AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur
08.11.2024
KVI pidulik uurimisseminar: Kai Lobjakas ja Kadi Polli
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
EKA 110. juubeli pidustuste raames korraldab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut piduliku uurimisseminari, kus esinevad vilistlased Kai Lobjakas ja Kadi Polli.
Ettekanded:
Kadi Polli. Baltisaksa ajalugu tänases kunstimuuseumis
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm.
Kai Lobjakas. Disaini leiutamine ja institutsionaliseerimine. Bruno Tomberg ja muuseumi kogud
Juttu tuleb ühe inimese kaudu avanevatest vaatetest disaini valdkonna kujunemisse Eestis ning seostest muuseumi kogudega.
Kogunemist alustame 17.30 koos veini ja suupistetega, ettekanded algavad kell 18.
Pärast ettekandeid siirdume otse suurele EKA 110 juubelipeole ja uue valge maja avamisele.
Palume huvlistel ka meile teada anda, kui plaanite tulla
Postitas Annika Tiko — Püsilink
KVI pidulik uurimisseminar: Kai Lobjakas ja Kadi Polli
Reede 08 november, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
EKA 110. juubeli pidustuste raames korraldab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut piduliku uurimisseminari, kus esinevad vilistlased Kai Lobjakas ja Kadi Polli.
Ettekanded:
Kadi Polli. Baltisaksa ajalugu tänases kunstimuuseumis
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm.
Kai Lobjakas. Disaini leiutamine ja institutsionaliseerimine. Bruno Tomberg ja muuseumi kogud
Juttu tuleb ühe inimese kaudu avanevatest vaatetest disaini valdkonna kujunemisse Eestis ning seostest muuseumi kogudega.
Kogunemist alustame 17.30 koos veini ja suupistetega, ettekanded algavad kell 18.
Pärast ettekandeid siirdume otse suurele EKA 110 juubelipeole ja uue valge maja avamisele.
Palume huvlistel ka meile teada anda, kui plaanite tulla
Postitas Annika Tiko — Püsilink
24.10.2024
KVI uurimisseminar: Rahul Sharma “Post-cinema in gallery spaces: films of Amit Dutta”
KVI konverentsid ja seminarid
Rahul Sharma on KVI nooremteadur-doktorant. Tema uurimistöö keskendub identiteedile filmis, migratsioonile ja ka galeriifilmidele. Seminaril tutvustab ta uurimistööd, mis on seotud tema peatselt ilmuva raamatuga „The Phantasmagorical and Ethnographic World of Amit Dutta“ (Amit Dutta fantaasia- ja etnograafiline maailm).
Amit Dutta (s. 1977) on üks nüüdisaegse avangardistliku India filmikunsti olulisemaid esindajaid. Ta on oma karjääri jooksul loonud üle kuuekümne filmi. Mitmed Dutta filmid on oma olemuslikult mittejutustava struktuuriga, mis ajendab neid liigitama galeriifilmide ja post-kino kategooriasse.
Seminaris vaatleb Rahul esmalt post-kino mõistestikku ja vorme, mida on laias laastus kirjeldatud kui „galeriifilme“ (Fowler, 2004), „uut filmiesteetikat videos“ (Iles, 2003) või „näitusefilmikunsti“ (Royoux, 2000).
Kitsamalt analüüsib ta, kuidas Dutta filmiteosed mõtestavad ümber kaasaegse galeriiruumi oma praktikate kaudu. Tema filmid nagu „Chitrashala“ (2015) ja „A Game of Shifting Mirrors“ („Mäng muutuvate peeglitega“) (2021) vaatlevad galeriiruumi erinevalt. Kui ”Chitrashala” jääb pealtvaatajateta galeriiruumi, et päästa valla oma kujutlus animeeritud pahari miniatuuridest, siis “Games of Shifting Mirrors” seab kahtluse alla galerii rolli ja toob esile kunsti ümberpaiknemised aegruumis.
