Rubriik: EKA Õpe

06.11.2023

HÕS. Õppejõu roll õppijakeskses ülikoolis

Screenshot 2023-10-26 at 12.17.06

EKAs on alati õppijad saanud kaasa rääkida neile huvipakkuvate õppeviiside ja teemade üle. Usume, et see suurendab nende õppimistahet, kus isiklikud huvid ja eesmärgid muutuvad oluliseks motiveerivaks jõuks.

Milline roll jääb siis õppejõule? Mis on üldse õppijakeskne õppimine EKAs? Milliseid parimaid praktikaid on üliõpilased enim hinnanud? Mida saame välja tuua institutsionaalse akrediteerimise valguses?

Seminari avab BFM dotsent ja õppekava juht Elen Lotman, kes peegeldab oma ülikooli praktikaid ja näiteid ning avab selle teema aruteluks.

Ootame teid 6.11 kl 14-16.30 ruum 501

Palume end kindlasti registreerida SIIN, et arvestada grupitöö ja kohvipausiga.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

HÕS. Õppejõu roll õppijakeskses ülikoolis

Esmaspäev 06 november, 2023

Screenshot 2023-10-26 at 12.17.06

EKAs on alati õppijad saanud kaasa rääkida neile huvipakkuvate õppeviiside ja teemade üle. Usume, et see suurendab nende õppimistahet, kus isiklikud huvid ja eesmärgid muutuvad oluliseks motiveerivaks jõuks.

Milline roll jääb siis õppejõule? Mis on üldse õppijakeskne õppimine EKAs? Milliseid parimaid praktikaid on üliõpilased enim hinnanud? Mida saame välja tuua institutsionaalse akrediteerimise valguses?

Seminari avab BFM dotsent ja õppekava juht Elen Lotman, kes peegeldab oma ülikooli praktikaid ja näiteid ning avab selle teema aruteluks.

Ootame teid 6.11 kl 14-16.30 ruum 501

Palume end kindlasti registreerida SIIN, et arvestada grupitöö ja kohvipausiga.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

18.04.2023

Eesti loomekõrgkoolide loovuurimuse seminar Viljandis

Screenshot 2023-04-04 at 09.39.23

18. aprillil 2023 toimub Viljandis pärimusmuusika aidas loomekõrgkoolide loovuurimuse seminar, kus arutletakse loovuurimuse rakenduse ja meetodite üle erinevates loomevaldkondades ning arutatakse, kuidas loovuurimust integreerida looverialade õppesse võimalikult varakult, juba bakalaureuse- ja magistriõpingute ajal.

“Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, uusi kultuurivorme, uusi loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse.” (Eesti loovuurimuse raamlepe)

Seminaril osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas.

Ajakava

09.30–10.00 kogunemine ja tervituskohv
10.00–13.00 seminar, ettekanded ja arutelu
13.00–14.00 lõunasöök aida kohvikus
14.00–16.30 seminar ja arutelu
17.00 sündmuse lõpp

Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Eesti loomekõrgkoolide loovuurimuse seminar Viljandis

Teisipäev 18 aprill, 2023

Screenshot 2023-04-04 at 09.39.23

18. aprillil 2023 toimub Viljandis pärimusmuusika aidas loomekõrgkoolide loovuurimuse seminar, kus arutletakse loovuurimuse rakenduse ja meetodite üle erinevates loomevaldkondades ning arutatakse, kuidas loovuurimust integreerida looverialade õppesse võimalikult varakult, juba bakalaureuse- ja magistriõpingute ajal.

“Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, uusi kultuurivorme, uusi loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse.” (Eesti loovuurimuse raamlepe)

Seminaril osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas.

Ajakava

09.30–10.00 kogunemine ja tervituskohv
10.00–13.00 seminar, ettekanded ja arutelu
13.00–14.00 lõunasöök aida kohvikus
14.00–16.30 seminar ja arutelu
17.00 sündmuse lõpp

Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

28.02.2023

KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

KUHI foto Diana Olesjuk

EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.

Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks.  Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.

Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.

Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi TaniKristi MarkovCatlin KaljusteAnna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.

“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.

KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.

Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.

Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee

Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

Teisipäev 28 veebruar, 2023

KUHI foto Diana Olesjuk

EKAs toimub KUHI kunstiõpetajate konverents „Heureka! Kunstiga teadmisteni“

2023. aasta KUHI Kunstihariduse Ideede konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele.Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise.“Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha.

Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks.  Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.

Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.

Töötubades teevad kunstnikud-õpetajad Liisi TaniKristi MarkovCatlin KaljusteAnna-Kaisa Vita ja Britta Benno läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.

“Kunstihariduse ideed” on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.

KUHI konverents “Heureka! Kunstiga teadmisteni” toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.

Konverents on osalejale tasuta. Pakutakse lõunat ja kohvipausi, osalejal on võimalik saada osalust kinnitav tunnistus. Korraldajatel on õigus teha vajadusel ajakavas ja esinejate nimistus vajadusel muudatusi.

Küsimuste korral kirjuta:
Anneli Porri anneli.porri@artun.ee

Konverentsi kodulehekülg Facebookis www.facebook.com/groups/Kunstihariduseideed/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.01.2023

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumus

Kolmapäev 25 jaanuar, 2023

Vetikate pildid

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.01.2023

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

Neljapäev 19 jaanuar, 2023

_MG_2325

Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!

EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.

Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?

Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.

Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.

Programm toimub kahes osas:

  1. sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
  2. praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.

Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.

Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.

NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!

Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.

Lisa sündmus oma Google kalendrisse

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

28.10.2022

Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  28.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Tulevikuhariduse labor II. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?

Reede 28 oktoober, 2022

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  28.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

27.10.2022

Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?

raamatud_kunst ja haridus_maarinil

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  27.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Tulevikuhariduse labor I. Milline on õpe loovkõrgkoolis aastal 2045?

Neljapäev 27 oktoober, 2022

raamatud_kunst ja haridus_maarinil

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  27.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

15.11.2022 — 19.11.2022

Identiteedikabaree vol. 3

DRAG_1920x1080ekraanid_02

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.

Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

 

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

 

Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).

EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

 

Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

 

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas

 

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

 

Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Identiteedikabaree vol. 3

Teisipäev 15 november, 2022 — Laupäev 19 november, 2022

DRAG_1920x1080ekraanid_02

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.

Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

 

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

 

Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).

EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

 

Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

 

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas

 

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

 

Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.03.2022

Hea õpetamise seminar. Hindamine ja õpiväljundid kui EKA proovikivi?

Screenshot-2019-06-28-at-13.12.11-1072x600

Kolmapäeval, 9. märtsil kl 14–17 ruumis A501

EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Õppekavade analüüsist selgub, et otsitakse võimalusi mitteeristavas hindamises. Kas see on lahendus? Mida tehakse teistes loome-kõrgkoolides? Mida näitavad uurimused?

HINDAMISE SUUR PILT JA ÕNNETUTE PÕLVKOND
Hindamine võib nii üliõpilastes kui õppejõududes tekitada emotsionaalset pinget. Seetõttu on mõistetav, et hindamine on ka uurijate fookuses, leidmaks tõenduspõhiselt, mida hindamine endaga kaasa toob. Rille Raaper uurib igapäevaselt Ühendkuningriigi üliõpilaste hindamiskogemust, kuid on teinud ka Eesti ja ÜK üliõpilaste ülevaateuuringu. Milline on hindamise mõju suures pildis? Mille üle võiksime mõelda? Mida tähendab, et ülikooli asub õppima õnnetute põlvkond (miserable/unhappy generation)?

Teemat avab Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor Rille Raaper ja sellele järgneb küsimuste osa.

HINDAMINE JA ÕPIVÄLJUNDID LOOMEÕPPES?!
Loomeinimene ületab piire. Aga milline õppekeskkond loob selleks eeldusi? Kas see saab olla valutu, väljakutseteta? Kas vastupanu on õppeprotsessi loomulik osa? Jüri Nael on mitmeid kordi astunud üliõpilase rolli, et leida eripärane ja mõtestatud lähenemine õppejõuna. Mismoodi läheneda õpiväljunditele ja hindamisele loomeõppes? Millised on tema leitud lahendused?

Teemat avab EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud Jüri Nael, sellele järgneb küsimuste osa.

PANEELARUTELU „HINDAMISE PÕHIMÕTTED EKAs. ERISTADA VÕI MITTE ERISTADA – KAS SELLES ON KÜSIMUS?”
Paneelis osalevad kunstihariduse lektor Anneli Porri, vabade kunstide teaduskonna külalisprofessor Anu Vahtra, disainiteaduskonna külalislektor Ionel Lehari, maali osakonna külalisdotsent Sirja-Liisa Eelma, sisearhitektuuri külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla. Arutelu hoogustab õppeprorektor Anne Pikkov.

Suupistete tellimiseks palun registreerida hiljemalt
esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Olete väga oodatud!

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

Hea õpetamise seminar. Hindamine ja õpiväljundid kui EKA proovikivi?

Kolmapäev 09 märts, 2022

Screenshot-2019-06-28-at-13.12.11-1072x600

Kolmapäeval, 9. märtsil kl 14–17 ruumis A501

EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Õppekavade analüüsist selgub, et otsitakse võimalusi mitteeristavas hindamises. Kas see on lahendus? Mida tehakse teistes loome-kõrgkoolides? Mida näitavad uurimused?

HINDAMISE SUUR PILT JA ÕNNETUTE PÕLVKOND
Hindamine võib nii üliõpilastes kui õppejõududes tekitada emotsionaalset pinget. Seetõttu on mõistetav, et hindamine on ka uurijate fookuses, leidmaks tõenduspõhiselt, mida hindamine endaga kaasa toob. Rille Raaper uurib igapäevaselt Ühendkuningriigi üliõpilaste hindamiskogemust, kuid on teinud ka Eesti ja ÜK üliõpilaste ülevaateuuringu. Milline on hindamise mõju suures pildis? Mille üle võiksime mõelda? Mida tähendab, et ülikooli asub õppima õnnetute põlvkond (miserable/unhappy generation)?

Teemat avab Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor Rille Raaper ja sellele järgneb küsimuste osa.

HINDAMINE JA ÕPIVÄLJUNDID LOOMEÕPPES?!
Loomeinimene ületab piire. Aga milline õppekeskkond loob selleks eeldusi? Kas see saab olla valutu, väljakutseteta? Kas vastupanu on õppeprotsessi loomulik osa? Jüri Nael on mitmeid kordi astunud üliõpilase rolli, et leida eripärane ja mõtestatud lähenemine õppejõuna. Mismoodi läheneda õpiväljunditele ja hindamisele loomeõppes? Millised on tema leitud lahendused?

Teemat avab EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud Jüri Nael, sellele järgneb küsimuste osa.

PANEELARUTELU „HINDAMISE PÕHIMÕTTED EKAs. ERISTADA VÕI MITTE ERISTADA – KAS SELLES ON KÜSIMUS?”
Paneelis osalevad kunstihariduse lektor Anneli Porri, vabade kunstide teaduskonna külalisprofessor Anu Vahtra, disainiteaduskonna külalislektor Ionel Lehari, maali osakonna külalisdotsent Sirja-Liisa Eelma, sisearhitektuuri külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla. Arutelu hoogustab õppeprorektor Anne Pikkov.

Suupistete tellimiseks palun registreerida hiljemalt
esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Olete väga oodatud!

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink