Sõlmiti Eesti ülikoolide loovuurimuse raamlepe

Loovuurimuse raamleppe sõlmimisel rektorid Mart Kalm, Tõnu Viik ja Ivari Ilja. “NeuroKnitting debatt”, Varvara & Mar. Foto: Reimo Võsa-Tangsoo
Raamlepe_prorektor Anu Allas_A_Lõo_IMG_1780
Raamlepe_rektorid_10_A_Lõo_IMG_1837
Raamlepe_rektorid ja neurokudum_6A_Lõo_IMG_1831
Doktorandid_1_Michael Andrew Keerdo-Dawson_A_Lõo_IMG_1795
Doktorandid_2_Maarja Mitt-Pichen_A_Lõo_IMG_1805
Doktorandid_3_Britta Benno_A_Lõo_IMG_1816
Raamlepe_rektorid ja neurokudum_2_ReimoVõsaTangsoo_N9A8450
Raamlepe_rektorid ja neurokudum_4_A_Lõo_IMG_1851
Fotod: Andres Lõo, Reimo Võsa-Tangsoo

9. juunil, 2021 sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool EKA Galeriis raamleppe, et edendada loovuurimuse praktikaid ja tunnustamist Eesti teadusmaastikul.
Kolme ülikooli rektorid Mart Kalm, Ivari Ilja ja Tõnu Viik sõlmisid lepingu neurokudumi näol.  

Eesti loovuurimuse raamlepe

Viimastel aastakümnetel kogu maailmas kiirelt arenenud loovuurimuse valdkond ühendab loomingulised praktikad ning teadustegevuse. Loovuurimuse käigus luuakse uusi teadmisi ja kultuurivorme ning loome- ja uurimismeetodeid loomingulise protsessi kaudu.

“Loovuurimuseses pole midagi uut. See on eriti viimase paari aasta jooksul jõudsalt arenenud. Loovuurimuse positsioon ja tema suhe traditsioonilisemate teadusloome uurimustega muutumas. Loovuurimus tähendab uurimustööd, mis toimub läbi loomeprotsessi. Me ei püüa vastanduda teistele uurimustööde vormidele, sest iga uurimustöö on loominguline, aga loovuurimuse väljund võib olla väga mitmekesine. Meie raamleppe eesmärk on sõnastada meie endi jaoks, mis on loovuurimus ja  mis on doktorikraadi tegemise mõte loovuurijatele endile,” sõnas raamleppe allkirjastamisel Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Alu Allas

Kui reaalteadustes on avastamise faktor ja teadlased nö kisuvad teadmise sellest maailmast välja, siis kujundi loome vaaternurgast loovad kunstid teistsuguseid fakte ja annavad meile teistmoodi keele, mille vahenditega saame rääkida teistsugustest asjadest. Kunsti ongi vaja, et rääkida teistsugustest protsessidest,” sõnas Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor ja Balti Filmi- ja Meediakooli doktoriõppekava juht Indrek Ibrus ning sedastas, et filosoofia on esimene loovuurimuse vorm, millele on rajatud kogu Euroopa kultuuri traditsioon.

“Filosoofia on piiratud sõnaga. Filosoofia üritab alustada mõtterangusega, aga jõuab väga sageli kujundite ja väljamõeldiste juurde tagasi ning loob selle kaudu maailma. Ka filosoofia on loovuurimus”, tõdes Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu sõnul ei ole võimalik ilma loovuseta mingit teadust teha. “Kui mõelda, mida on loovuurimusel ühiskonnale öelda, siis tänu loovuurimusele meie intellektuaalne elu ja meid ümbritsev keskkond rikastub tohutult. See tähendab üleüldist kvaliteedi tõusu kõigile, kes sellega kaasa tulevad”, lisas Kalm. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja sõnul on kõrgharidusel loovuurimuse läbi tulevikus suur võimalus. “Lisaks sellele, et meil on loovuurimus ja doktoriõpe, loodame, et kuna meie õpetus peab olema teaduspõhine, saab loovuurimusest igapäevane osa õppetööst kõigis loovülikoolides. Loomulikult, loovuurimus aitab ühiskonda. Loovuurimus tõstab loovhariduse täiesti uuele tasemele.”

Raamleppe sõlmimisel EKAs illustreerisid kokkuvõtetega oma teadustööst kolme ülikooli doktorandid: 

Michael Andrew Keerdo-Dawson tööga “Interaktiivsus ja filmi dramaturgia”, Tallinna Ülikooli audiovisuaalkunstide  ja meediauuringute doktoriõppekavast; Maarja Mitt-Pichen uurimusega “Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend”, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusika ja teatrikunsti doktoriõppekavast; ning Britta Benno loovuurimusega “Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides”, Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekavast. 

Sümboolselt allkirjastati raamlepe EKA tekstiilidisaini külalisdotsent Varvara Guljajeva ja Tallinna Ülikooli doktorandi ja CUDANi nooremteadur Mar Canet’ neurokudumis (performance “NeuroKnitting debatt”, Varvara & Mar), mis tõlgendas kolme rektori ajulained ühtseks loovuurimuslikuks ühiskudumiks. 

Eesti loovuurimuse raamlepe (pdf)

Loe lähemalt raamleppe sõlmimise tagamaadest

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud