Üks viiest toetuse saajast EKAs oli Katrin Kabun. Fotol Kabuni arendatavad uudsest komposiitmaterjalist seinapaneelid
Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas 26. juunil käskkirja, millega jagati taotlusvoorus “Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine” 11 projektile kokku 460 000 eurot. Eesti Kunstiakadeemia sai toetust koguni viie loovuurimusprojekti elluviimiseks, kokku 221 500 euro ulatuses.
Loovuurimuse toetuse eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid tulenevalt loovuurimuse distsipliinist lähtuvalt. Toetuse kasutamise tulemusel peab valmima loomepraktika või teos, loomeprotsess (näiteks tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus ning nende loomisel tekkinud uut teadmist edasi andev ja avav kirjalik analüüs.
Taotlusvooru laekus 28 taotlust. Eesti Kunstiakadeemiast toetati viit loovuurimusprojekti, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ja Tartu Ülikool said kumbki toetust kahe projekti elluviimiseks, Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum said mõlemad ühe toetuse.
EKAst pälvisid Kultuuriministeeriumi toetuse loovuurimisprojektide elluviimiseks kunsti ja disaini eriala doktorandid Katrin Kabun, Jane Remm ja Marta Konovalov, disainiteaduskonna teadur Jaana Päeva, graafika osakonna külalisdotsent Charlotte Emma Biszewski ja tekstiiliosakonna külalisprofessor Kärt Ojavee.
Katrin Kabuni projekti “Siseruumi õhukvaliteedi ja ruumisviibijate terviseriskide vähendamine taastuvatel ressurssidel põhineva uudse komposiitmaterjali abil” eesmärk on läbi loomeprotsessi hinnata interjööris kasutatud materjalide mõju ruumisviibija füüsilisele ja vaimsele tervisele. Loomeuurimuses otsitakse, kuidas läbi innovatsiooni leida lambavillale rakendust väljaspool traditsioonilisi villakasutuse valdkondi, et seeläbi taastada materjali ajaloolis-kultuurilist ja ka majanduslikku väärtust ning luua keskkonna- ja tervisesõbralikke elu- ja töötingimusi.
Charlotte Emma Biszewski projekt “Leitud kirja leiutamine” uurib kirjatüüpide ja trükivormide loomist Eesti kontekstis, tuvastades sellele ajalooliselt omaseid tehnikaid ja eripärasid ning rakendades neid uuenduslikul moel. Projekt viiakse ellu koostöös trüki- ja paberikunstikeskusega TYPA.
Jaana Päeva pälvis Kultuuriministeeriumi toetuse teist aastat järjest, sedapuhku kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimiseks, keskendudes toote elukaare pikendamisele kandja emotsionaalse seotuse abil. Uurimisfookuseks on käekotid ja sellega seotud mälestused.
Jane Remmi ja Marta Konovalovi elluviidav projekt käsitleb kunstniku ja disaineri rolli looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu poole püüdlevas maailmas. Projekti eesmärgiks on luua ja arendada loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks, mis aitavad võimendada teadlikku vähem tegemist kunsti ja disaini valdkonnas ning selle kaudu panustada tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse.
Kärt Ojavee juhitava projekti “Muusa: materjali-uurimuse süntees ja arendus” eesmärk on välja töötada materjalist lähtuva loovuurimuse metodoloogia koosloome meetodil. Koostöös keraamikaosakonna külalisdotsendi Juss Heinsaluga elluviidavas projektis keskendutakse materjalide kasutamisele kunstniku või disaineri praktikas, kaasates multidistiplinarselt materjali analüüsi protsessi läbi praktiliste katsete ja teoreetilise kaardistuse.