Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Eesti Kunstiakadeemia annab välja kunstikriitiku, kuraatori, kunstniku ja pikaaegse EKA õppejõu Hanno Soansi raamatu „Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994–2024“, mis koondab valiku Soansi viimase kolmekümne aasta kunstikriitikast.

Hanno Soansi ligi 250 ilmunud arvustusest ja muust tekstist, mis autori käsutuses olid, on raamatusse valitud 69. Autor ütleb raamatu eessõnas, et selles valikus domineerib sügavuti minev vajadus kunstiteoste põhjaliku lähilugemise järele. Valdavalt on raamatusse jõudnud siinses ajakirjanduses ilmunud Eesti kunstnike isikunäituste arvustused, kuid seda rohkete eranditega: osa valitud arvustustest on avaldatud välisajakirjanduses; käsitletakse ka mitte-Eesti kunstnike loomingut; vaatluse all on lavastusi ja performance’id; mitmed tekstid on kirjutatud kunstnikuraamatute, kataloogide, kogumike ja võrgulehekülgede tarvis ning mõned tekstid on tulnud ainult ettekandmisele ega ole varem ilmunud. 

Raamatus esindatud autorid on: Adamson-Eric, Peeter Allik, Sophie Calle, Taavi Eelmaa, Eero Epner, Marten Esko, Merike Estna, Gints Gabrāns, Peter Greenaway, Jorma Hautala, Mihkel Ilus, Johnson ja Johnson, Mart Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jaak Kilmi, Kiwa, Nikolai Kummits, Kaarel Kurismaa, Neeme Külm, August Künnapu, Marco Laimre, Jimmy Limit, Peeter Linnap, Andres Lõo, Johannes Luik, Urmas Lüüs, Gordon Matta-Clark, Paul McCarthy, Tanja Muravskaja, Marko Mäetamm, Teemu Mäki, Kristina Norman, Rein Pakk, Raymond Pettibon, kunstnikekollektiiv Primitive ja art bureau Open, Laura Pählapuu, Marko Raat, Mark Raidpere, Urmo Raus, Bita Razavi, Inta Ruka, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Jaanus Samma, Rainer Sarnet, Ene-Liis Semper, Andres Serrano, Jevgeni Zolotko, Andres Tali, Taavi Talve, Triin Tamm, Jaan Toomik, Anna-Stina Treumund, Juhan Ulfsak, Anu Vahtra, Valie EXPORT Society, Tarvo Varres, Sigrid Viir ja Visible Solutions.

Raamatu esitlus toimub vestlusena 17. juunil kell 18 Eesti Kunstiakadeemia suures auditooriumis (A101), vestlevad Anders Härm, Johanna Jolen Kuzmenko, Aleksander Metsamärt ja Hanno Soans, õhtu jooksul teeb performatiivse sekkumise Henri Hütt teosega „Pühendusega“.

2023. aastal pälvis Hanno Soans Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia oma viimaste aastate kunstitekstide ja kunstikriitika eest.

Raamat valmis Anders Härmi kontseptsiooni ja tekstivaliku põhjal. Toimetaja Neeme Lopp, keeletoimetaja Hille Saluäär, kujundaja Martin Pedanik. Kirjastaja Eesti Kunstiakadeemia. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

7.-8. mai 2026

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia,

Ruum A501

Sümpoosiumi eesmärk on uurida, kuidas viited mütoloogilisele allilmale loovad, säilitavad ja taaselustavad kultuurilise ja sotsiaalse kriitika poliitikat viimase kolme aastakümne (pärast 1991. aastat) kaasaegses kunstis. Projekti keskmes on krooniliste elementide, näiteks kuradite, vaimude, nõidade ja teiste olendite – nii inimlike kui ka mitte-inimlike – kujutamine ja tõlgendamine, mis on seotud allilma, maa-aluse maailmaga, olemise algpõhjustega Balti folklooris ja teistes kultuurimaastikes.

Sümpoosiumi osalejad uurivad, kuidas nende elementide kasutamine kaasaegses kunstis on aidanud kaasa uue sotsiaal-poliitilise teadmiste kogumi arengule, sealhulgas tundlikkusele, teadlikkusele ja arusaamisele mitmetest pakilistest küsimustest, nagu sooline ebavõrdsus, rassism, kliimakriis, tarbimine ja gentrifikatsioon. „Allmaailma kaasaegne kunst“ kasutab publiku ligimeelitamiseks ja kaasamiseks kummalist kujundit ja okultistlikku võlu, vaidlustades status quo’d ning edendades samal ajal arutelu, mis edendab sotsiaalseid muutusi, tugevdab demokraatlikke väärtusi ning edendab kaasavaid ja turvalisi ühiskondi.