Seminaril tutvustab Rahul lühidalt ka tema neljaosalist 240-minutilist kunstiinstallatsioon-filmiprojekti “Finished/Unfinished“ (2015). Teos tiirleb ümber Kangra orus, Himachal Pradeshis asuva 8. sajandist pärineva šaiviitliku Masruri templikompleksi justkui vana budistlik munk, kes on religioossesse transsi sattunud. Teos kaasab vaatajad põhjalikku 360-kraadisesse ringkäiku ümber templikompleksi: osa- ja osalt, järgides iga üksikut detaili, metsaradadest ja teedest kuni pühakojani südameni.
Arutelu fookusesse seab ta veel ka Dutta filmi “Nainsukh” (2010), mida ajakiri The New Yorker on liigitanud kõigi aegade 30 parima eluloofilmi hulka, rõhuga sellel, kuidas see elavdas India Himachal Pradeshi piirkonnale iseloomulike miniatuursete pahari-maalide traditsiooni taaselustamist. Vaatleme, kuidas Dutta rakendab nn elavate piltide (tableaux-vivant) stiili ning maalikunsti võttestikku filmitehnikas.
Mitmed Dutta filmid on internetis kättesaadavad tasuliste Vimeo teenuste kaudu, “Nainsukh” on tasuta vaadatav Rietbergi muuseumi veebilehel.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
KVI uurimisseminar: Rahul Sharma “Post-cinema in gallery spaces: films of Amit Dutta”
Neljapäev 24 oktoober, 2024
KVI konverentsid ja seminarid
Rahul Sharma on KVI nooremteadur-doktorant. Tema uurimistöö keskendub identiteedile filmis, migratsioonile ja ka galeriifilmidele. Seminaril tutvustab ta uurimistööd, mis on seotud tema peatselt ilmuva raamatuga „The Phantasmagorical and Ethnographic World of Amit Dutta“ (Amit Dutta fantaasia- ja etnograafiline maailm).
Amit Dutta (s. 1977) on üks nüüdisaegse avangardistliku India filmikunsti olulisemaid esindajaid. Ta on oma karjääri jooksul loonud üle kuuekümne filmi. Mitmed Dutta filmid on oma olemuslikult mittejutustava struktuuriga, mis ajendab neid liigitama galeriifilmide ja post-kino kategooriasse.
Seminaris vaatleb Rahul esmalt post-kino mõistestikku ja vorme, mida on laias laastus kirjeldatud kui „galeriifilme“ (Fowler, 2004), „uut filmiesteetikat videos“ (Iles, 2003) või „näitusefilmikunsti“ (Royoux, 2000).
Kitsamalt analüüsib ta, kuidas Dutta filmiteosed mõtestavad ümber kaasaegse galeriiruumi oma praktikate kaudu. Tema filmid nagu „Chitrashala“ (2015) ja „A Game of Shifting Mirrors“ („Mäng muutuvate peeglitega“) (2021) vaatlevad galeriiruumi erinevalt. Kui ”Chitrashala” jääb pealtvaatajateta galeriiruumi, et päästa valla oma kujutlus animeeritud pahari miniatuuridest, siis “Games of Shifting Mirrors” seab kahtluse alla galerii rolli ja toob esile kunsti ümberpaiknemised aegruumis.
Seminaril tutvustab Rahul lühidalt ka tema neljaosalist 240-minutilist kunstiinstallatsioon-filmiprojekti “Finished/Unfinished“ (2015). Teos tiirleb ümber Kangra orus, Himachal Pradeshis asuva 8. sajandist pärineva šaiviitliku Masruri templikompleksi justkui vana budistlik munk, kes on religioossesse transsi sattunud. Teos kaasab vaatajad põhjalikku 360-kraadisesse ringkäiku ümber templikompleksi: osa- ja osalt, järgides iga üksikut detaili, metsaradadest ja teedest kuni pühakojani südameni.
Arutelu fookusesse seab ta veel ka Dutta filmi “Nainsukh” (2010), mida ajakiri The New Yorker on liigitanud kõigi aegade 30 parima eluloofilmi hulka, rõhuga sellel, kuidas see elavdas India Himachal Pradeshi piirkonnale iseloomulike miniatuursete pahari-maalide traditsiooni taaselustamist. Vaatleme, kuidas Dutta rakendab nn elavate piltide (tableaux-vivant) stiili ning maalikunsti võttestikku filmitehnikas.
