Graafiline disain

Graafilist disaini kui eriala on tänapäeval aina raskem üheselt defineerida, kuna see hõlmab suurt hulka erinevad tegevusi ja loomingulisi väljundeid. Valdkonnana on graafiline disain äärmiselt mitmekesine: visuaalkommunikatsiooni läheb vaja peaaegu kõigil elualadel poliitikast aktivismini, reklaamist kunstini, ajakirjandusest e-teenusteni. Disainitav objekt ei ole autonoomne kunstiteos, vaid tegeleb kommunikatiivse probleemiga – kutsub, keelab, õpetab, teavitab, vihjab jne. Seetõttu on oluline, et disaineril oleksid teadmised ühiskonna toimimisest, psühholoogiast, ajaloost, tehnikast, kultuurist. Neid teadmisi antakse tudengitele nii teoreetiliste ainete kaudu kui ka praktilistes kujundusainetes aset leidvate arutelude ja juhendamise abil. Enne kujundi või kujunduse loomist arutletakse põhjalikult läbi erinevad lahendusvariandid ja ka see, kellele töö on suunatud ning võib selguda, et logo asemel on vaja koostada hoopiski äriplaan või flaieri asemel audiovisuaalne klipp.

EKA graafilise disaini osakonnas puuduvad rakenduskunstikoolidele omased meediumikesksed ained nagu logotüübi disain või plakati kujundamine. Lahenduseni jõudmiseks on meetod olulisem kui meedium. Selleks kogutakse ja analüüsitakse infot, tehakse rühmatööd, konsulteeritakse spetsialistidega, tehakse osaluseksperimente jm. Erinevate tehnoloogiate tundmist (nt arvutiprogrammid Adobe Illustrator või Photoshop) ei õpetata eraldi ainetena, vaid need oskused omandatakse igapäevase töö käigus. Käsitööoskuse kõrval on olulisem probleemi püstitamine, analüüs ja lahendusteede leidmine. Spetsiifilisemate ülesannete puhul käsitletakse muidugi ka asjakohaseid töövahendeid (nt AfterEffects, FontLab jt).

Graafilise disaini osakonnas õppides tegeleb tudeng paralleelselt mitme projektiga, mis hõlmavad visuaalkultuuri laia spektrit, alates väga praktilistest disainiprobleemidest kuni abstraktsemat tõlgendamist vajavate küsimusteni. Loengud toimuvad õppejõu juhendamisel ümber ühise laua ning lisaks ülesannete lahendamisele kodutööna, oodatakse igalt tudengilt aktiivset sekkumist, dialoogi ja kaasarääkimist kaastudengite koolitööde analüüsimisel. Lisaks projektipõhistele loovülesannetele osalevad tudengid ka ajaloo- ja teoorialoengutes.

Väga mahukas ja oluline osa on iseseisval tööl. Osakonna poolt on tudengite kasutusse antud stuudioruum, kus on võimalik ka tunnivälisel ajal tööd teha ja kaasüliõpilastega suhelda. Kõigile kolmele BA kursusele ette nähtud ühisel tööruumil on oluline roll – just seal saavad tudengid lähemalt tuttavaks ja toimub aktiivne mõttevahetus. Kohalike õppejõudude kõrval kaasame õppetöösse võimalikult palju erialaprofessionaale väljastpoolt Eestit. Igal õppeaastal toimub lisaks tavaõppetööle ligikaudu viis intensiivset töötuba.

Ka välisreisidel on õppes oluline koht: ühiselt külastatakse erinevaid biennaale ning tutvutakse disainistuudiote, näituste ja kohaliku disainikultuuri ja kunstimaastikuga.

Vastavatud ingliskeelne graafilise disaini magistriõppe eesmärk on toetada tudengit iseseisva disainipraktika väljakujundamisel. Selleks mõtestatakse kriitiliselt vormi, sisu, tootmise ja teabe levitamise omavahelisi seoseid. Vastamaks graafilise disainerina töötamise pidevalt muutuvale kontekstile ja nõudmistele, keskendutakse isemõtleva, protsessikeskse, teadliku ja ausa loometöö arendamisele.

Graafilise disaini eriala lõpetajad võivad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele disainivaldkonnale nagu interaktsioonidisain, tüpograafia, infograafika või mõnele laiemale visuaalkultuuriga tegelevale erialale, näiteks disainimõtlemine, kureerimine, disainikriitika jm.