15. I 1963–21. I 2026
Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümnete jooksul mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanufookuses oli 20.–21. sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste reflektsioon kunstis ja kunstiteaduses.
Heie Marie Treier sündis 5. jaanuaril 1963 Tartus. Pärast keskhariduse saamist Tallinna 21. Koolis õppis ta aastatel 1981–1986 Tartu Ülikooli ajaloo teaduskonnas, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta kirjastuses Kunst toimetajana ja andis kunstiajaloo tunde toonases Kopli Kunstikeskkoolis. 1993. aastal täiendas ta enda haridusteed Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas ja 2000. aastal Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Kunstikriitikuna tegeles ta peaasjalikult 1990. aastate uuendusliku kunsti mõtestamisega, analüüsides muuhulgas postmodernismi jõudmist siinsesse kunstiellu, riiklike monumentide muutuvaid rolle ning fotograafia kerkimist üheks tähtsamaks kaasaaegse kunsti vormiks.
Aastatel 1998–2000 töötas ta nädalalehes Eesti Ekspress kunstitoimetajana ja kaitses 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste instituudis magistrikraadi ning 2004. aastal juba ka doktorikraadi, analüüsides Karl Pärsimäe loomingut. Tema doktorantuur päädis Ervin Pütsepa nimelise preemiaga auhinnatud monograafia ilmumisega Pärsimäest. Paralleelselt töötas ta aastatel 2000–2004 ka Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis kunstiajaloo lektorina.
Võimalik, et Heie Marie Treieri suurim panus Eesti kultuuri ja kunstiharidusse oli aga kvartaliajakirjale Kunst.ee eluvaimu sissepuhumine, mis sai võimalikuks ainult tänu visale ja järjekindlale organisatoorsele tööle. Almanahhi Kunst vahepeal katkenud ilmumine taastus 2000. aastal uues kvartaliajakirja formaadis peatoimetaja Heie Treieri ja kujundaja Tõnu Kaalepi taktikepi all. 2004. aastal tunnustati teda selle töövõidu eest Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga, Eesti vanima kunstiauhinnaga. Üheks tema põhimõtteks oli, et ajakirjas saaksid demokraatlikult kõrvuti olla nii “uus” kui ka “vana”. Praegu ei kujutaks me Eesti kunstielu enam ilma selle väljaandeta ettegi. 2000–2007 aastail oli ta Kunst.ee peatoimetaja, aastatel 2009–2011 poole koormusega kaastoimetaja ja edaspidi toimetuskolleegiumi liige ning ajakirja aktiivne kaasautor.
Põhikoormusega oli särava lektorina tuntud Heie Marie Treier alates 2006. aastast Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiajaloo õppetooli dotsent, aastatel 2015–2017 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) dotsent ja alates 2017. aastast töötas ta BFM-i kunstiajaloo õppejõuna. Heie Treier oli ka mitmetes koosseisudes Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige. Aastatel 2006–2012 oli ta Tallinna Ülikooli teadusnõukogu liige.
Üliõpilased mäletavad hästi tema põnevaid ja põhjalikke loenguid, millest kõige suurema sisseelamisega lõigud olid iga kord siiski need, mis puudutasid 1990. aastaid, pöördelisi aegu Eesti kunstielus. Treier jõudis oma põhitöö kõrvalt olla ka mitme näituse kuraator ja jaksas hea sulega kunstikriitikuna jooksvalt kirjutada väga paljudel päevakajalistel teemadel, pidades alati kinni ühest põhimõttest: kriitikul tuleb jääda konkreetseks ja näitusekeskseks, mitte kasutada tellitud artiklit ettekäändena mõne isikliku mõttelennu edasiarendamiseks.
Viimastel aastatel puudutas tema suurim uurimisprojekt Eestis sündinud maailmakuulsat Ameerika arhitekti Louis Kahni, kelle arhiivimaterjalidega käis ta tutvumas arhitekti kodulinnas Philadelphias ja avaldas hiljem sel teemal mitmeid käsitlusi. 2019. aastal pälvis ta taas Kristjan Raua nimeline aastapreemia, seekord oma Kahni uuringute eest. Alles veidi rohkem kui aasta tagasi esitleti Niguliste muuseumi tornigaleriis tema koostatud raamatut Urve Küttneri loomingust. Ta mõtles ja kirjutas kunstist kuni lõpuni, kuni tervis töötamist võimaldas. Heie sõbralik ja soe hing ning sügav erialane pühendumine puudutas kõiki tema kolleege, endisi ja praeguseid tudengeid, sõpru ja lähedasi.
Ärasaatmine toimub reedel, 30.01 kell 15.30 Tallinna Krematooriumi kabelis. Lilli ja pärgi palume mitte tuua.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Tallinna Ülikool
Kunst.ee, SA Kultuurileht
Eesti Kunstimuuseum
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstiakadeemia