Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi 2023. aasta kevadnumber! Seekordse numbri avab Virve Sarapiku artikkel esteetika ja semiootika arengust ja dialoogidest, vaadeldes nii nende distsipliinide seostamiskatseid rahvusvaheliste teoreetikute töödes kui ka kokkupuutepunkte hilisnõukogude kontekstis. Reet Pius käsitleb uute leitud joonistuste valguses Carl Siegmund Waltheri pärandit altarimaalijana ning Karin Hallas-Murula Eesti 1920.-1930. aastate arhitektide kontakte rahvusvaheliste linnaehitus- ja arhitektuuriorganisatsioonidega ning nende mõju kohalikule planeerimisideoloogiale ja -praktikale. Johannes Saar vaatleb teater NO99 aktsiooni „Ühtne Eesti suurkogu“ kui afektiivse teatri näidet, viies selle tagasi 18. sajandi moraalse sentimentalismini. Kolm artiklit laiendavad ainest Baltikumi suunal: Erika Grigoravičienė kirjutab 1980. aastate Leedu maalikunstnike rühmitusest „Viisik“ kui transgressiivsest praktikast; Dina Suhanova uurib Läti arhitektuurijooniste ja -joonistuste pärandit; ning Agnese Zviedre küsib, kas Ivars Poikansi moonutatud kehi kujutavat kunsti oleks mõtet käsitleda puude-esteetika perspektiivist. Tõlkerubriigist leiab Georg Simmeli klassikalise essee „Suurlinn ja vaimuelu“ Katrin Kaugveri tõlkes. Lisaks mitmed raamatuarvustused ja konverentsiülevaated ning 2022. aasta sündmuste ja publikatsioonide kroonika.
Värske KTU on saadaval EKA raamatukogus, raamatupoes Krisostomus, muuseumipoodides ja alates juulist ka Lehepunkti kioskites.