Mitmed Dutta filmid on internetis kättesaadavad tasuliste Vimeo teenuste kaudu, “Nainsukh” on tasuta vaadatav Rietbergi muuseumi veebilehel.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
14.10.2024
Avalik loeng – Klara Kemp-Welch
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
14. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-501 Klara Kemp-Welchi avalik loeng teemal Vaba liikumine? Rände ja liikuvuse jälgimine Ida-Euroopas alates 2000. aastate algusest
Klara Kemp-Welch on Londoni Ülikooli Courtauldi Kunstiinstituudi 20. sajandi modernismi lektor. Ta tegeleb Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunstiga, on õppinud Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute koolis ja University College Londonis. Klara Kemp-Welch on raamatute “Antipolitics in Central European Art. Reticence as Dissidence under Post-Totalitarian Rule 1956-1989” (IB Tauris, 2014), “Networking the Bloc. Experimental Art in Eastern Europe 1965-1981” (MIT Press, 2019) autor ning kaastoimetaja raamatule “A Reader in East-Central European Modernism 1918-1956” koos Beata Hocki ja Jonathan Oweniga (Courtauld Books Online, 2019). Praegu on ta lõpetamas monograafiat pealkirjaga „Free Movement? Documenting Migration and Mobility in Eastern Europe“.
Loengul tutvustab Klara Kemp-Welchi uurimisprojekti „Free Movement?“, mis on üles ehitatud kolme põhiteema ümber: tööjõu liikuvus, ümberasustamine ja piiripoliitika. Viidates valitud juhtumiuuringutele, uurib Kemp-Welch, kuidas kaasaegsed kunstnikud on alates 2000. aastate algusest kujutanud Ida-Euroopa rände- ja liikuvuskogemusi.
Loeng toimub inglise keeles.
Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.
Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
Avalik loeng – Klara Kemp-Welch
Esmaspäev 14 oktoober, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
14. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-501 Klara Kemp-Welchi avalik loeng teemal Vaba liikumine? Rände ja liikuvuse jälgimine Ida-Euroopas alates 2000. aastate algusest
Klara Kemp-Welch on Londoni Ülikooli Courtauldi Kunstiinstituudi 20. sajandi modernismi lektor. Ta tegeleb Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunstiga, on õppinud Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute koolis ja University College Londonis. Klara Kemp-Welch on raamatute “Antipolitics in Central European Art. Reticence as Dissidence under Post-Totalitarian Rule 1956-1989” (IB Tauris, 2014), “Networking the Bloc. Experimental Art in Eastern Europe 1965-1981” (MIT Press, 2019) autor ning kaastoimetaja raamatule “A Reader in East-Central European Modernism 1918-1956” koos Beata Hocki ja Jonathan Oweniga (Courtauld Books Online, 2019). Praegu on ta lõpetamas monograafiat pealkirjaga „Free Movement? Documenting Migration and Mobility in Eastern Europe“.
Loengul tutvustab Klara Kemp-Welchi uurimisprojekti „Free Movement?“, mis on üles ehitatud kolme põhiteema ümber: tööjõu liikuvus, ümberasustamine ja piiripoliitika. Viidates valitud juhtumiuuringutele, uurib Kemp-Welch, kuidas kaasaegsed kunstnikud on alates 2000. aastate algusest kujutanud Ida-Euroopa rände- ja liikuvuskogemusi.
Loeng toimub inglise keeles.
Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.
Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
07.10.2024
Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis.
Arutame Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi.
Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld.
Sõnavõtud:
• Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis
• Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro
• Muinsuskaitseamet – Jüri-Martin Lepp
• Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu esindaja
Korraldab Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu
Esmaspäev 07 oktoober, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis.
Arutame Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi.
Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld.
Sõnavõtud:
• Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis
• Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro
• Muinsuskaitseamet – Jüri-Martin Lepp
• Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu esindaja
Korraldab Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.06.2024 — 29.06.2024
Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.
Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:
– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/
Konverentsi kaasrahastab
Postitas Annika Tiko — Püsilink
Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II
Kolmapäev 26 juuni, 2024 — Laupäev 29 juuni, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.
Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:
– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/
Konverentsi kaasrahastab
Postitas Annika Tiko — Püsilink
10.06.2024
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute BA õppekava infotund
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).
Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt. Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.
Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.
Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute BA õppekava infotund
Esmaspäev 10 juuni, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).
Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt. Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.
Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.
Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
01.07.2024
Gregor Tauli doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė
Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.
Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.
Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Gregor Tauli doktoritöö kaitsmine
Esmaspäev 01 juuli, 2024
Doktorikool
1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė
Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.
Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.
Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
10.06.2024 — 26.06.2024
Konsultatsioonid ja infotunnid sisseastujatele
Aksessuaaridisain
Mais ja juunis pakuvad mitmed EKA erialad sisseastujatele konsultatsioone ja infotunde. Suurepärane võimalus sisseastumiseks valmistumiseks ning kõikvõimalike küsimuste küsimiseks otse õppekavajuhtidelt ja praegustelt tudengitelt.
Sisseastumine EKA õppekavadele on juba käimas ning avalduse saad esitada SAISis kuni 27. juunini. Vaata kogu EKA erialade valikut siin ning leia sisseastumiseks vajalik info siit: bakalaureuseõppe vastuvõtt või magistriõppe vastuvõtt.
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuur ja linnaplaneerimine BA+MA
- K 26.06.2024 kell 13:00–14:00: sisseastumiseksamite infotund. Kogunemine kell 12:45 EKA IV korruse aatriumis A400 (Põhja pst 7). Registreeru SIIN.
- 26.06–28.06.2024: proovieksamid ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN.
- K 26.06.2024 kell 14:00–19:00 ruumikompositsioon. Ruumis C401/A405.
- N 27.06.2024 kell 10:00–16:00 linnaehituslik kompositsioon. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
- R 28.06.2024 kell 10:00–16:00 interjööri joonistamine. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
Siserarhitektuur MA (magistriõpe)
- N 6.06.2024 kell 16:00–17:00 sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs kohapeal (ruum C409) ja paralleelselt ka Zoomis. Registreeru SIIN
DISAINITEADUSKOND
Disain ja innovatsioon BA
- N 6.06.2024 kell 13:00-16:00 – Mentorpäev ja konsultatsioonid sisseastujatele. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
Moe- aksessuaari- ja tekstiilidisain BA
- 21. ja 28.05. viimased tekstiilidisaini ja aksessuaaridisaini töötoad. Lisainfo SIIN
- T 28.05., E 03.06. ja E 17.06. kl 14–16.30 Aksessuaaridisain eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
- N 30.05.2024 kl 10.00–13.00 Moedisaini eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
Tööstus- ja digitootedisain BA
- E 10.06.2024 kell 16:00-17:30 toimub Zoomis tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Graafika (õppekava Kunst BA)
- E 3.06.2024 kell 11.00–13.00 graafika eriala ja töökoja tutvustus ning konsultatsioonid ja portfoolio tagasiside sisseastujatele. Registreeru SIIN
KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA
- E 10.06.2024 kell 15.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN
Muinsuskaitse ja konserveerimine MA
- N 06.06.2024 kell 17.00 Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN
Kunstiõpetaja MA
- E 3.06.2024 kunstiõpetaja magistriõppe infotund (EKA & TLÜ ühisõppekava). Registreeru SIIN
- Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
- Kell 16.00 infotund kohapeal (ruumis D413) ja paralleelselt ka Zoomis. Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.
EELAKADEEMIA
- 25.05. ja 1.06. PORTFOOLIO EELAKADEEMIA. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
- Kursus on pühendatud oma digitaalse loovtööde mapi ehk portfoolio koostamise põhimõtete tutvustamisele ja praktilisele teostusele. Toetame sisseastujat olemasolevate tööde seast valiku tegemisel, nende dokumenteerimise ja tekstide täiendamisega ning kogu krempli vormistamisega veenvaks tervikuks. Kursuse tulemusena valmib kujundatud PDF-portfoolio, mida on võimalik kasutada EKAsse sisseastumiseks.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Konsultatsioonid ja infotunnid sisseastujatele
Esmaspäev 10 juuni, 2024 — Kolmapäev 26 juuni, 2024
Aksessuaaridisain
Mais ja juunis pakuvad mitmed EKA erialad sisseastujatele konsultatsioone ja infotunde. Suurepärane võimalus sisseastumiseks valmistumiseks ning kõikvõimalike küsimuste küsimiseks otse õppekavajuhtidelt ja praegustelt tudengitelt.
