Maris Mändel “Tehiskivimaterjalid eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine” (Dissertationes 29)

Kas kõige harilikum ehitusmaterjal võib osutuda nii väärtuslikuks, et tuleks kaaluda selle kui hinnalise originaalmaterjali säilitamist ja restaureerimist? Doktoritööst selgub, et mõnel juhul võib küll. Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja Eestis 20. sajandil laialt levinud ehitusmaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Juhendajad / Supervisors: Mart Kalm, PhD, Lembi-Merike Raado, PhD
Eelretsensendid / External Reviewers: Karl Õiger, EngD, Kurmo Konsa, PhD
Oponent / Opponent: Karl Õigel, EngD

Keeletoimetaja / Copy editor: Mari Klein
Tõlkijad / Translators: Ulvi Haagensen, Michael Haagensen
Graafiline disain / Graphic design: Kristo Kooskora

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 29
224 lk, eesti keeles, ingliskeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2019

ISBN 978-9949-594-86-3 (print)
ISBN 978-9949-594-87-0 (pdf)
ISSN 1736-2261

Jaga sõpradega:

Postitas Neeme Lopp
Viimati muudetud

Doktorikool