Dr. Anna Jensen on kuraator, uurija, kunstnik ja kriitik, kelle praktika põhineb kohaspetsiifilistel, kehalistel ja kollektiivsetel lähenemistel ning kelle peamiseks asukohaks on tavaliselt Helsingi. Jensen vaatleb kureerimise, kaanoni ja poliitika mõisteid, pöörates erilist tähelepanu paikadele ja praktikatele, mis eksisteerivad vahepealsuses — ajalugude, kogukondade ja ideoloogiliste raamistike vahel.
EKA-s viib Anna Jensen läbi oma järeldoktorantuuri loovuurimuslikku uurimisprojekti „City Is the Thing Bodies and Time Move Through: Concrete Structures of In-Betweenness“, mis keskendub Narvale.
Praktikapõhiste projektide kaudu uurib Jensen, kuidas linnaruum, arhitektuur ja puhkekeskkonnad kannavad endas ajaloolisi kihistusi ja kummitama jäänud ideoloogiaid, kujundades igapäevaelu viisil, mis on ühtaegu intiimne ja kõhedust tekitav. Tema töödes ilmub Narva mitte ainult linnana, kus elatakse, vaid ka spektraalse kujundina — korraga nii tavalise kui erandlikuna, mineviku ja tuleviku vahel hõljuvana — mille kaudu saab käsitleda laiemaid küsimusi kollektiivsest mälust, sotsiaalsest kujutlusvõimest ja vahepealsusest.
Jensen on ka Porin kulttuurisäätö kaasasutaja — see kunstnik-kuraatorite kollektiiv, mis on alates 2014. aastast korraldanud rändavat Pori biennaali. Koos Eliisa Suvantoga veab ta projekti „Space Invaders“, mis on interdistsiplinaarsete näituste sari, kasutades loovalt tühje või alakasutatud ruume. Samuti tegutseb Jensen duos How to Life koos Andrea Coyotzi Borjaga, analüüsides loovuurimuslike meetodite kaudu igapäevaelu kõhedust.
Lisaks kõigele sellele esineb Dr. Jensen EKA doktorikooli konverentsil, mis toimub juba 2. aprillil.
***
Et tutvustada EKA kogukonna värsket liiget, palusime Anna Jensenil vastama paarile küsimusele oma uurimisprojekti ja konverentsiettekande kohta.
Sa kirjeldad Narvat kui linna, millest kehad ja aeg läbi liiguvad — ühtaegu elatud, kummituslikku ja kujuteldavat. Mis sind algselt Narva poole tõmbas ning kuidas on linn hakanud end arhitektuuri, atmosfääride ja igapäevaste kohtumiste kaudu avama?
Veetsin eelmisel kevadel kolm kuud Narvas NART-is ning külastasin linna uuesti suvel, ja mind rabas kohe Narva ainulaadne atmosfäär. Selle arhitektuuris ja disainis on sarnane „võõrastav kodusus“, mida tunnen nii minu üles kasvamise aegse Soome eeslinnast, kui ka postindustriaalsest linnast koos kõigi endiste puuvillavabrikute ja tehastega, kus ma õppisin. See paik näis kehastavat „unheimlich-i“ tunnet — mõistet, mis on minu kunsti ja uurimistöö keskmes ning mulle väga südamelähedane. Samal ajal tundub linn viljaka lähtepunktina paljude kattuvate teoreetiliste küsimuste uurimiseks, alates teadmistest ja kogemusest kuni vastupanu ja nostalgiateni, kohaspetsiifilises võtmes.
Alustades oma järeldoktorantuuri perioodi EKA-s — mida loodad siit leida vestluste, tingimuste või töövormide mõttes, mis on vajalikud su uurimistöö arenguks?
Juba residentuuri ajal avaldas mulle muljet, kui palju huvitavat toimub Eestis ja EKA-s, ning ka EKA lõpetajate näitus jättis mulle tugeva mulje. Olen superpõnevil doktorikooli konverentsi programmi üle ning ootan uusi kohtumisi, mitmekesiseid uurimistööde esitlusi ning erinevaid vaatenurki ja ideid — kõike seda, mis toidab uudishimu ja sütitab uusi mõtteid! Pikemas perspektiivis loodan panna aluse püsivatele koostöödele ja leida ühise mõtlemise võimalusi ning samuti võimalusi arutada koos selle üle, mis on loovuurimus ja mida selle meetodite all mõeldakse, sest see küsimus on mu jaoks jätkuvale segane.
Kas oled nõus andma mõne vihje, millest plaanid aprillis toimuval doktorikooli konverentsil rääkida?
Esitlen oma doktoritööd ja praegust järeldoktorantuuri uurimisprojekti läbi selle keskse „vahepealsuse“ mõiste: kuidas on töötada erinevate positsioonide, keelte, teooria ja praktika vahel, ning kuidas töö leiab sageli aset kusagil kaose ja kontrolli vahepeal — aga ka seda, kuidas kaos ja kontroll on poliitilised ja sotsiaalsed küsimused ning seotud struktuuride ja võimuga. Sellega seoses räägin tõenäoliselt ka kummitustest ja zombidest. Loovuurimus ja selle meetoditega seotud küsimused on kindlasti üks käsitletavatest teemadest. Minu töö on sageli koostööpõhine, mis pakub palju rõõmu, kuid tõstatab ka erinevaid küsimusi eetika, hierarhiate, autorluse ja vastutuse kohta — need teemad on tõenäoliselt samuti minu ettekandes esil.
Aitäh!
Vaata 2. aprillil toimuva EKA doktorikooli aastakonverentsi programmi ja registreeru!
Küsimusi küsis: Triin Männik