8. juunil ilmub ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi värske number (1-2/2026), mille teemaks on see kord kõnelevad pildid kesk- ja varauusajal ning külalistoimetajaks prof Kersti Markus.
Number koondab kuus teadusartiklit ja ühe essee, mis võtavad vaatluse alla keskaegsete
kujutiste ja esemete „kõnelemisvõime“ ning nende koostoime liturgilise praktika, palve ja
ruumiliste liikumistega. Teemanumber kasvas välja 2024. aasta augustis Laulasmaal
toimunud Põhjamaade ikonograafiasümpoosionist „Talking Images and Artefacts“, kus
käsitleti küsimust, kuidas kujutised ja esemed keskaegses maailmas tähendust vahendasid.
Numbri avab Søren Kasperseni analüüs, kus ta võrdleb teoloogilisi tekste ja kunstiajaloolisi
näiteid alates käsikirjade illuminatsioonidest ja monumentaalmaalist kuni Skandinaavia
kullatud altariteni, näidates, kuidas kujutiste tähendus kujunes konkreetsetes
kasutusolukordades. Line M. Bonde ja Martin Wangsgaard Jürgensen selgitavad
ristimiskivide näitel, kuidas ristimisel kogukonda kaasatud inimene oma maailma mõtestas – kividel esinevad loomad, taimed ja hübriidsed olendid peegeldavad tollast arusaama
loodusest ja inimese eksistentsist selles. Kersti Markus käsitleb Tartu Jaani kiriku
terrakotaskulptuure visuaalse kommunikatsiooni vaatenurgast, Anu Mänd aga selgitab,
kuidas suhtlesid vaatajaga keskaegsed hauaplaadid. Plaatide, ajalooliste jooniste ja
pealiskirjade lähilugemise kaudu uurib Mänd, kuidas vahendati naiste sotsiaalset staatust,
abielusuhteid ja perekondlikke sidemeid ning kuidas mälestati lapsi. Merike Kurisoo ja Kristi
Viiding käsitlevad Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablit, näidates, et figuuride rõivastel
kulgevad ladinakeelsed pealiskirjad ning botaaniliselt täpselt kujutatud ravimtaimed ei ole
pelgalt dekoratiivsed, vaid viitavad pühakirjale ja loodusele kui keskaja mõtlemise kahele
olulisele teadmiste allikale. Eva Lindqvist Sandgren analüüsib birgitiinide visuaalkultuuri,
kus kujunes välja omaette visuaalne väljendusviis, mis aitas vahendada ilmutuste sisu.
Artiklikogumit raamistab Carsten Bach-Nielseni essee „kõnelevate piltide“ idee
edasikestmisest ka hilisematel ajastutel – Bach-Nielsen osutab, et kujutistele on eri aegadel
omistatud mitte ainult kõne, vaid ka hääl ja isegi laul. Teemanumbrit täiendab ka seekordne
tõlkeartikkel, kus Cynthia Hahni näitab, et relikviaarid ei olnud lihtsalt reliikviate hoidmise
anumad, vaid nende vorm ja kasutus lõid seose pühaku reliikvia, liturgilise toimingu ja
vaataja kogemuse vahel. Arhiivi rubriigis tutvustab Helen Bome Pärnu muuseumis asunud
17. sajandist pärinevat Pärnu linnavärava trofeekimpu ja sellest 19. sajandil valmistatud ning
Tartusse saadetud mudelit. Lisaks leiab numbrist hulga konverentsiülevaateid,
raamatuarvustusi, samuti reflektsioone kultuuripärandi säilitamise ja museoloogia teemadel.
Ajakirja esitlus toimub esmaspäeval, 8. juunil Eesti Arhitektuurimuuseumis Eesti
Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu üldkogu järel.
Nädala jooksul jõuab ajakiri müügile ka R-Kioskitesse, EKA raamatukokku,
muuseumipoodidesse, Stockmanni ja Prismadesse.