Ruth Melioranski ja Hilkka Hiiop. Foto: EKA
Eesti Kunstiakadeemia dekaanidena alustavad 2021/2022 akadeemilist aastat EKA disainiteaduskonna eesotsas Ruth-Helene Melioranski ning EKA kunstikultuuri teaduskonna ees Hilkka Hiiop.
Ruth-Helene Melioranski on üle kahekümne aasta maailma vaadelnud ja analüüsinud professionaalse disaineri positsioonilt. Paralleelselt nii strateegilise ja teenusedisaini praktiku kui teadurina tegutsedes, pakuvad talle eriliselt huvi projektid, kus tuleb mõista kompleksseid ja keerulisi probleeme ning neile inimestele tähenduslikke lahendusi arendada.
Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiuurija, kel on disaini taust ning paljud tema projektid uurivad, kuidas disain suudab lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Nende praktikapõhiste uurimisprojektide kaudu kavandab dekaan Melioranski uusi ja esilekerkivaid disainipraktikaid nii professionaalses kui kõrghariduslikus kontekstis. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi teenindus- ja ühisdisainiprojekte, mille eesmärk on aidata partneritel tajuda oma tulevikuvõimalusi ning koostada võimalikke stsenaariume. Paralleelselt töötas Ruth-Helene Melioranski Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech), arendades välja disaini ja tehnoloogia tulevikku, TalTechi ja EKA ühise rahvusvahelise magistriprogrammina ja juhendab Kunstiakadeemias üliõpilaste meeskondi disainipõhiste uutmisprojektidega.
Lisaks on Ruth-Helene Melioranski uurinud disainipoliitikat ja disaini tugiprogramme alates 2005. aastast, samal ajal mil ta juhtis Eesti disainimaastiku uurimistööd Põhjamaade ja Balti riikide loominguliste tööstusharude innovatsiooniplatvormi partnerina. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007). Tema laialdased kogemused selles valdkonnas hõlmavad osalemist mitmetes rahvusvahelistes koostööprogrammides nagu Euroopa disainikoolituse inkubaator, koostööplatvorm, mis edendab vahetust, jagab ressursse ja võrdleb jätkuvat professionaalset arengut; disaini kasutamise edendamist majandusliku tõukejõuna; ja Sharing Experience Europe (SEE) platvormi, Euroopa partnerite võrgustikku, mis teeb koostööd valitsusega, et integreerida disaini innovatsioonipoliitikasse ning -programmidesse.
*
Hilkka Hiiop (PhD) on alates 2017. aastast Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. 2017. aastani oli ta paralleelselt tegev Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Kunstimuuseumis, konserveerimisspetsialistina. 2012. aastal kaitses Hilkka Hiiop Eesti Teadusagentuuri I preemia pälvinud doktoritöö kaasaegse kunsti säilitamise teemal.
Erialast tööd on Hiiop teinud Berliini Gemäldegaleries (1999), praktiseerinud Amsterdami konserveerimisstuudiotes (1999-2002) ning töötanud Roomas, seinamaalingute konservaatorina (2003-2009). Olulisemate erialaste rahvusvaheliste tööde hulka kuuluvad keiser Nero palee Domus Aurea maalingute (1. sajand) konserveerimine, varakeskaegsete maalingute konserveerimine Santa Maria Antiqua kirikus Forum Romanumil (6.–9. sajand), San Pietro kiriku keskaegsete maalingute (11.–12. sajand) konserveerimine.
Eestis on ta nii konservaatori kui uurijana tegelenud keskaegsest kunstist kaasaegseni – seinamaalingutest moodsate installatsioonideni. Lisaks on Hilkka Hiiop juhtinud mitmeid konserveerimise ning tehniliste uuringute projekte ja kureerinud temaatilisi näitusi, näiteks “Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu” (Mikkeli muuseumis, 2010), “Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge” (Kadrioru kunstimuuseum, 2011), “Maikrahvi uued rõivad” (Eesti Ajaloomuuseum, 2012), “Rode altar lähivaates” (Niguliste muuseum, 2013-2016), “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (alates 2016) ning publitseerinud arvukalt erialaseid artikleid ning koostanud raamatuid. Tema tegevusvaldkonda kuulub ka eriala edendavate digitaliseerimisprojektide kureerimine, nt andmebaas “Eesti kirikud”, graafilise dokumentatsiooni digitaalsüsteem Eesti Kunstimuuseumis, lisaks arendanud erinevaid erialaseid teadusveebide lahendusi, näiteks ekm.rode.ee ja ackermann.ee.
Oma erialase tegevusega on ta pälvinud mitmeid olulisi auhindu, sh Europa Nostra preemia, projekti “Rode altar lähivaates” eest.