa, rahvas, kultuur” ajal, kui ühiskonna ootus näha uut kultuuriloo ja

kunstikäsitlust kõige kõrgem. Järgneva 21 aasta jooksul on vahetuvate

näituste programmis oma argikultuuri, nõukogude aja, nüüdisaja, „ülbete

üheksakümnendate“ kaasajakunsti ning maailmakultuuride näituste ja

programmidega olnud kui Eesti Rahva Muuseumi vemmeldav veri, mis on Tartus

toonud vaatajate ette üle 500 näituse Koostajad: Agnes Aljas (tekst), Jane

Liiv (fotod), Kristjan Raba. Tartu 2015. 160 lehekülge. Lähem info:

Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, 372 7350430

Tere tulemast neljapäeval EKKMi!

EKA Disainiteaduskonna joonistustuudios on krokiimodelliks Nikolai.

Vt ka meie stuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/A LINE TELLS MORE THAN A TALE”https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Flaieril on kasutatud Jaan Škerini (BES 2) visandit.