Lígia Fernandese juhtumiuuringu „Armastus peitub äärealadel“ eelretsenseerimine

8. septembril kell 11.00-12.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Lígia Fernandese esimese juhtumiuuringu „Armastus peitub äärealadel“ eelretsenseerimine zoomis (Meeting ID: 627 5163 9948, Passcode: 710595)

Doktoritöö juhendajad on Jaana Päeva, PhD (EKA) ja prof Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).
Eelretsensendid on prof Kai Lehikoinen (Uniarts Helsingi) ja Bianca Elzenbaumer, PhD (Goldsmiths, Londoni Ülikool)

Kaks keskset küsimust, mis seostuvad sotsiaalselt kaasavate kunstiprojektidega, on: mis meid kokku toob ja kuidas me jätkame? Enam kui kümneaastase praktiseerimise jooksul olen täheldanud, et vastused näivad olevat seotud projektides kujunevate suhete kvaliteedi ning neid suhteid alal hoidvate süsteemidega. Selles kontekstis kujunes uurimistöö lähtepunktiks armastus, millele järgneb majandus kui kestlikkust toetav praktika.
Doktoritöö käsitleb suhetepõhiseid süsteeme kolme mõõtme kaudu: koostöö, parandamine ja järjepidevus (Collaboration, Repair, Continuity). Esimene juhtumiuuring keskendub koostööle ning vaatleb aastatel 2022–2025 Lissaboni linna äärealadel arendatud kunstiprojekte. Neid piirkondi iseloomustavad sotsiaalelamud ja mitteformaalsed elamupiirkonnad ning seal elavad peamiselt Aafrika päritolu, roma ja portugali kogukonnad. Seistes silmitsi rände ja piiratud ressurssidega ning kandes samal ajal edasi esivanematelt pärit ja maaelul põhinevaid koostööpraktikaid, on need kogukonnad välja arendanud mitmesuguseid koostöö ja vastastikuse toetamise vorme. Kogukondlikud majandusmudelid ja mitteformaalsed praktikad loovad viljaka pinnase suhetepõhistele kunstipraktikatele.

Juhtumiuuringusse kaasatud projektid hõlmavad multidistsiplinaarseid residentuure, näitusi, publikuprogramme, avalikku ruumi loodud kunstiteoseid ning tegevusi lastega. Kunstipraktika, autoetnograafilise refleksiooni ja avalike andmete analüüsi eesmärgiks on uurida, kuidas kujunesid koostöövõrgustikud, kuidas suhted ja projektid üksteist muutsid ning kuidas kohalikud praktikad seostusid laiemate kunsti- ja uurimisvõrgustikega. Selle asemel et lähtuda eelnevalt kindlaks määratud metodoloogiast, näitab analüüs, et kesksed põhimõtted kujunevad järkjärguliselt praktika ja refleksiooni kaudu.
Vaadeldes koostööd armastuse perspektiivist, väidab juhtumiuuring, et suhetepõhiste süsteemide sügavam mõistmine võib anda teadmisi kestlikumate kunstipraktikate ja majandusmudelite kujundamiseks, samuti pakkuda võimalusi nende mõju vahendamiseks partneritele, osalejatele ja uurijatele.