Eesti Kunstiakadeemias tuleb 22. detsembril kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö „Naine kui kangelane“.
Avalik kaitsmine toimub 22. detsembril 2017. a algusega kell 11.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 440a.
Doktoritöö juhendajad: dr Tiina Ann Kirss, prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia)
Konsultant: Marko Mäetamm
Eelretsensendid: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)
Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega. Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Väitekiri hõlmab muuhulgas traktoristi, kombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani ning kulturisti ja amatsooni Maria Watteli juhtumiuuringuid, mille abil vaadeldakse naise kui kangelase enesereflektsiooni ja avastatakse senitundmatuid tahke antud valdkonnas. Autor käsitleb oma kolme temaatilist isiknäitust, avab teoste tagamaid ja vaatleb ajalooliste materjalide kasutusviise kunstipraktikas. Mütoloogilisel tasandil on fookuses amatsoonid ja hiiud, argitasandil naistraktoristidest töökangelased. Kuigi naiseroll on ajas muutuv ja nõukogude perioodil sai valdavaks naisekuvandiks töökangelane, ei ole naised seni vabanenud soolisest tööjaotusest privaatsfääris. Uurimuses tuli esile naiste vajadus maskuliinseks peetaval alal tegutsedes oma naiselikkust „kõigest hoolimata“ säilitada ja oma tegevust põhjendada. Samas ilmnes naiste jõuline püüdlus olla nn mehelikul erialal meestest parem ja missioon innustada teisi naisi iseseisvusele ning julgusele tegeleda meelepärase alaga ka siis, kui seda peetakse maskuliinseks. Ühiskond taastoodab mõttemustrit, et naised ei ole meestega samaväärsed, kuid mida rohkem naistele sõna anda ja neid kuulata, seda kiiremini hakkab lumepall veerema, kuni muutub laviiniks nimega „naiste ajalugu” ja naisi nähakse kui inspireerivaid kangelasi.
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, prof dr Krista Kodres, prof dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Jan Kaila, dr Raivo Kelomees, prof Kirke Kangro (asendusliige), prof Kristjan Mändmaa (asendusliige).
Olete oodatud!