Koolitused töötajale

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

TEEMAD

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

NÄDALA TEGEVUSKAVA

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Kuidas kanda hoolt enda vaimse tervise eest ja saada teadlikumaks enda võimalustest? Aprillis pöörame EKAs tähelepanu iseenda hoidmisele ja tervise tugevdamisele ning kutsume teid koolitusele.

Psühhoterapeut ja kriisikonsultant Maire Riis tutvustab praktilisi võtteid, aitamaks meil toime tulla nii igapäeva elu stressi ja ärevuse kui ka keerulistemate elusituatsioonidega.

Koolitaja ja superviisor Alexander Kochubei keskendub omakorda positiivse ja toetava suhtlemisstiili ning enesejuhtimise oskuste arendamisele.

Registreerimine SIIN hiljemalt 18. aprillil.

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

Hea Õpetamise Seminaril räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku
prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja millised uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.

Kolmapäeval, 9. märtsil kl 14–17 ruumis A501

EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Õppekavade analüüsist selgub, et otsitakse võimalusi mitteeristavas hindamises. Kas see on lahendus? Mida tehakse teistes loome-kõrgkoolides? Mida näitavad uurimused?

HINDAMISE SUUR PILT JA ÕNNETUTE PÕLVKOND
Hindamine võib nii üliõpilastes kui õppejõududes tekitada emotsionaalset pinget. Seetõttu on mõistetav, et hindamine on ka uurijate fookuses, leidmaks tõenduspõhiselt, mida hindamine endaga kaasa toob. Rille Raaper uurib igapäevaselt Ühendkuningriigi üliõpilaste hindamiskogemust, kuid on teinud ka Eesti ja ÜK üliõpilaste ülevaateuuringu. Milline on hindamise mõju suures pildis? Mille üle võiksime mõelda? Mida tähendab, et ülikooli asub õppima õnnetute põlvkond (miserable/unhappy generation)?

Teemat avab Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor Rille Raaper ja sellele järgneb küsimuste osa.

HINDAMINE JA ÕPIVÄLJUNDID LOOMEÕPPES?!
Loomeinimene ületab piire. Aga milline õppekeskkond loob selleks eeldusi? Kas see saab olla valutu, väljakutseteta? Kas vastupanu on õppeprotsessi loomulik osa? Jüri Nael on mitmeid kordi astunud üliõpilase rolli, et leida eripärane ja mõtestatud lähenemine õppejõuna. Mismoodi läheneda õpiväljunditele ja hindamisele loomeõppes? Millised on tema leitud lahendused?

Teemat avab EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud Jüri Nael, sellele järgneb küsimuste osa.

PANEELARUTELU „HINDAMISE PÕHIMÕTTED EKAs. ERISTADA VÕI MITTE ERISTADA – KAS SELLES ON KÜSIMUS?”
Paneelis osalevad kunstihariduse lektor Anneli Porri, vabade kunstide teaduskonna külalisprofessor Anu Vahtra, disainiteaduskonna külalislektor Ionel Lehari, maali osakonna külalisdotsent Sirja-Liisa Eelma, sisearhitektuuri külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla. Arutelu hoogustab õppeprorektor Anne Pikkov.

Suupistete tellimiseks palun registreerida hiljemalt
esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Olete väga oodatud!

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

2. veebruaril toimub järjekorras juba viies sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

Selle aasta viimane HÕS keskendub digitaalselt toetatud õppele. Seminari esimeses osas on fookuses hetkel päevakajaline küsimus “Kuidas õppijaid Zoomi kohtumistel aktiivselt kaasata?“. Oma kogemusi ja tööriistu jagab Margo Loor, SpeakSmart kõne- ja väitlusoskuste koolitaja, Äripäeva ja personaliuudised.ee Aasta Koolitaja 2021. Viimased kaks aastat on Margo aktiivselt tegelenud küsimusega, kuidas Zoomi vahendusel õppijaid kaasata ning nende tähelepanu hoida. Sellest kujunes ka üks viimaste aastate põhilisi teemasid õpetajate ning koolitajate koolitamisel.

Seminari teises pooles suuname pilgu tulevikku. EKA digiõppe disainer Kaja Toomla toob näiteid digiõppe kasutusvõimalustest mujalt maailmast ning käivitame HÕSis arutelu EKA lähiaastate digiõppe võimalustest ja lahendustest.