Eesti Kunstiakadeemia ees avati lähisuhtevägivalla teemaline teos

Foto: Marc Léger Sauvageot
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees2
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees3
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees4
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees5
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees6
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees7
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees8
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees9
Lähisuhtevägivald Marc Léger Sauvageoti teos EKA ees10
Foto: Marc Léger Sauvageot

Eesti Kunstiakadeemia esisele ringkasutuses olevale betoonskulptuurile kanti võimas lähisuhtevägivalla teemaline teos, mille autor on EKA III kursuse maalitudeng Marc Léger Sauvageot. Tegemist on heategevusliku projektiga, mis on osa President Kaljulaidi Fondi käivitatud lähisuhtevägivalla ennetamise programmist.

5. detsembril toimus Fotografiskas konverents, kus oli fookuses igaühe vastutus perevägivalla märkaja ja abistajana. Eestis on perevägivalda palju, põimununa kõikvõimalikesse valdkondadesse, mistõttu see puudutab vähemal-rohkemal määral meist igaüht.

Marc Léger Sauvageot avab oma teose tagapõhja: „Lähedane inimene rääkis oma lähisuhtevägivalla kogemusest. Kõige hullemad olid just igapäevased olukorrad, näiteks õhtusöögiaeg, kus pereliikmed käituvad, nagu kõik oleks korras. See kordub ja kordub ja kõik elavad elu edasi ja naeratavad, isegi kui peres toimuvad õudused.”

Samaaegselt konverentsiga suunatakse kahe nädala vältel rahvusvaheliselt tähelepanu naistevastase vägivalla teadvustamisele ja tõkestamisele. Telliskivi Loomelinnakus on sel ajal ülal EKA Galerii ja Feministeeriumi näitus „Ära ületa teiste piire“, milleks on 26 meetrit pikk ja 140 cm kõrge välibänner ning sellele on trükitud 23 kunstniku mõtlema panevad tööd (viimasel pildil). Teosed käsitlevad seksuaalse nõusoleku kultuuri põhitõdesid ja astuvad vastu stereotüüpse suhtumisega tekitatud probleemidele.

2020. aastal avaldatud Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuringust „Sooline ja seksuaalne ahistamine Eesti kõrgkoolides“ ilmnes, et 72 protsenti tudengitest on vähemalt korra kogenud ülikoolis seksuaalset või soolist ahistamist, mis väljendub stereotüpiseerivates märkustes, seksuaalse alatooniga jutus, kahemõttelistes naljades või kohatult vahtimises.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud