Disain ei saa jääda pelgalt vormi ja funktsiooni teenistusse. Toote- ja interaktsioonidisainerina, aga ka õppejõuna, olen pidevalt kahe maailma vahel – ühelt poolt praktiline tooteideestamine, teiselt poolt spekulatiivne eksperimenteerimine, mis nõuab julgelt piireületavat kujutlusvõimet. Olen otsinud viisi, kuidas need maailmad kokku põimida ja anda sellele loovale protsessile väärtuspõhine sügavus. Kuidas unistada maailmadest, mis ei sünni üksnes insenertehnilisest võimalikkusest, vaid võtavad arvesse ka kultuurilisi, sotsiaalseid ja moraalseid kihistusi?
Sarnaselt spekulatiivse disaini võimalusterohkusele – olgu see siis ulmekirjandus, videomängud või filmid – kutsub ka see metoodika sind olema korraga nii maailmalooja, jutuvestja, kui ka kriitiline mõtleja. Siin ei otsita pelgalt „järgmise suure asja“ ennustust, vaid küsitakse: „Mis siis, kui…?“ – ning mängitakse disainiprotsessis läbi võimalikud tagajärjed, väärtuskonfliktid ja kompromisside tähendused.
Miks ulme? Miks spekulatiivne disain?
Üks küsimus, mis ikka ja jälle esile kerkib, on: miks üldse kasutada disainis ulmet ja spekulatsiooni? Vastus peitub nende võimes avada mõttevälju, mitte pakkuda valmis vastuseid. Spekulatiivne disain ei ennusta tulevikku – see kujutab endast kujutlusvõime harjutust, mille kaudu laiendada ettekujutust sellest, mis võiks olla. See loob ruumi, kus saab turvaliselt läbi mängida „mis siis, kui“ stsenaariume ja tuua nähtavale väärtushinnangud ning pingekohad, mis muidu varju jääksid.
Ulme kui žanr pakub seejuures rikkaliku narratiivse tööriistakasti – võimaluse testida ühiskondlikke, eetilisi ja tehnoloogilisi ideid. Alates Isaac Asimovi ja Stanisław Lemi filosoofilistest mõtisklustest tehisintellekti ja inimolemuse piiride üle kuni Black Mirrori hoitavate tulevikustsenaariumiteni – need pole lihtsalt lood vidinatest või tehnilisest progressist. Need on kujutlused uutest eluvormidest, suhetest, ühiskondlikest kokkulepetest ja valitsemisviisidest.
Ulme loob ruumi, kus tehnoloogia ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend, mille kaudu mõtestada inimlikkust, võimuvahekordi, eetikat ja inimlikku hoolimist. Just seetõttu on see disaineri tööriistana nii vägev – see võimaldab uurida, mis võib juhtuda, kui muutub mitte ainult tehnoloogia, vaid ka meie väärtused, normid ja kujutlus hea elu võimalikkusest.
Ulme ja spekulatiivne disain avavad meile võimaluse mõelda eriti suurelt ja radikaalselt – kaugemale igapäevasest funktsionaalsusest, olemasolevatest tehnoloogiatest või tänastest ühiskonnakorraldustest. Need lähenemised kutsuvad meid mängima hüpoteetiliste maailmade ja radikaalsete muutustega, kus kujutlusvõimel pole piire. Just selles vabaduses sünnib ka disaini innovaatiline potentsiaal – võimalus kavandada mitte ainult paremaid tooteid, vaid täiesti uusi maailmu, väärtussüsteeme, ja inimsuhteid. See aitab meil mitte üksnes kujutleda võimalikke tulevikke, vaid olla ka valmis muutusteks – nii nendeks, mida ootame, kui ka nendeks, mis võivad meid üllatada.
Ulme-põhise väärtuskeskse disainimetoodika etapid
Just seetõttu sündiski Ulme-põhine väärtuskeskne disainimetoodika – vahend, mis aitab kujutlusvõimet rakendada mitte ainult loovuse, vaid ka vastutustundliku kujundamise teenistusse. See metoodika ühendab spekulatiivse disaini, väärtuspõhise mõtlemise ja süsteemse analüüsi tööriistad, mille abil uurida tulevikke, mida me soovime – või hoopis kardame. Tegemist ei ole pelgalt ideetormiks sobiva tehnikaga, vaid praktilise ja samas mängulise protsessiga, mis toetab keerukate tehnoloogia- ja ühiskonnaküsimuste loovat ja piirideta avamist, väärtuste nähtavaks tegemist ja nende kaudu disainiotsuste suunamist.
Metoodika jaguneb etappideks, mis aitavad liuelda utoopiate ja düstoopiate vahepeal, sidudes kujutluse eetilise ja süsteemse lähenemisega.
- Määra fookus ja kaardista väärtused
Iga projekt algab võtmeküsimusega: milline teaduslik läbimurre, tehnoloogia või sotsiaalne küsimus sind praegu kõnetab või muret teeb? Kas see on tehisintellekti eetika, aju-arvuti liidesed või keskkonnaseiresüsteemide mõju? Kaardista seotud osapooled ja nende väärtused (nt autonoomia, õiglus, jätkusuutlikkus). Visualiseeri või kirjelda ka seosed valitud tehnoloogia ja inimlike/sotsiaalsete väärtuste vahel. Nähtavaks saavad võimalikud väärtuskonfliktid ja koostoimed, nt privaatsus vs ühenduvus, efektiivsus vs empaatia.
See etapp loob projekti filosoofilise ja emotsionaalse aluse. Kasuta tööriistu nagu huvigruppide kaardid, väärtuskonflikti diagrammid või empaatiakaardid. Protsessi saab rikastada kaasloome töötubade või intervjuudega, et avastada väärtuseid sügavamalt ja mitmekülgsemalt.
- Kujunda tulevikumaailm ja kontekstid
Lase fantaasial lennata: kujuta ette lähitulevikku või alternatiivmaailma, kus sinu valitud tehnoloogia on igapäevaelus loomulik osa. Kes siin elavad? Millised reeglid, arhitektuur või visuaalsed vihjed (nt sildid, ekraanid) peegeldavad ühiskondlikke väärtusi? Kujunda tegelased ja nende suhted tehnoloogiaga. Las vihjed paljastavad ka varasemaid väärtuskonflikte või ideoloogiaid.
See etapp toetub spekulatiivsele etnograafiale ja süsteemsele mõtlemisele. Narratiivne disain ja ulmefiktsioon aitavad luua kaasahaaravaid ja usutavaid maailmu. Kaalu koostööl põhinevat jutuvestmist või LARP’e (live action role-play), et saavutada sügavam karakteripõhine kogemus. Keskkondlik loo jutustamine võimaldab “näidata, mitte öelda” – disainielementide ja ruumilise loogika kaudu saab paljastada varasemaid sündmusi, sotsiaalseid pingeid ja kultuurilisi narratiive.
- Käivita teaduslik pöördepunkt
Toimuvas maailmas sünnib murrang – tehnoloogia plahvatuslik levik, rike, ootamatu kasutusviis. Mis sündmus käivitab muutuste laine? Mis juhtub ühiskonnaga? Kes kohaneb? Kes hakkab vastu? Kes kaob? Kaardista, kuidas muutus mõjutab mitte ainult üksikisikuid, vaid ka sotsiaalseid, eetilisi, valitsemis- ja majandussüsteeme. Millised ootamatud tagajärjed või mustrid tekivad?
See etapp võimaldab meil tutvusta võimalikke murranguid ja kaardista nende järellaineid. Kasuta stsenaariumite planeerimist, tuleviku ratast (futures wheel) või põhjuslikke silmusdiagramme. Tagajärgede visualiseerimiseks sobivad hästi visualiseeritud narratiivid või koomiksid.
- Uuri tagajärgi ja stsenaariume
Simuleeri tulevikku parima ja halvima stsenaariumi võtmes. Kuidas inimesed või institutsioonid reageerivad? Kasuta rollimänge, spekulatiivseid prototüüpe või fiktiivseid reklaame. See etapp võimaldab kehastatud kujutlusvõimet – kogemuse kaudu mõtlemist. Tegele süsteemse mõjude kaardistamisega – hinda, milliseid tagajärgi tehnoloogia levik avaldab erinevatele süsteemidele alates keskkonnast ja majandusest kuni võimustruktuuride ja sotsiaalse õiguseni.
See etapp julgustab kasutama kehastatud spekuleerimist ja mängulist uurimist. Spekulatiivne prototüüpimine, disainimängud või simulatsioonitöötoad muudavad protsessi käegakatsutavaks ja kaasavaks. Arutelu ergutamiseks võib luua spekulatiivseid artefakte – näiteks väljamõeldud reklaamid, kujuteldavad seadused või kantavad seadmed.
- Analüüsi inimlikke väärtuskonflikte
Fookus nihkub pingelisele hetkele ehk väärtuste kokkupõrkele. Too esile konflikt – mäss, väärkasutus, väärtuste põrkumine. Millised rasked valikud tuleb tegelastel teha (nt kas privaatsus ohverdatakse turvalisuse nimel)? Näiteks: privaatsus vs turvalisus. Uuri ja kaardista, kuidas erinevad osapooled muutustele reageerivad – kas nad kohanevad, protesteerivad, uuendavad või murravad süsteemi – ning kelle hääl selles protsessis esile tõuseb ja kelle oma jääb varju.
See etapp aitab esile tuua varjatud väärtusi ja hierarhiaid. Juhtumipõhine jutustamine (nt eetilised vinjetid) või konfliktianalüüsi raamistikud aitavad tuua nähtavale väärtuskonfliktid ja kompromissid. Keskendu sellele, kes “võidab” või “kaotab”, ja milliseid lugusid nende otsuste taga räägitakse.
- Kogu järeldused ja korda iteratsioone
Analüüsi: millised väärtused püsisid, millised muutusid? Millised uued disainiküsimused tekkisid? Tee vajadusel uus väärtuskaart, kohanda prototüüpi või stsenaariumit ning korda protsessi, et uurida teemat sügavamalt või laiemalt.
See etapp julgustab nägema disaini kui jätkuvat dialoogi. Kasuta meetodeid nagu critical making, süsteemne päevikupidamine või tagasipöördumine varasematesse sammudesse, et tugevdada iteratiivset mõtlemist. Sünteesi ja dokumenteeri, kuidas sinu vaated või kujutletud maailm ajas muutuvad.
- Koosta terviklik ja kõnetav väljund
Tõlgi oma uurimus selgesse ja mõjusasse vormi – olgu selleks lugu, mäng, koomiks, videoklipp või disainidokumentatsioon. Väljund peaks kandma edasi mitte ainult tehnoloogilist loogikat ja väärtuste dünaamikat, vaid ka refleksiooni kogu protsessist – sealhulgas sellest, mida avasid iteratsioonid, tagasiside ja ümbermõtestamised.
Lõppväljund peaks siduma kõik eelnevad sammud terviklikuks vormiks, mis edastab nii tehnoloogilist loogikat kui ka emotsionaalset mõju. Vali oma maailmale sobivaim meedium – koomiksid empaatia esiletoomiseks, mängud agentuursuse uurimiseks, spekulatiivsed poliitikad reaalsuse simuleerimiseks jne. Tee väärtuspõhised järeldused oma esitluses või dokumentatsioonis selgelt nähtavaks.
Ulmelised tulevikud, tõelised valikud
Kui tehnoloogiline innovatsioon kihutab eest, jättes väärtusarutelud ja inimlikud mõõtmed tihti järele lohisema, vajame teadlikult loodud ruumi, kus aeglustuda, spekuleerida ja küsida: millist tulevikku me loome – ja miks?
Kui sind kõnetavad järgmise põlvkonna tehisintellektid, nutikate linnade eetika või lihtsalt soov luua inimlikum tehnoloogiline maailm, siis oled juba osa sellest mõtteviisist. Iga “mis siis, kui?” küsimus on kutse disainida mitte ainult uusi süsteeme, vaid uusi võimalikkusi.
Ulme-põhine väärtuskeskne disainimetoodika ei ole pelgalt akadeemiline eksperiment ega järjekorde disainiharjutus – see on tööriist, mis aitab meil mõtestada, milline tulevik peaks kujunema, mitte ainult seda, mis võiks juhtuda. Ulme võimaldab meil ajutiselt peatada reaalsuse reeglid ja küsida julgemaid küsimusi – see loob vaimse vabaduse, kus saab nähtavaks teha ka need väärtused, hirmud ja igatsused, millest me argireaalsuses tihti mööda vaatame. See suunab meid kogema ja küsima mitte üksnes “kuidas?”, vaid ka “kelle jaoks?” ja “mis hinnaga?”.
Carol Tikerperi
Külalisdotsent, digitoote disaini erialajuht
—
Galeriis Ulmest disainini aine raames loodud disainikonseptsioonid. Autorid: Bob Bicknell-Knight & Rosa-Maria Nuutinen, Anette Jaaniso & Anna-Riika Jatsa, Erik Lond & Kendra Kabanen, Andrei Riimast.