Ehkki kunstnike ja muusikute kollektiiv Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata
Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989) sai Lätis tuntuks juba 1980. aastate keskel, on
nende arhiivi ning tegevust kunstis, muusikas ja arhitektuuris põhjalikumalt uuritud alles
viimastel kümnenditel. Loengus kõneldakse NSRD kanoniseerimisest erinevatel viisidel,
alates kunstiajaloo kaanoni laiendamisest ning kollektiivi „mitteametliku“ staatuse küsimuse
alla seadmisest kuni NSRD loomingu esitlemiseni läbi näituste ning nende pärandi
säilitamise ja järeleluni. Kuidas siseneb legend kaanonisse ja mis võib sel teekonnal kaotsi
minna?
Māra Traumane on kunstiajaloolane, kuraator ja Läti Kunstiakadeemia teadur, kes tegeleb
II maailmasõja järgse Ida-Euroopa kunstiga. Aastatel 2014–2017 oli ta Zürichi Ülikooli
uurimisprojekti „Literatur und Kunst vor Gericht: Fokus Osteuropa“ („Kirjandus ja kunst
kohtu ees: fookuses Ida-Euroopa“) teadur ning koos Sandra Frimmeliga antoloogia „Kunst
vor Gericht: Ästhetische Debatten im Gerichtssaal“ (Matthes&Seitz 2018) toimetaja. Ta on
publitseerinud artikeleid interdistsiplinaarsest kunstist ja performance’ikunstist Ida-Euroopas,
naiskunstnike pärandist ning Läti sotsrealismist mitmetes rahvusvahelistes kogumikes ning
ajakirjas ARTMargins.