Foto: Marek Metslaid
Tänavu esitati Eesti Kunstiakadeemiasse (EKA) 1150 sisseastumisavaldust, mis on ligikaudu 30 võrra rohkem kui eelmisel aastal ning ühtlasi läbi aegade suurim arv. Ühele õppekohale kandideeris keskmiselt 3,7 inimest.
Suurimat avalduste arvu kasvu näitasid tänavu bakalaureusetasemel fotograafia ning magistritasemel interaktsioonidisaini õppekava. Kõrgeim konkurss ühele õppekohale oli bakalaureuseastmes animatsiooni ning magistriastmes taidestuudiumi õppekaval.
EKA õppeprorektor, Anne Pikkov: “Rekordiline huvi Eesti Kunstiakadeemia vastu näitab, et loovharidust nähakse üha enam võimalusena kujundada tulevikku ja leida oma kutsumus. EKA ülesanne on toetada õppijaid, et nende ideed aitaksid tuleviku väljakutsetele vastuseid leida ja avada võimalused nende rakendumiseks. Kahju on ainult sellest, et tänavu on häid kandidaate palju rohkem, kui meil on võimalik vastu võtta.”
Bakalaureusetasemel esitati enim avaldusi moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale (88 avaldust). Järgnesid sisearhitektuur (81 avaldust) ning arhitektuur ja linnaplaneerimine (70 avaldust). Kokku laekus bakalaureuseõppesse 705 avaldust.
Magistriõppes oli suurim huvi kaasaegse kunsti õppekava vastu (67 avaldust), millele järgnesid interaktsioonidisain ja graafiline disain (mõlemale 51 avaldust). Kokku esitati magistriõppesse 357 avaldust.
Doktoriõppes jätkub kasvutrend – keskmine konkurss ühele õppekohale on 8,8. Suurim konkurss oli kunst ja disain doktoriõppekaval, kuhu esitati 53 avaldust. Kokku esitati neljale doktoriõppekavale 88 avaldust.
Ühisõppekavadest kogus suurima hulga avaldusi EKA, Läti Kunstiakadeemia ja Lapi Ülikooli ühine õppekava teenusedisaini strateegiad ja innovatsioon, kuhu esitati 963 avaldust. Hea tulemuse saavutas ka EKA ja Tallinna Ülikooli ühine kunstiõpetaja magistriõppekava, kuhu esitati eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt rohkem avaldusi – 43.