9 küsimust arhitektuuritudengile: Karl Erik Miller

Üheksa küsimusega toovad arhitektuuritudengid välja oma õppimist ja tegemisi EKAs, tõekspidamisi, ning eriala vahest isegi riukalikke nüansse. Karl Erik Miller, viienda kursuse tudeng, jagab oma maailmavaadet arhitektuurile ja -õppele.

Karl Erik Miller

arhitektuur ja linnaplaneerimine

5. kursus (AL 19)

_ _ _

1. Miks sind arhitektuur huvitab?
Sai vist väiksena liiga palju Simsi mängitud. Mulle meeldib arhitektuuri juures loomine, just reaalse ja tajutava asja loomine. Arhitektuuril on võimalus päriselt mõjutada seda, kuidas mingi ruum töötab ja kuidas seda kasutatakse. Sellega koos ka asjade tajumine, et kui midagi on kuidagi, mis siis päriselt juhtub.

2. Mis sul hetkel käsil on?

EKAs on pooleli kooli lõpetamine ehk magistritöö tegemine on täies hoos. Väljaspool kooli olen hetkel tööl arhitektuuribüroos 3+1 Arhitektid, kus meil on käsil Noblessneri kvartali arhitektuurikonkursi võistlustöö.

3. Üks valearusaam sinu silmis arhitektuurist? või arhitektuuriõppest?
Ma arvan, et arhitektuuri osas on valearusaam selles, mida see teeb. Mõned arvavad, et arhitekt on sama mis insener, kuid teised arvavad, et arhitekt on lihtsalt disainer. Tegelikkuses on arhitektuur ja selle õpe palju laiem, hõlmates kõiksuguseid erinevaid valdkondi alates inseneeriast kui joonistamise või maalimiseni. Samuti ei tähenda arhitekt inimest, kes ainult hoonetega tegeleb, minu arvates on arhitekt üldisemalt inimene, kes tegeleb ükskõik missuguse ruumiga.

4. Lemmikprojekt EKAs?

Nagu arhitekt ei ole inimene, kes ainult hoonetega tegeleb, ei ole ka minu lemmikprojekt EKAs hoone. See oli hoopis eelmisel õppeaastal tehtud Tänavastuudio. Selle aine raames saime lahendamiseks valida ühe ristmiku piirkonna Tallinnas. Ette anti nõuded, mis seal peavad täidetud olema ja kehtivaid dokumente, millest abi saada. Kui loogiliselt oleks tänava ja ristmiku disainis oluline saavutada läbilaskevõimet, siis meie eesmärk oli leida just viise, kuidas ruumi kõigile meeldivaks muuta ja leida sellest ruumist võimalusi uute lahenduste jaoks. See projekt oli ka minu magistritöö teema valiku motivaatoriks.

5. Mis on EKA ajal pakkunud sulle kõige suurema emotsiooni?
Maalipraktika Muhus. EKAs õppides on väga tore, et õppekavas on sees mitmeid erinevate ainetega seotud reise ja väljasõite. Neist ilmselt kõige meeldejäävam oli kaks nädalat kestnud maalipraktika EKA Muhu majas. See muhe olemine ja koos kursusega lihtsalt toreda aja veetmine jääb ilmselt veel kauaks peale kooli meelde.

6. Mis on sinu guilty pleasure arhitektuuris?
citify ja skyscrapercity. Mulle meeldib vabal ajal lihtsalt nendes ringi kerida ja tuhlata. Ühte neist kantakse planeerimisstaadiumites arendusi ja teises on foorumid, kus tavalised inimesed arutavad ja teatavad igasuguste ehitusega seotud teemadel. Seal on tore vaadata ja teada saada, mida ehitatakse ja tehakse. Tihti arutatakse seal nišiteemasid, mis uudistesse ei jõua ja siis saab maailmas toimuvaga kursis olla.

7. Kui saaksid olla ühe maja autor, mis (või kes) see oleks?
Nørreport raudteejaam Kopenhaagenis. See pole küll maja, kuid on hoone. Kui ma Erasmus+ stipendiumiga Kopenhaagenis vahetusõpingutel olin, siis nägin seal palju lahedat arhitektuuri, kuid eriti lahe oli seal riigis näha seda, kuidas infrastruktuur saab ka disain olla – lähenemine, mis alles nüüd hakkab Eestisse jõudma. Selle COBE tehtud raudteejaama juures meeldib mulle, kui minimaalne ta on – vastupidiselt suurele keskjaamahoonele – mahutades samas kõik vajaliku ilusasse raami.

8. Nimeta üks film, raamat, laul või mis iganes, mis lugejale midagi arhitektuuri kohta õpetab
Lihtsa sissejuhatusena on hea vaadata kuulsate arhitektide dokumentaale. Mõned neist on järelhüüded, kus räägitakse nende mõjust ja stiilist, aga mõned on nende endaga tehtud filmid, kus nad seletavad ise asju lahti. Ühe tänase päeva tipptegija Bjarke Ingelsi film on Netflixis ka olemas, vaata “Abstract: The Art of Design”.

9. Inspireeriv piirkond Eestis, kus jalutada?
Tartu kesklinn. Võibolla kodulinna igatsusest, aga kui mõtlen inspireeriva koha peale, siis sealt tuleb lõike ette. Ma isegi ei mõtle Toomemäge või vanalinna, kuigi ka need on toredad. Mulle isiklikult meeldivad just need tänavad, mis nende kõrvale jäävad, näiteks Vanemuise ja Pepleri tänav. Neil on mingisugused huvitavad ruumilised olukorrad, mida mulle meeldib kogeda.

 

Vaata lisaks Karl Eriku portfooliot

 

 

 

Jaga sõpradega:

Postitas Tiina Tammet
Viimati muudetud