Töörühma liikmed Saaremaa vallast, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist ja Muinsuskaitseametist Tehumardi mälestusmärgi ümbermõtestamise avamisel. Foto: Annika Tiko
14. novembril esitleti Saaremaal Tehumardi mälestussamba ümbermõtestamist. Tegemist on Eesti esimese uudselt ümber raamistatud nõukogudeaegse monumendiga. Kunstilise ja uurimusliku lähenemise koostöös ning kohalikku kogukonda kaasates valminud lahendus on ainulaadne ka rahvusvahelises plaanis.
1967. aastal avatud monument (autorid Riho Kuld, Matti Varik, Allan Murdmaa) ja seda ümbritsev ala on saanud uue tähenduse. Eelmisel suvel toimusid sõdurite säilmete ümbermatmised ning memoriaali osaks olnud hauakivide eemaldamine. Koos nüüd avatud uue kunstilise sekkumise on alles jäänud mälestussammas saanud kaasaegse ja läbimõeldud tõlgenduse. Ümberraamistamise osa on ka mälestussamba juures avatud välinäitus, mis tutvustab nii lahingu kui monumendi ajalugu ja tähendust eri aegadel.
Ideekonkursi võitnud Neeme Külma kunstilise sekkumine „Sõnad“ asendas mälestussamba nõukogudeaegse raidkirja Saaremaa dolomiidist plaadile raiutud tähestikuga. Lagundades monumendi propagandistliku sõnumi selle algosadeks, jätab kunstiline sekkumine ruumi ajastu esteetikale, kutsudes märkama monumendi algset skulpturaalset ja arhitektuurset vormi.
„Monumendid on kirjapandud ajaloo illustratiivsed vahelehed. Visuaalne läbimäng jutustamaks kellegi tõde. Oskus olnust kõnelda ja jääda endale ausaks on pingutust väärt. See väljapakutud mõte on üks katse otsida kontrastide vahel pooltoone ja teise mõistmist, ilma üleliigsete sõnadeta,“ ütles Neeme Külm.
Terviklik lahendus sai võimalikuks tänu eri valdkondade teadmisi ja oskusi ühendades – projektiga töötasid kaasa kunstnikud, ajaloolased ja konservaatorid, sama oluline oli aga ka töö teostanud kohalike meistrite tehnilised oskused ning omavalitsuse roll kohalike nägemuse vahendamisel ja kogukonnaga läbi rääkimisel. Ümbermõtestatud mälestussammas võimaldab välja tuua siinse ajaloo ja pärandi mitmekihilisust ning loob võimaluse rääkida Eesti keerulisest ajaloost nii kohalikele kui külalistele. Ka Euroopa ja maailma võrdluses silmatorkav lahendus on juba pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.
“Tehumardi monumendi ümbermõtestamine oli keerukas protsess, mis nõudis arvestamist nii muinsuskaitseliste ja kunstiliste väärtustega kui ka ideoloogilise laetusega. Neeme Külma realiseerunud lahendus „Sõnad“ ilmestab, kuidas kunstilise sekkumise abil on võimalik keerulist pärandit neutraalsemaks muuta, arvestades samas kultuuripärandi kaitsega,” sõnas Jüri-Martin Lepp, Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik.
Mälestussamba ümbermõtestamine teostus Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli projekti „Monumendi uued raamid“, Saaremaa valla ja Muinsuskaitseameti koostöös. Projekti toetas Eesti Kultuuriministeerium.
Meediakajastus:
Tehumardi monumendist sai Eesti esimene ümbermõtestatud monumentaalmälestis. ERR, 14.11.2025