Sel suvel toimusid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi ühisprojekti “Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs” raames välitööd.
Koos Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika ning Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja muinsuskaitse eriala tudengitega inventeeriti suvilaid ja koguti lugusid ja materjale nende rajamisest, ehitusprotsessist, interjööridest ja aedadest, argi- ja ühiselust aiandus- ja suvilakooperatiivides.
14.-17. juulil Lõuna-Eestis – Tartu ja Elva ümbruses.
14.-21. augustil Harjumaal – Kiisa, Roobuka, Aespa, Sausti, Luige ja Saku.
Lõuna-Eestis olime valinud välja kolm piirkonda: Kurepalu, Ihaste ja Elva ümbruse suvila- ja aianduskooperatiivid. Nagu ka Harjumaa puhul, oli tänaseks Tartu linna alla kuuluvas vanas Ihaste piirkonnas juba palju ümberehitatud suvilaid või hoopis uusi modernseid elamuid. Siiski õnnestus tänu kogukonna esindajale ja kultuuripärandi säilimist hindavatele informantidele leida originaalsena säilinud suvilaid, mis kuulusid inimestele, kes veel mäletasid aegu, kuidas soisele maale asuti rajama aianduskooperatiive.
Kurepalus õnnestus saada väga hea läbilõige Tartu maaparandusvalitsuse kooperatiivist, intervjueerides 6 suvila algset omanikku või järeltulijat. Erilise kogukonnatundega esile tõusnud piirkonda iseloomustas ettevõtlikus – nii mõnedki teenisid1980. aastatel palgalisa aiasaaduste müügiga Venemaal.
Ilmselt külastatud kooperatiividest kõige originaalsemana säilinud idülliline Peedu avas endas nii stiilseid ridasuvilaid kui stiilipuhtaid tüüpprojekte.
Lõuna-Eestis õnnestus koguda pea 25 lugu ning hulgaliselt muud põnevat materjali.
Ihastes asub ka üks imehästi säilinud suvila, mida Vabaõhumuuseumile on pakutud ja millel võiks olla perspektiivi saada museaalhooneks.
Kui Lõuna-Eesti välitööde piirkonnad oli komplekssemad ja hoomatavad, siis Tallinna lähiümbruse aianduskooperatiivid olid suured, haarates enda alla tihti sadu aianduskrunte. Tänaseks päevaks oli keskmine pilt üsna eklektiline. Paljudel kruntidel oli vanad suvilad lammutatud ja ehitatud uued majad, paljud suvilad olid kohandatud aastaringseteks elamuteks. Samas oli hea meel, et nende uute hoonete vahel oli säilinud mitmeid originaalseid ja algsete omanike või nende järeltulijate käes olevaid suvilaid. Tänu külalislahketele inimestele õnnestus meil saada hea ülevaade mitme asutuse kooperatiivide saamis- ja kujunemisloost ning sealsest argielust. Kolme päeva jooksul kogusime kokku rohkem kui 20 lugu ning hulgaliselt fotosid, arhitektuurseid jooniseid ja isegi mõne aianduskooperatiivi asendiplaani.
Koostöö erinevate erialade tudengite vahel oli väga hea, üksteist täiendati erinevate teadmiste ja oskustega.
Siiski tuleb tõdeda, et Harjumaal kohtusime rohkem kui Lõuna-Eestis inimestega, kes ei soovinud meid lubada õuele ehk oma privaatsfääri. Linna ja maa piir suurlinna ümber on üha enam hägustumas.