Foto: Raigo Pajula
9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
„Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Arhitektuuri valdkonnas said peapreemia EKA arhitektuuri vilistlastega palistatud meeskond Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar – Põltsamaa lossi eest.
Audiovisuaalse kunsti valdkonnas pälvis EKA stsenograafia vilistlane Jaagup Roomet sihtkapitali aastapreemia 2023 – aasta kunstniku tiitli, mängufilmi “Nähtamatu võitlus” stsenograafia eest.
Kuigi jagati kuus aastapreemiat, tunnustuspreemia, peapreemia ja elutööpreemia, siis kuldmunade saajaid oli kollektiivselt kokku kakskümmend – nende seas dotsendid Urmas Lüüs ja Maarin Ektermann, professor Kärt Ojavee ning EKA vilistlased ja õppejõud Mare Mikof, Hans-Otto Ojaste, Airi Triisberg, Elin Kard, Jaan Luik, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson, Ranno Ait, Toomas Kalve ja Angela Maasalu.
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023
Jaan Luik ning kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger – Jaan Luige näituse „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger. Üle nelja aastakümne kestnud loometöö stiilne ja mõjus kokkuvõte nii näituse kui ka monograafiana. Haarav põlvkondadevaheline dialoog, mis proovib mõtestada skulptuuri arengut Eestis Jaan Luige näitel.
Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson – näituse „Läbi su silmaterade musta kuru” eest KUMU suures saalis. Näitus oli suurepärane ruumiline tervik, mis demonstreeris, kuidas tuua kunstiajalooliselt väärikad graafikateosed kaasaega, järjestada nad temaatiliselt nii, et esile tuleb see, kuidas teoste autorid tegelesid juba enam kui neli aastakümmet tagasi teemadega, mis on relevantsemad kui kunagi varem – keskkond, keha, elamine naise ja emana, lähedus, hool ja intiimsus. Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel.
Kärt Ojavee – teadustöö ja kunsti sulandamise eest veenvaks tsükliks, mis väljendus nelja mahuka uudisteose ja näituse „Nanomaterjal nr. 399“ valmimises 2023. aastal. Ta tõi materjalikunsti uuele skaalale, põimides uuenduslikku teadustööd aine algtasandist inspireeritud kiupõhise loomepraktikaga. Tal on oskus avada laiemale ringile nanotehnoloogia keerukuse kõrval ka käsitletavate materjalide käitumist, väärtusi, poeetikat ja ajaloolisi seoseid.
Ranno Ait – töö eest vabakutselise graafilise disainerina, rõhutades tema panust kunstisektorisse, eriti ekraani- ja trükimeedia alal. Loodud veebilehtede, plakatite, raamatukujunduste ja visuaalsete identiteetide kaudu on ta näidanud oma võimet teenindada just kaasaegse kunsti valdkonda. Aastal 2023 paistsid silma EKMi „Kestliku näituse mudeli“ veebileht ja kolme muuseumi projekti „Uneversum“ graafiline disain, mis näitavad tema oskust ühendada esteetika funktsionaalsusega.
Toomas Kalve – 45-aastase järjepideva loometegevuse eest, millest võis analoogfotograafiale pühendatud teema-aasta programmis Fotomuuseumis retrospektiivnäitusel ülevaate saada. Tal on silma ja vaimukust vana plaatkaameraga topised ellu äratada ja pori glamuriseerida. Vanade fotograafiliste tehnoloogiate ja detailse käsitöö abil komponeerib ja kadreerib ta maailmu, kus põimuvad minevik ja kaasaeg.
Angela Maasalu – installatiivselt tervikliku isikunäituse „Klaasist südamega narr” eest Tartu Kunstimajas. Näitus oli samaaegselt nii helge ja hõljuv kui tume ja raskepärane. Ometi demonstreeris näitus ennekõike autori pühendumist maalimisele, sest iga groteskne või sürreaalne misanstseen oli lahendatud vaid maalikunstile omaste vahenditega – ekspressiivse pintslilöögi, materjalide valiku ja läbitunnetatud tonaalsusega. Näitusel ilmnes selgelt, et figuratiivsel ja ekspressionistlikul maalil on veel nii mõndagi öelda äreva kaasaja kohta.
Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste – pikaajalise panuse eest professionaalsete vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest kõnelemisel. Nende järjepidev töö väga erinevatel tasanditel, alates meediasuhtlusest ja suurtest koordineeritud kampaaniatest ning lõpetades väsimatu probleemitõstatamise ja töögruppide algatamisega, on aidanud kaasa sellele, et loomeinimeste ja eelkõige kunstnike hääl ning nende professionaalsed vajadused oleksid paremini esindatud ja kuuldud. See omakorda aitab kaasa kunstisektori jätkusuutlikkusele ja mitmekesisusele ja rõhutab kultuuri ja loovuse olulisust meie igapäevaelus.
Allikas:
https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-5