Tehisintellekt, digireaalsus ja arhitektuur: 5 küsimust Dr Jüri Soolepile

Dr Soolep 2019. aastal konverentsi "Ruum ja digireaalsus avamisel". Foto: Lisanna Remmelkoor

Neljapäeval, 5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Professor Piconi loeng on EKA arhitektuuriteaduskonna konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov – konverents toimub 6. septembril 2022 ja kuulub ka alati pilku tulevikku suunava Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi. 

 

Küsisime konverentsi peakorraldaja Dr Jüri Soolepi käest mõned küsimused sügisese konverentsi kohta – ning need aitavad ka professor Piconi loengule konteksti anda.

 

Ütlete konverentsi tutvustuses, et maailm on muutunud. Kuidas mõjutas koroona-pandeemia arhitektuurimaailma? Oli see pigem nö tarbijapoolne vajaduste muutumine ja mõtlemise muutumine või luuakse nüüd arhitektuuri nüüd teistmoodi, kuna pandeemia muutis arhitektide mõtlemist?

 

Pandeemial on tõsine mõju arhitektuurile laiemalt. Esiteks joonistus selgelt välja stuudio õpetamise tähtsus ja eksistentsiaalsus arhitektuurihariduses: arhitektuurset loomist õppida ja õpetada vahetu inimliku kontakti ja elus keeleta on väga raske, et mitte öelda võimatu. Teiseks selgineb kultuuri ja ruumi eristatamatus, kodus istudes hakkab vahetu ruumikogemuse puudumine selgelt ja vääramatult painama. Kolmandaks on tõsise kiirenduse saanud filmi, mängu ja VR maailmade simulatsioon, millega arhitektuur kui vahetu kogemus peab pärast pandeemiat veel rohkem võistlema hakkama.

 

Millised digitaalse reaalsuse uuendused on arhitektuuris hetkel kõige põnevamad? 

 

Väga realistlik simulatsioon nii reaalsete kui fantastiliste ruumide kujutamisel. Pöördeid kogub ka vahetu projekteerimistegevus 3d VR ja ruumi formaliseeritud mudelite vahel.

 

Kuidas haakub tänavuse TABi teema konverentsi sisuga? Millised on ühenduskohad? 

 

Tallinna Arhitektuuribiennaal on alati pilguga tulevikku suunatud ja ses mõttes on TAB kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnale väga loomulikuks koostööpartneriks. Me peame ju ainuüksi oma lähteülesande tõttu – harida homse päeva arhitekte – olema mitu täisringi ülejäänud ühiskonnast eespool, oskama märgata mõtte-, majandus- ja tehnoloogiaprotsesse, kui need on alles idufaasis ja kanda need ruumiloomeharidusse üle. 

 

Kui enamus inimtööst muutub digitaalsete platvormide kaudu eeldisainituks, siis millised järelmid sellel on arhitektuurile / arhitektuuriõppele / ehitusele? 

 

Siin peab rõhutama, et igasugune töö digitaalses maailmas muutub tunnetusõpetuslikult simulatsiooniks ja kui selles tehakse muudatusi, siis muutub see rohkemal või vähemal määral kavandamiseks ehk vanema sõnaga disainiks. Siis digitaalne reaalsus paneb meid kõiki tegema kavandamisega seotud otsuseid. Siin on arhitektuuril, disainil ja kunstil paljugi õpetada: kuidas teha otsuseid, mis võimaldavad luua terviklikke lahendusi kasutades ebapiisavat alusmatejali; kuidas leida loomingulisi ja originaalseid lahendusi ja kuidas luua strateegilisi ja tähenduslikke struktuure.

 

Kui me kolime järjest enam digitaalsesse reaalsusesse nii oma elus, töös ja meelelahutuses, siis mis saab ehitatavast ruumist? Kas vajadus selle järele väheneb kardinaalselt või vajame hoopis uuttüüpi ruume ja nõudlus ehitusele ja arhitektide loomingule hoopis suureneb? 

 

See on raske küsimus. Optimistlikult võib öelda, et kõik kunsti ja meedia alased uuendused inimkonna ajaloos on jäänud püsima: raamatud, teater, kino, tegevuskunst, jne ei ole vanemaid loominguvorme täiesti hävitanud. Digitaalne reaalsus ka suurendab arhitektide, disainerite, softiseadjate jne tööd – kogu virtuaalia, kui see tahab olla heal tasemel, vajab kavandamist. Pessimistlikult vaadates arhitektuuri ja ruumikunstide mõju siiski väheneb, või täpsemalt öeldes, sellesse paigutatakse vähem raha ja inimkapitali, mis kahetsusväärselt vähendab selle kvaliteeti. Ka võib oletada, et vähemate/keskmiste oskuste ja talendiga arhitektid/disainerid tõrjutakse kõrvale ühe arenevamate AI-de poolt. Aga õnneks pole see moment veel saabunud.

 

***

 

Kohtume 5. mail professor Piconi loengul EKA aulas – kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- kui disainitudengid, professionaalid ja lihtsalt huvilised; veebiülekannet ei toimu. 

Loeng on tasuta ja inglise keeles. 

 

Sündmus Facebookis

Sündmus EKA veebis

Jaga sõpradega:

Postitas Triin Männik
Viimati muudetud