Rubriik: Uncategorized

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.–17. juunil Euroopa Ülikoolide projekti Transform4Europe (T4EU) raames õppenädala “Disain ja jätkusuutlikkus” (“Design & Sustainability“), kuhu on oodatud tudengid ja tugitöötajad kümnest Euroopa ülikoolist. Nädal on täis inspireerivaid loenguid ja töötubasid ning esitletakse tudengite parimaid töid TASE ‘23 lõputööde näitusel ning ERKI moeshowl. 

Õppenädala teemaks on disain ja jätkusuutlikkus. Kestlikkus on üks EKA põhiväärtusi – oma keskkonna arendamisel lähtub kunstiakadeemia jätkusuutlikust ehk kestlikust mõtteviisist ning selle aluseks olevatest rahvusvahelistest sihtidest. Disain ja disainiprotsess on ökoloogilise kriisi lahenduse oluline osa. 

Nädala raames tutvustatakse loovuurimusi, tudengid saavad osaleda loovuurimuse kirjutamise töötoas ning rõivaste parandamise, kultuuripärandi dokumenteerimise jm õpitubades. Tugitöötajatega viiakse läbi kolmetunnine jätkusuutliku ürituse korraldamise töötuba. 

T4EU nädalast on oodatud osa võtma ka EKA tudengid, milleks on kolm võimalust:

1) Põhiprogramm (13.–17. juuni) hõlmab kohustuslikke üldaineid ja piiratud osalejate arvuga töötubasid ning seminare. (Programmi link on SIIN)

2) Nädalane seminar “Care, Community, and Colonialism in the Art Museum” (“Hoolivus, kogukond ja kolonialism kunstimuuseumis”) (12.–15. juuni). Lisaks võib võtta ka põhiprogrammi kursuseid, kui ajakava seda võimaldab. (Seminari tutvustus on SIIN)

3) Nädalane töötuba “Cultural Heritage Documentation Solutions Workshop” (“Kultuuripärandi dokumenteerimise lahenduste töötuba”) (12.–16. juuni). Lisaks võib võtta ka põhiprogrammi kursuseid, kui ajakava seda võimaldab. (Töötoa tutvustus on SIIN)

Enne kursust on võimalik vaadata eelsalvestatud videointervjuusid ekspertidega (20–30 minutit intervjuu, kokku 7 intervjuud) jätkusuutlikkuse eri külgedest.  

Kursuse läbinu saab 3 ainepunkti, mille võib üle kanda vabaaineks.

NB! Kursused on inglise keeles.

Tudeng saab registreeruda SIIN kuni 4. juunini või kuni kohti jätkub.

Täpsem info õppenädala kohta inglise keeles leiate EKA kodulehelt: https://www.artun.ee/en/academy/international/t4eu/t4eu-week-in-eka-design-sustainability/

9. veebruaril kell 15.00 EKA, Läti Kunstiakadeemia ja Lapi Ülikooli ühisõppekava Service Design Strategies and Innovations (SDSI) online infotund.

Kohtumine Läti, Eesti ja Soome esindajatega, kes vastavad küsimustele.

Sündmus Facebookis

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 28. veebruarini.

Veebitaotlused esitatakse Dreamapply kaudu: https://apply.sdsi.ma/

Lisateavet programmi ja sissepääsu kohta leiate meie veebisaidilt: https://www.sdsi.ma/

Kiireloomuliste küsimuste korral võite meiega ühendust võtta e-posti aadressil info@sdsi.ma või messengeri vestluse teel.

Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?

16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501

Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?

Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.

–

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.

Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.

Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”

Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,

Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.