Muinsuskaitseamet jagas aastapreemiaid

Narva-Jõesuu põlenud kirikuvara päästetalgud

Muinsuskaitseamet kuulutas neljapäeval, 11. novembril toimunud virtuaalsel tänusündmusel välja aastapreemiate laureaadid. Tunnustuse pälvisid 2021. aasta kõige silmapaistvamad restaureerimis- ja ehitustööd, inimesed, avastused ja teod. Rõõm on tõdeda, et laureaatide ja nominentide seas oli taaskord mitmeid EKA-ga seotud tublisid tegijaid:

Laureaadid:

Hea koostööpartner: Narva-Jõesuu kiriku päästetalgutel osalenud muuseumid ja kõrgkoolid

14. veebruaril 2021 põles Narva-Jõesuus Jumalaema Kaasani Ikooni kirik, kus asus 105 kunstimälestist. Nende hulgas oli 19. sajandi teise poole õigeusukunsti kõrgetasemeliste esemete terviklik kollektsioon, kuhu kuuluvad nii ikoonid, lühtrid ja ripplambid kui ka liturgilised esemed. Põlengu järel oli neist esemetest võimalik päästa umbes kolm neljandikku, kuid suurem osa neist vajab konserveerimist ja restaureerimist.
Narva-Jõesuu päästetalgutel tehtu on suurepärane näide meie mäluasutuste, kõrgkoolide (sh Eesti Kunstiakadeemia) ja konservaatorite koostöövõimest ja valmisolekust ühendada kriisis jõud ning anda lootust olukorras, mis tundub lootusetu.

Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia: Oliver Orro

Komisjon on soovinud anda selle preemia Oliver Orrole juba preemia loomisest peale 2014. aastal, kuid vahepeal liikus tänavune laureaat linnaametist Eesti Kunstiakadeemiasse, et teha lektori ja teaduri tänuväärset tööd. Statuut näeb aga ette, et preemia antakse noorele, kes töötab muinsuskaitse valdkonnas riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Oma naasmisega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonda on Oliver toonud osakonna töösse uue kvaliteedi, pakkudes omanikele ja koostööpartneritele nõu ning võimalust arutleda mälestiste väärtuste, samuti nende hoidmise ja arendamise üle ka sisuliselt. Oliver Orro peaaegu et entsüklopeedilised teadmised arhitektuuri- ja kultuuriloost ning seisukohtade alati sisukad põhjendused on eeskujuks kõigile kolleegidele.

Nominendid:

Hästi restaureeritud kunstimälestis: Jõhvi kiriku altarimaali „Taevaminek“ restaureerimine (restauraator: Merike Kallas)

Peterburis tegutsenud Ernst Friedrich von Lipharti 1900. aastal valminud suuremõõtmeline altarimaal on oluline osa kiriku ajaloolisest interjöörist. Maal oli saanud suuri kahjustusi juba 1943. aastal, kui see põlevast kirikust kiiruga evakueeriti, sellele lisandusid aastakümnete jooksul tekkinud muud kahjustused. Töö käigus lahendati hulk keerulisi konserveerimisprobleeme ning jõuti jälile nii mõnelegi saladusele, mis heidavad valgust muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloole Eestis.

Hea uurija: Maris Mändel

Maris Mändel on muinsuskaitsevaldkonna raudvara, kes on juba varem paistnud korduvalt silma professionaalse õppejõu, muinsuskaitselise järelevalve tegija ja erialase konsultandina. Seekord tõstame teda esile süstemaatilise ja põhjaliku uurijana. Selleski on tema tegutsemisvaldkond väga lai, sest see algab ajalooliste ehituslahenduste uurimisest ja lõppeb viimistlusuuringute tegemisega.

Loe laureaatide kohta lähemalt.
Ülekanne on järelvaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehelt.

Jaga sõpradega:

Postitas Maris Veeremäe
Viimati muudetud

Muinsus­kaitse ja konserveerimine