Sisseastumine EKA õppekavadele on juba käimas ning avalduse saad esitada SAISis kuni 27. juunini. Vaata kogu EKA erialade valikut siin ning leia sisseastumiseks vajalik info siit: bakalaureuseõppe vastuvõtt või magistriõppe vastuvõtt.
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuur ja linnaplaneerimine BA+MA
- K 26.06.2024 kell 13:00–14:00: sisseastumiseksamite infotund. Kogunemine kell 12:45 EKA IV korruse aatriumis A400 (Põhja pst 7). Registreeru SIIN.
- 26.06–28.06.2024: proovieksamid ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN.
- K 26.06.2024 kell 14:00–19:00 ruumikompositsioon. Ruumis C401/A405.
- N 27.06.2024 kell 10:00–16:00 linnaehituslik kompositsioon. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
- R 28.06.2024 kell 10:00–16:00 interjööri joonistamine. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
Siserarhitektuur MA (magistriõpe)
- N 6.06.2024 kell 16:00–17:00 sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs kohapeal (ruum C409) ja paralleelselt ka Zoomis. Registreeru SIIN
DISAINITEADUSKOND
Disain ja innovatsioon BA
- N 6.06.2024 kell 13:00-16:00 – Mentorpäev ja konsultatsioonid sisseastujatele. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
Moe- aksessuaari- ja tekstiilidisain BA
- 21. ja 28.05. viimased tekstiilidisaini ja aksessuaaridisaini töötoad. Lisainfo SIIN
- T 28.05., E 03.06. ja E 17.06. kl 14–16.30 Aksessuaaridisain eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
- N 30.05.2024 kl 10.00–13.00 Moedisaini eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
Tööstus- ja digitootedisain BA
- E 10.06.2024 kell 16:00-17:30 toimub Zoomis tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Graafika (õppekava Kunst BA)
- E 3.06.2024 kell 11.00–13.00 graafika eriala ja töökoja tutvustus ning konsultatsioonid ja portfoolio tagasiside sisseastujatele. Registreeru SIIN
KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA
- E 10.06.2024 kell 15.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN
Muinsuskaitse ja konserveerimine MA
- N 06.06.2024 kell 17.00 Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN
Kunstiõpetaja MA
- E 3.06.2024 kunstiõpetaja magistriõppe infotund (EKA & TLÜ ühisõppekava). Registreeru SIIN
- Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
- Kell 16.00 infotund kohapeal (ruumis D413) ja paralleelselt ka Zoomis. Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.
EELAKADEEMIA
- 25.05. ja 1.06. PORTFOOLIO EELAKADEEMIA. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
- Kursus on pühendatud oma digitaalse loovtööde mapi ehk portfoolio koostamise põhimõtete tutvustamisele ja praktilisele teostusele. Toetame sisseastujat olemasolevate tööde seast valiku tegemisel, nende dokumenteerimise ja tekstide täiendamisega ning kogu krempli vormistamisega veenvaks tervikuks. Kursuse tulemusena valmib kujundatud PDF-portfoolio, mida on võimalik kasutada EKAsse sisseastumiseks.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
31.08.2024 — 06.09.2024
Rahvusvaheline töötuba “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.
31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.
Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.
Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:
2. september @ NART
13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine
Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?
Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis
Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)
15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas
Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)
3. september @ NART
10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik
Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia
Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal
Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)
12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel
Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”
Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid
Moderaator: Anneli Randla (EKA)
15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid
Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses
Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis
16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)
19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga
4. september @Sillamäe Kultuurikeskus
14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants
6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV
14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)
Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).
Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.
Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks.
Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)
Toetajad:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline töötuba “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage”
Laupäev 31 august, 2024 — Reede 06 september, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.
31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.
Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.
Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:
2. september @ NART
13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine
Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?
Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis
Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)
15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas
Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)
3. september @ NART
10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik
Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia
Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal
Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)
12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel
Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”
Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid
Moderaator: Anneli Randla (EKA)
15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid
Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses
Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis
16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)
19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga
4. september @Sillamäe Kultuurikeskus
14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants
6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV
14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)
Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).
Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.
Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks.
Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)
Toetajad:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
25.04.2024
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Neljapäev 25 aprill, 2024
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink