28.08.2014
Lõpp k.p.:
30.08.2014
Väliuuringud: Kaarel Truu, Maris Mändel
Siseviimistlusuuringud: Hilkka Hiiop,
Kristina Aas, Kaisa-Piia Pedajas, Helen Volber
Kolga mõis on
suurimaid klassitsistlikke mõisahooneid Eestis.Tänasel mõisa peahoonel on kaks
peamist ehitusperioodi – 18.sajandi II pool
ja 19. sajandi I pool. Mõis väärib esiletõstmist nii selle suuruse kui
valdajate tõttu – Eesti oludes on Kolga tõeline hiigelmõis ning tema omanikeks
on olnud nii De la Gardie’d kui Stenbockid.
Kooliaasta sissejuhataval nädalal viis EKA
muinsuskaitse ja konserveerimise osakond pea täies koosseisus (kokku ligi 50
inimest) läbi selle Eesti ühe võimsama arhitektuurimälestise siseviimistluse ja
ehituskehandi uuringud. Kurbusega peab tõdema, et Kolga mõisa keeruline
lähiajalugu on hävitanud suurema osa hoone uhkest siseviimistlusest – tänaseks
on säilinud vaid väikesed fragmendid kunagistest erakordselt kõrge kvaliteediga
klassitsistlikest ja historitsistlikest viimistluskihtidest. Siiski suutsime
praktika käigus tuvastada fragmentide ulatuse ja stratigraafia ning jäi üle
vaid nentida mõisa kunagiste väärikate omanike peent kunstimeelt.
Erandi moodustab Kolga mõisa kabelina
tuntud ruum, mille siseviimistlus on säilinud pea puutumatuna tänaseni. Seda
ruumi on peetud siinse klassitsismi üheks absoluutseks tipuks. Uuringute
tulemusel selgus siiski, et tõenäoliselt on tegemist hoopis historitsismi
perioodi ehk 19. sajandi lõppu kuuluva viimistluskihiga, mille kõrge kvaliteet
ja maitsemeel on muljetavaldavad. Ehkki kabeli päritolu, aeg ja autor on seni
tuvastamata, lubavad esialgsed andmed seda seostada ühe kummalisema kujuga meie
kultuuriloos – krahv Eric von Stenbockiga. Tema inglise taust, liikumine
toonases briti kõrgkultuuri ringkonnas koos Oscar Wilde’i, Aubrey Beardsley ja
prerafaeliitidega, millele lisandus dekadentlik ja ohjeldamatu elulaad ning õudusromaanide kirjutamine, võiks olla
selgituseks ka kabeliruumi erilisusele siinses kultuuriruumis.