Magistritööd 2020

2020 arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrandid

4. ja 5. juunil 2020 kaitsesid 16 noort arhitekti EKAs magistrikraadi.

 

 

Madli Kaljuste „Projekteerijate maja“

Magistritöö vaatleb hoonet, mille kohta on ligi kümme aastat kehtinud otsus „kohe-kohe läheb lammutamisele“. See otsus on aja hoones otsekui seisatanud. Muudatusi pole mõtet teha, sest varsti kaob kõik niikuinii. Teisalt on aga asupaik, mille tuleviku ebakindlus on raudkindel, loonud omaette veidra keskkonna. Töös on vaatluse all Projekteerijate maja kaduvust äraootaval hetkel, olevikus. Projektsioonid Projekteerijate majast avavad näivalt seiskunud hetkes olemise võimalused.

Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo

 

Andrea Ainjärv „Isemajandava energiatõhusa väikelinna loomine.  Globaalse kliima soojenemise problemaatikast tulenevalt“

Magistriöö fookuseks on isemajandava energiatõhusa linnakompleksi välja töötamine. Teema on arhitektuurselt oluline järjest suureneva globaalse kliima soojenemise ohu pärast. Täpsemalt keskendutakse kõrbealade kliimaprobleemidest tulenevalt elamismudeli lahenduse otsimisele, et kohalik rahvas ei peaks ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu emigreeruma muudele aladele. Läbi erinevate analüüside otsustati loodav linn paigutada osaliselt maa alla. Projektis luuakse võimalikult ligilähedased tingimused praeguse elamise vormiga.

Juhendajad: Andres Alver ja Douglas Gordon

 

Janeli Voll „Tööränne ja tühjenevad kortermajad maapiirkonnas. Potentsiaalse arenguga maa-asula elukeskkonna edendamine Koeru näitel“

Magistritöö eesmärk on luua mitmekesiselt seotud avalik ruum, nõukogudeaegsete kortermajade kaasajastamise lahendus ning uued üürielupinnad, mis leevendaks tööjöu majutamise puudusi. Koerus on esindatud igapäevaseluks toimivad elemendid, mis pakuvad hariduse võimalust, töökohti, igapäevateenuseid, kodu, ühtset kogukonda ja head logistilist asukohta, kuid vajaka on üüri- ning kvaliteetsetest elamispindadest. Magistritöö pakub Koeru näitel välja lahenduse potentsiaalse arenguga asula atraktiivse ja terviklikult toimiva elukeskkonna loomiseks.

Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe

 

Helena Rummo „Omandi jäik kindlus“

Magistritöö keskmeks on omand – kompleks, mille emotsionaalne ja ratsionaalne polaarsus on sulandunud kokku üheks tervikuks. Eestis on 75% inimestest koduomanikud, mis väljendab eestlaste tugevat omandiusku. Hoolimata emotsionaalsest turvatundest ei vasta inimeste elamistingimused sageli nende vajadustele ning omand on muutunud positiivsete muutuste takistajaks.

Magistritöö eesmärgiks on abstraheerimise ja omandi kindlapiirilisuse kaotamise kaudu läbi mängida stsenaarium, mil viisil on võimalik saavutada kindlus- ja kodutunnet omandit osaluspõhiseks muutes. Jaotades omandi planeeringuülesteks kildudeks nõnda, et ei ole näha lõikejooni, saab see kaasa tuua suurema vabaduse ja võimaluse valida eluase vastavalt vajadustele.

Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo

 

Triinu Oberšneider „Ühisruum. Mere puiestee, Ahtri tänava ja Põhja puiestee ümber mõtestamine“

Magistritöö uurib tänavaruumi jagunemist Tallinna Mere puiestee, Ahtri tänava ja Põhja puiestee baasil. Töö ajendiks on mullu novembris avatud Reidi tee ning sellega seotud muudatused liikumises – lai magistraal hääbub Kalamaja kitsastel tänavatel. Koostatud planeering muudab Põhjaväila kesklinna tänavateks, mis soodustavad jalgsi ja rattaga kulgemist ning ühendavad omavahel vanalinna, sadama ja kesklinna. Töös on olulisel kohal Ahtri tänava tihendamine ja bastionivööndi roheala mõtestamine.

Juhendajad: Andres Alver ja Douglas Gordon

 

Elina Liiva „Kompensatsiooniruum. Mis jääb planeeringute ja regulatsioonide vahele“

Magistritöö sai alguse seadusandluse ja ruumi omavaheliste seoste analüüsist ning tööd juhtivaks temaatikaks kujunes ruumi sõbralikkus nii keskkonna kui inimese kontekstis. Ruumiloome toimub suuresti seaduste nähtamatute piiride ja reeglite järgi. Magistritöö aluseks käsitleti ruumilisi “vigu”, mis on tekkinud erinevate seaduste ja kokkulepete kitsaskohtade tõttu. Näiteks peab Tallinn saavutama kliimaneutraalsuse, uus hoone peab olema liginullenergiamaja, kuid samal ajal kehtib standard tagada igale korterile 1,4 parkimiskohta. Taolisi olukordi uurides püütakse leida mitmekesise linnaruumi planeerimise lahendusi, mis oleks kliimaneutraalsuse saavutamisega kooskõlas. Elina astub välja krundipõhisest süsteemist ja pakub asemele planeerimisstrateegia, mille kohaselt tsoneeritakse naabruskond süsinikujalajälje suuruse järgi.

Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo

 

Jekaterina Klišova „Maardu tervisekeskus“

Magistritöö eesmärgiks on muuta inimeste arusaama tervishoiust. Tänase päeva esmatasandi tervishoiuasutus ei ole külastajale atraktiivne ei funktsionaalselt ega tüpoloogiliselt. Tervislik olemus ei peaks tähendama enam pelgalt haiguse puudumist, vaid vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Selleks ma loon nn haiguskeskuse asemel tervisekeskust ning muudan seda igapäevaselt tervist toetavaks keskkonnaks.

Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe

 

Jõnn Sooniste „Rahvaraamatukogu / meediateek.  Otsides tasakaalu“

Magistriöö keskendub raamatukogu kui avaliku institutsiooni ja kogukondliku sõlmpunkti väärtustamisele.

Viimase kahekümne aasta jooksul on rahvaraamatukogu Eestis läbi teinud suure muutuse digitaalsete vahendite kasutusele võtmise suunas. Tänu tehnoloogia arengule me mitte ainult ei tarbi informatsiooni, vaid panustame selle tekkesse üha suuremal määral. Uued raamatukoguhooned Tallinna elamualade keskustes võiks olla üks viis, kuidas ühtlustada Tallinna linnaosade elukvaliteeti. Laagna haruraamatukogu andis võimaluse kõnealust ideed ruumiliselt mõtestada ja luua raamatukogu Lasnamäele.

Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo

 

Triin Vallner „Metsik linn. Looma ja inimese kooselu viisidest Astangu näitel“

Magistritöö vaagib looduse ja tehiskeskkonna kooseksisteerimise viise. Metsik loodus on leidnud võimalusi linnas kohastumiseks, mitmekesistades meie elukohti. Projektiga näitlikustatakse, kuidas inimene võiks mõista eluruumi ühendatud ruumina metsikuse ja ehitatud keskkonna vahel. Selleks käsitleb magistritöö Astangut, Tallinna kõige liigirikkamat piirkonda. Tuues välja metsikuse väärtused linnaruumis läbi neid esile toova matkaraja ning rohelise planeeringu loomise, pakkudes ka hoonete tüpoloogiaid koos elamiseks, käsitleb projekt väljakutseid, mida loob linnaruum kui kõige kiiremini kasvav elupaik.

Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi

 

Stanislav Popkov „Hyperloop kui Läänemere põhjaosa superlinnastu ühendus. Jätkusuutliku urbanistliku arengu strateegia otsingul“

Magistritöö uurib tarbimise vähendamise võimalusi keskkonna ristkasutuse kaudu. Üks keskkonnahoidliku elu võimalik strateegia on asjade tarbimise osaline asendamine emotsionaalse ehk mittehävitava tarbimisega ning olemasoleva infrastruktuuri väärtustamine läbi efektiivsema ristkasutuse. Oluliste sõlmpunktide kättesaadavuse ehk teenindusraadiuse tõstmine võib olla tõhus viis keskkonnamõju vähendamiseks. Maailmakaardil kompaktselt, kuid reaalsuses eraldatult asuvad Tallinn, Helsingi ja Stockholm, lisaks Peterburi ja Riia saaksid tulevikus moodustada jätkusuutlikult toimiva superlinnastu. Töö keskendub katsetamisjärgus olevale Hyperloop tehnoloogiale, et hinnata neid võimalusi, mis tulevikus meie reaalsust muudavad.

Juhendajad: Andres Alver ja Douglas Gordon

 

Keiti Lige „Taasväärtustamine. Lammutusjäätmete taaskasutamise mõju ruumile“

Magistritöö süveneb kahanevates asulates lammutamist vajavate hoonete problemaatikasse. Töö käsitleb Ida-Virumaa tühjaks jäänud kortermajade lammutusjäätmete väärtuse tõstmise võimalusi. Eesmärk on näidata, kuidas vastavalt asumite olukorrale jäätmeid taaskasutada, säilitades sealjuures hooneosade ja materjalide väärtuse ning suunata need enne täielikku amortiseerumist uuesti ringlusesse. Pakutakse lahendusi lammutusjäätmete potentsiaali erinevates skaalades ja vormides. Samuti pööratakse tähelepanu lammutusjäätmete taaskasutamise mõjule linnaruumis ja seosele uue kuvandi loomisel.

Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi

 

Jarmo Vaik „Kahaneva väikelinna planeering raudtee potentsiaali kasutades Kiviõli näitel“

Töö käsitleb väikelinnade kahanemist ja selle tagajärjel tekkivat kortermajade lammutamise problemaatikat. Töö keskendub kahaneva Kiviõli olukorrale, kus väljarände ja hoonete lammutamise kõrval on oluline edendada arendamist vajavaid suundi nagu raudtee potentsiaali kasutamist ja turismi. Kolme strateegia: koondamise, tihendamise ja ühendamise rakendamise tulemiks on Kiviõli peatänava projekt koos kuue sõlmpunktiga.

Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe

 

Ann Kristiin Entson „Avaliku ruumi loome. Osalusprojekt Valga keskväljaku näitel“

Magistritöö uurib avaliku ruumi loomise praktikat ja pakub välja ettepanekud, kuidas seda luua koos ruumi kasutajatega. Välja on töötatud osalusprojekti läbiviimise juhend, mille alusel avaliku ruumi loojad projekte läbi viia võiksid.

Enda koostatud juhendit aluseks võttes on loodud Valga keskväljaku tulevikuvisiooni projekt. Valga keskväljak valmis alles hiljuti, kuid ei ole kohalike poolt aktiivsesse kasutusse võetud. Ann Kristiin uuris oma töös keskväljaku vähese kasutuse tagamaid ning viis koos kohalike inimestega läbi osalusprojekti, et leida otstarbekad suunad keskväljaku edasiseks arendamiseks. Selle jaoks lõi ta ühtlasi valgaruum.ee veebilehe, kus töötas koos kohalikega välja ühised ettepanekud.

Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi

 

Carolyn Rennu „Viljandi järveäärse ala defineerimine. Koha väärtuste ja identiteedi rakendamine väikelinna planeerimisel“

Magistritöö keskendub Viljandi linnaruumi sidususe loomisele. Magistritöö tugevdab ühendusi kesklinna ja Viljandi järve vahel ning loob eeldused ala positiivseks arenguks, et anda järveäärsele ka hooajaväliseid funktsioone. Samuti arvestab magistritöö tulevase spa hotelliga ning sellest tuleneva järsult kasvava turistide arvuga. Järveäärse ala hajusama kasutamise võimalused loovad turistidele veelgi enam põhjuseid selle linna külastamiseks.

Juhendajad: Andres Alver ja Douglas Gordon

 

Karmen Silde „Ruumiline strateegia kogukonnakeskusele: pagulaste lõimimine ja väikelinnade elavdamine“

Magistritöö keskendub rändele: pagulaste arvu suurenemisele ja Eesti rahvastiku kahanemisele. Sisseränne võib leevendada rahvastiku kahanemisest ja tööjõupuudusest tingitud probleeme. Loodud lõimumismudelis määratletakse ruumilisi olukordi, kuidas erinevaid etnilisi gruppe kokku viia. Ruumistrateegia tulemiks pakutakse Türi kogukonnakeskust, kus variatiivsus ja adaptiivsus esinevad nii ruumiloome meetodis kui ka hoone sisus.

Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe

 

Reelika Reinsalu „Kollektiivne elu maal. Vananev rahvastik, kahanevad väikeasulad, tühjade hoonete potentsiaal Järva-Jaani näitel“

Magistritöö pakub Järva-Jaani kunagise kutsekooli mastaapsele hoonestusele alternatiivset väljundit, koondades ühel alal nii kollektiivse elamise õpetused kui ka alevi kultuursed punktid. Projektis praktiseeritakse tiheasustuse planeeringut elamisühikute ja aktiivse turismiobjektide vahel Järva-Jaani maalises kogukonnas. Ettepanekuid on tehtud nii linnalises skaalas asula struktuuri parendades, kogukonna skaalas kollektiivse elamise loomist koos muuseumide keskuse ja vahealaga kui ka siselahenduse skaalas töötades välja ühe võimaliku stsenaariumi paindliku ruumi kasutuseks sellel alal.

Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe

ARH 148
ARH 145
ARH 138
ARH 134
ARH 122
ARH 111
ARH 102
ARH 56
ARH 60
ARH 65
ARH 69
ARH 71
ARH 95
ARH 98
ARH 53
ARH 35
ARH 31
ARH 29
ARH 1
ARH 0.
Kaitsmised 4. ja 5. juunil 2020. Fotod Laura Rohtlaan
Jaga sõpradega:

Postitas Tiina Tammet
Viimati muudetud

Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuri­teaduskond