8. novembril toimus Põlvamaal Peri külakeskuses näituse avamine ja seminar “Andrus Kasemaa “Mahtra sõda” – uus elu fragmentidena”. Näituse ja seminari staariks oli Kasemaa panno, mis selle aasta augustis seinalt eemaldati ja 37 erinevaks tükiks jagati.
Andrus Kasemaa teos “Mahtra sõda” on pea 60 ruutmeetrine secco-tehnikas teostatud pannoo 1985. aastast. Maal kujutab 1858. aasta kokkupõrget eesti talupoegade ja vene karistussalkade vahel. Mahtra sõda on ennekõike tuntud Eduard Vilde samanimelise romaani järgi, seega oli teemavalik Perile eriti kohane, kuna siinne kolhoos kandis nõukogude ajal Eduard Vilde nime. Kasemaa teos on paljude eriilmeliste tegelastega ja oma suuruse kohta väga detailirohke. Kasemaa on töös kasutanud chagallilikke siniseid toone ja maalinud tööle mitu uhket hobust.
Näitusel ja seminaril analüüsiti fragmentide muutumist iseseisvateks kunstiteosteks ning uut kunstilist potentsiaali, mis sellega tekib. Pakuti välja erinevaid võimalusi, kuidas eksponeerida teost fragmenteerunud kujul ning arutleti kas olulisem on terviku säilitamine või tükkidest uue kunstiteose sünteesimine. Sel moel kunstiteose taaskäivitamine on oluline, kuna praegu pole tükkidel veel uut kodu ning uute eksponeerimisviiside läbimängimine saab aidata uusi lahendusi leida.
Näitusel eksponeeriti lisaks pannoole kangaid, mis demonteerimise ajaks teosele olid kinnitatud ning mis eemaldamisel võtsid kaasa osa maali värvist, tekitades nii pannoo duplikaadi. Ka see tekitas huvitava kontseptuaalse küsimuse – mõnes mõttes on nüüd kunstiteoseid kaks, esimene krohvil ja teine kangastel. Kas säilitamist ei vääri mitte mõlemad?
Koos näitusega toimus seminar, kus räägiti pannoo minevikust ja tulevikust. Pannookunsti ajaloost Eestis ja laiemalt rääkis Gregor Taul, kunsti fragmenteerumist analüüsis Andrus Laansalu, EKA üliõpilased Ekke Valner ja Rasmus Kristofer Randla tutvustasid pannoo demonteerimise protsessi. Kohal olnud Andrus Kasemaa sõbrad ja kaasaegsed Ilmar Kruusamäe ja Enn Tegova ning kunstniku poeg Markus Kasemaa meenutasid pannoo valmimist. Kohaliku kogukonna esindajad Margit Õkva ja Andrus Mark avaldasid oma mõtteid pannoo tuleviku üle. Kohalike mälestuste põhjal oli huvi kunstiteose vastu leige juba selle teostamise ajal ning tõdeti, et tänagi jääb monumentaalne teos paljudel märkamata. Seda enam on oluline kunstiteos taaskäivitada, et kasvatada kohaliku kogukonna huvi ja hoolimist pannoo vastu. Enamus kohalolnuid pooldas kunstiteose mitmesse asukohta laiali jagamist, mis aitaks kaasa teose mõjuvälja suurendamisele.
Soovi pannoo fragmente eksponeerida on juba väljendanud Põlva kultuurikeskus. Osa tükke peaks kindlasti Perile jääma, kuid ideaalis jõuaksid pihustumise kaudu võimendunud uued kunstiteosed veel näiteks Tartusse või teistesse Lõuna-Eesti keskustesse.
Kogu sündmuselt jäi ennekõike kõlama aga mõte, et Kasemaa pannoo parimad aastad on alles ees.