Projekti korraldab Läti Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituut koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Projekti autorid: dr Toms Ķencis, dr Jana Kukaine, dr Ieva Melgalve ja doktorant Maija Rudovska. Toetab Läti Teadusnõukogu projekti „Kaasaegne kunst ja folkloor: Allmaailma avamine“ (UNART) (lzp-2024/1-0479).

Kõik on oodatud osalema.
Töötubadesse registreerumiseks palun lingi kaudu: https://forms.gle/jPLYsRJbSYv6FPSf6

Visuaalne kujundus: Liana Mihailova

Ettekanne käsitleb rännet ja kollektiivse mälu säilitamist. Mitmele juhtumiuuringule tuginedes uuritakse arhitektuuripärandi rolli kultuurilise identiteedi ja vastupidavuse hoidmisel ümberasumise, geopoliitiliste kriiside ning tänapäevaste restaureerimispüüdluste kontekstis. Käsitlus panustab pärandialastesse aruteludesse, suunates tähelepanu materiaalse autentsuse asemel kultuurilise edasiandmise dünaamilistele protsessidele, mälutööle ja sümboolsele seotusele.

Dr Marija Drėmaitė on Vilniuse Ülikooli ajaloo teaduskonna arhitektuuriajaloo ja kultuuripärandi professor. Ta on spetsialiseerunud 20. sajandi arhitektuuripärandile ajalooliste, sotsioloogiliste ja antropoloogiliste vaatenurkade kaudu. Ta on raamatu Baltic Modernism: Architecture and Housing in Soviet Lithuania (Berliin, 2017) autor ning kogumiku Architecture of Optimism: The Kaunas Phenomenon, 1918–1940 (Vilnius, 2018) toimetaja. Ta juhtis uurimisrühma, mis koostas eduka nominatsiooni „Modernistlik Kaunas“, mis kanti 2023. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Praegu juhib ta Leedu Teadusnõukogu (LMTLT) rahastatud uurimisprojekti „Ränne, pärand ja vastupidavus: Leedu arhitektid ja arhitektuur kriisiperioodil 1939–1959“.

Ringkäigud toimuvad EKA Galeriis:
– neljapäeval, 19. märtsil kell 17.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro külalisõppejõudude Victoria Donovani ja Vlada Vazheyevskyyga, inglise keeles
– reedel, 20. märtsil kell 16.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku Sigrid Viiriga, eesti keeles
– pühapäeval, 22. märtsil kell 16.00, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga, eesti keeles

Tuurid kestavad 30 minutit, osavõtt on tasuta.

Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/pilt-on-illustratiivne-eka-galeriis/

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Ringkäik: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Margus Elizarov, Erik Hõim, Ain Kilk, Priit Laanekivi, Oliver Kanniste, Madis Kaasik, Visa Nurmi, Sofia Schneider-Sepping, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Näituste ajalugu on kunstiteaduses võrdlemisi uus uurimissuund, mis on aktualiseerunud viimase paarikümne aasta jooksul seoses kuratoorse pöördega ning näituse kui formaadi – kunsti avalikkuseni toova sündmuse – liikumisega üha kesksemasse rolli kunstiväljal. Näitused kujundavad järjest enam seda, kuidas me kunstist mõtleme ja kuidas kunstiprotsesse mõtestame, need on kohad, mis nii loovad kui ka vastustavad kunstiajaloo keskseid narratiive. Näituste uurimine loob uusi teadmisi kunstiajaloost, aga ka laiematest kultuurilistest ja ühiskondlikest protsessidest ning pakub raamistikku kunstiajaloo kaanonite ja kunstielu kriitiliseks avamiseks ja mõtestamiseks.

Kolmapäev, 10. detsember

Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7), ruum A501

12.45–13.00

Kogunemine ja avasõnad

13.00–14.30

Kristiina Tiideberg. Näitus „Käpikust Kölerini“ Eesti Kunstimuuseumi varasema kogumispoliitika mõtestajana

Peeter Talvistu. Elmar Kitse näituse taaslavastamisest

Modereerib Anu Allas

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.30

Liisa Kaljula. Harku 1975. Viimane mitteametlik näitus

Indrek Grigor. Kultuurijärjekord. Nõudlus ja pakkumine 1980. aastate näitusemaastikul

Mari Laanemets. Näituste ajalugu läbi kujunduse

Modereerib Anders Härm

16.30–17.00 Kohvipaus

17.00–18.00 Vestlusring: Kristina Jõekalda, Ulrika Jõemägi, Maria-Kristiina Soomre

Modereerib Mari Laanemets

18.00 Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri esitlus

Õhtu jätkub Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastalõpu koosviibimisega.