Avatud loengud

18.11.2025

Avatud loeng: Bintan Titisari „Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“

tekstiililoengud4

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Bintan Titisari „Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“

Teisipäev 18 november, 2025

tekstiililoengud4

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.11.2025

Avatud loeng: Spolka “Research and design for feminist futures”

Spolka portrait_by Michal Liner_c_s
EKA Urbanistika / Arhitektuur
Avatud loeng
14. november 2025, kell 18.00
Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, A-501

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud loeng: Spolka “Research and design for feminist futures”

Reede 14 november, 2025

Spolka portrait_by Michal Liner_c_s
EKA Urbanistika / Arhitektuur
Avatud loeng
14. november 2025, kell 18.00
Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, A-501

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

11.11.2025

Avatud loeng: Deb Bamford „Mida saame peitside kasutamisest õppida?”

tekstiililoengud3

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Deb Bamford „Mida saame peitside kasutamisest õppida?”

Teisipäev 11 november, 2025

tekstiililoengud3

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

27.11.2025

KVI + ARH avatud loeng: Robert Mull “Vaba maailm”

Robert Mull

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Annika Tiko — Püsilink

KVI + ARH avatud loeng: Robert Mull “Vaba maailm”

Neljapäev 27 november, 2025

Robert Mull

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Annika Tiko — Püsilink

05.11.2025

Kunstnikuvestlus: Duncan Wooldridge “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega”

Duncan-Wooldridge copy

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge’i avatud kunstnikuvestlus “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni”

Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust “Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini”.

https://punctum.ee/naitused/mateeria-tajumine-infra-thin-ist-fotograafilise-objektini

Duncan Wooldridge on kunstnik ja kirjanik ning fotograafia lektor Manchester School of Art digitaalsete kunstide koolis MMU-s. Tema uurimusvalkond hõlmab fotograafilist materiaalsust, eksperimentaalset fotograafiat ja kontseptuaalset kunsti, fotograafia tulevikuvormi ja kujutiste kleepuvust.

Ta on raamatu „To Be Determined: Photography and the Future” (2021, SPBH/MACK) autor ning koos Lucy Soutteriga raamatute „The Routledge Companion to Global Photographies” (2025, Routledge) ja „Writer Conversations” (2023, 1000 Words) kaasautor ning koos Ana Casas Broda ja Anshika Varmaga raamatu „Photobook Conversations” (2025, 1000 Words) toimetaja. Ta on ka peagi ilmuva raamatu „Written Up/Written Down: The Selected Writings of John Hilliard” (2026, MACK) toimetaja.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstnikuvestlus: Duncan Wooldridge “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega”

Kolmapäev 05 november, 2025

Duncan-Wooldridge copy

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge’i avatud kunstnikuvestlus “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni”

Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust “Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini”.

https://punctum.ee/naitused/mateeria-tajumine-infra-thin-ist-fotograafilise-objektini

Duncan Wooldridge on kunstnik ja kirjanik ning fotograafia lektor Manchester School of Art digitaalsete kunstide koolis MMU-s. Tema uurimusvalkond hõlmab fotograafilist materiaalsust, eksperimentaalset fotograafiat ja kontseptuaalset kunsti, fotograafia tulevikuvormi ja kujutiste kleepuvust.

Ta on raamatu „To Be Determined: Photography and the Future” (2021, SPBH/MACK) autor ning koos Lucy Soutteriga raamatute „The Routledge Companion to Global Photographies” (2025, Routledge) ja „Writer Conversations” (2023, 1000 Words) kaasautor ning koos Ana Casas Broda ja Anshika Varmaga raamatu „Photobook Conversations” (2025, 1000 Words) toimetaja. Ta on ka peagi ilmuva raamatu „Written Up/Written Down: The Selected Writings of John Hilliard” (2026, MACK) toimetaja.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.11.2025

Avatud loeng: Sergio Dávila “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”

Sergio_Banner

4. novembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-101 Sergio Dávila avalik loeng Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

 

Inimkond seisab silmitsi ökoloogilise ja tsivilisatsioonilise kriisiga, mis ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid on ka sümboolne ja ontoloogiline. Ekstraktivistliku loogika ja kapitali akumulatsiooni juhitud linnakorraldus ja valitsemine on käsitlenud elavat maailma pelga taustana inimprogressile, lõigates läbi sidemed, mis meid teiste eluvormidega ühendavad. Valitsev antropotsentriline maailmavaade, mis asetab inimese ja majanduse kõige keskmesse, on viinud meid kliimakriisi, elurikkuse hääbumise ja sotsiaalse võõrandumiseni. Sellele vastukaaluks on esile tõusnud ökotsentriline paradigma, mis ei taotle inimese ülemvõimu, vaid kooseksisteerimist.

Vajalike muutuse elluviimiseks on välja pakutud biofiilset valitsemismudelit. Kui “biofiilne” viitab sügavale vastastikusele sõltuvusele ja hoolivusele kogu elu suhtes, siis “valitsemine” ei hõlma siin üksnes institutsioone ja seadusi, vaid ka kollektiivseid praktikaid, rituaale ja otsuseid, mis kujundavad meie suhteid elava maailmaga. Biofiilne valitsemine on oma olemuselt poliitika, mis tähendab “koos-loomist” Maaga – praktikat, mis laiendab hoolivust, suhtlust ja isegi esindatust väljapoole inimlikku sfääri. See on kooskõlas Donna Haraway sümpoieesi (“koos-loomise”) ideega ja Arturo Escobari ontoloogilise disaini üleskutsega, millest mõlemad pooldavad inimese ja looduse vaheliste suhete ümbermõtestamist mitte lähtuvalt domineerimisest, vaid vastastikusest sõltuvusest. Selline lähenemine haakub Bayo Akómoláfé provokatiivse üleskutsega “ontoloogilisele mässule” – olemise tasandi mässule, mille kaudu inimkond võiks unlearn’ida oma eraldatuse illusioonid ja katsetada uusi viise maise kuuluvuse kogemiseks.

Käesolev loeng loob võimalused mõtestamaks meie ajastu vaimu. See pakub positiivset vastuhakku küünilisusele, ökoloogilisele ärevusele ja meeleheitele. Osalejate tutvustatakse mitmeid biofiilse valitsemise juhtumiuuringuid ning juhendatakse neid välja töötama omaenda avalikku poliitikat, strateegiaid, tegevusi ja ettepanekuid radikaalseks koostööks teiste eluvormidega avalikus ruumis.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Sergio Dávila on linnauuringute doktorant Mehhiko linna Universidad Autónoma Metropolitana’s, kes on viibib hetkel uurijana Eesti Kunstiakadeemias. Tema töö uurib, kuidas linnad võiksid biofiilse disaini, kaasavate tegevuste ja loova valitsemise abil saada inimeste ja teiste liikide kooseksisteerimise ruumideks. Uurija, õppejõu ja sagedase konverentsidel esinejana ühendab Dávila disaini, ökoloogia ja poliitika, et kujutleda meie linnakeskkondadele enam-kui-inimlikke tulevikke.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Sergio Dávila “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”

Teisipäev 04 november, 2025

Sergio_Banner

4. novembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-101 Sergio Dávila avalik loeng Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

 

Inimkond seisab silmitsi ökoloogilise ja tsivilisatsioonilise kriisiga, mis ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid on ka sümboolne ja ontoloogiline. Ekstraktivistliku loogika ja kapitali akumulatsiooni juhitud linnakorraldus ja valitsemine on käsitlenud elavat maailma pelga taustana inimprogressile, lõigates läbi sidemed, mis meid teiste eluvormidega ühendavad. Valitsev antropotsentriline maailmavaade, mis asetab inimese ja majanduse kõige keskmesse, on viinud meid kliimakriisi, elurikkuse hääbumise ja sotsiaalse võõrandumiseni. Sellele vastukaaluks on esile tõusnud ökotsentriline paradigma, mis ei taotle inimese ülemvõimu, vaid kooseksisteerimist.

Vajalike muutuse elluviimiseks on välja pakutud biofiilset valitsemismudelit. Kui “biofiilne” viitab sügavale vastastikusele sõltuvusele ja hoolivusele kogu elu suhtes, siis “valitsemine” ei hõlma siin üksnes institutsioone ja seadusi, vaid ka kollektiivseid praktikaid, rituaale ja otsuseid, mis kujundavad meie suhteid elava maailmaga. Biofiilne valitsemine on oma olemuselt poliitika, mis tähendab “koos-loomist” Maaga – praktikat, mis laiendab hoolivust, suhtlust ja isegi esindatust väljapoole inimlikku sfääri. See on kooskõlas Donna Haraway sümpoieesi (“koos-loomise”) ideega ja Arturo Escobari ontoloogilise disaini üleskutsega, millest mõlemad pooldavad inimese ja looduse vaheliste suhete ümbermõtestamist mitte lähtuvalt domineerimisest, vaid vastastikusest sõltuvusest. Selline lähenemine haakub Bayo Akómoláfé provokatiivse üleskutsega “ontoloogilisele mässule” – olemise tasandi mässule, mille kaudu inimkond võiks unlearn’ida oma eraldatuse illusioonid ja katsetada uusi viise maise kuuluvuse kogemiseks.

Käesolev loeng loob võimalused mõtestamaks meie ajastu vaimu. See pakub positiivset vastuhakku küünilisusele, ökoloogilisele ärevusele ja meeleheitele. Osalejate tutvustatakse mitmeid biofiilse valitsemise juhtumiuuringuid ning juhendatakse neid välja töötama omaenda avalikku poliitikat, strateegiaid, tegevusi ja ettepanekuid radikaalseks koostööks teiste eluvormidega avalikus ruumis.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Sergio Dávila on linnauuringute doktorant Mehhiko linna Universidad Autónoma Metropolitana’s, kes on viibib hetkel uurijana Eesti Kunstiakadeemias. Tema töö uurib, kuidas linnad võiksid biofiilse disaini, kaasavate tegevuste ja loova valitsemise abil saada inimeste ja teiste liikide kooseksisteerimise ruumideks. Uurija, õppejõu ja sagedase konverentsidel esinejana ühendab Dávila disaini, ökoloogia ja poliitika, et kujutleda meie linnakeskkondadele enam-kui-inimlikke tulevikke.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.10.2025

Avatud loeng: Ülle Saatmäe ““Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

tekstiililoengud2 28.11

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Ülle Saatmäe ““Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Teisipäev 28 oktoober, 2025

tekstiililoengud2 28.11

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.11.2025

KVI + ARH avatud loeng: Emma Cheatle “Emaduse arhitektuur Suurbritannias”

Emma Cheatle FHD_Emma Cheatle 13-11-25
FHD_Emma Cheatle 13-11-25

UUS KUUPÄEV!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Annika Tiko — Püsilink

KVI + ARH avatud loeng: Emma Cheatle “Emaduse arhitektuur Suurbritannias”

Neljapäev 13 november, 2025

Emma Cheatle FHD_Emma Cheatle 13-11-25
FHD_Emma Cheatle 13-11-25

UUS KUUPÄEV!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Annika Tiko — Püsilink

21.10.2025

Avatud veebinar: Riikka Räisanen “Keemia loodusliku värvipaleti taga”

tekstiililoengud 21.10

21.10 16.00

Veebinar Teamsis 

Riikka Räisanen (professor, Helsingi Ülikool, Colour4CRAFTS konsortsiumi juht)
“Traditsioonist tulevikku: keemia loodusliku värvipaleti taga” (inglise keeles, veebis)

Ühiskonnad püüavad saavutada suuremat jätkusuutlikkust ja tekstiilide värvimine on olnud arutlusel, kuna see on üks tööstusharudest, mis kasutab tohutul hulgal energia- ja veevarusid ning saastab keskkonda värvimisprotsesside halva kontrolli tõttu. Samuti on fossiilsete ressursside kasutamisest loobumise eesmärk suunanud uuringuid looduslike ja biopõhiste lahenduste uurimisele materjalides ja värvimises. Enne 19. sajandi keskpaika ja sünteetiliste värvainete värvikeemia revolutsiooni pakkusid ainsad kasutatavad värvained looduslikud allikad. Praegu on looduslikud värvained muutunud disainerite ja käsitööliste seas populaarsemaks.

“Oma loengus tutvustan mõningaid hiljutisi uuringuid biopõhiste värvainete ja uudsete lahenduste valdkonnas, kuidas neid erinevates materjalides ja lõpptoodetes rakendada.”

Erilist tähelepanu pööratakse EL-i programmi „Horisont“ rahastatava Colour4CRAFTS projekti materjalidele ja selle multidistsiplinaarsetele meeskondadele, kuhu kuuluvad teadlased arheoloogia, ajaloo, tekstiilitehnoloogia ja käsitöö, keemia, disaini ja tuleviku-uuringute valdkonnast.

Riikka Räisanen on Helsingi Ülikooli käsitööteaduse ja käsitööpedagoogika professor. Tema taust on keemias ja loodusteadustes, käsitööuuringutes ja hariduses. Tal on üle kahekümne aasta kogemust looduslike värvainete ja tekstiilide uurimisel ning ta on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid sellel teemal. 2016. aastal pälvis ta Ühendkuningriigi Värvijate ja Värvijate Seltsi hõbemedali looduslike värvainete valdkonna uurimistöö eest. Ta on Colour4CRAFTS konsortsiumi juht.

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud veebinar: Riikka Räisanen “Keemia loodusliku värvipaleti taga”

Teisipäev 21 oktoober, 2025

tekstiililoengud 21.10

21.10 16.00

Veebinar Teamsis 

Riikka Räisanen (professor, Helsingi Ülikool, Colour4CRAFTS konsortsiumi juht)
“Traditsioonist tulevikku: keemia loodusliku värvipaleti taga” (inglise keeles, veebis)

Ühiskonnad püüavad saavutada suuremat jätkusuutlikkust ja tekstiilide värvimine on olnud arutlusel, kuna see on üks tööstusharudest, mis kasutab tohutul hulgal energia- ja veevarusid ning saastab keskkonda värvimisprotsesside halva kontrolli tõttu. Samuti on fossiilsete ressursside kasutamisest loobumise eesmärk suunanud uuringuid looduslike ja biopõhiste lahenduste uurimisele materjalides ja värvimises. Enne 19. sajandi keskpaika ja sünteetiliste värvainete värvikeemia revolutsiooni pakkusid ainsad kasutatavad värvained looduslikud allikad. Praegu on looduslikud värvained muutunud disainerite ja käsitööliste seas populaarsemaks.

“Oma loengus tutvustan mõningaid hiljutisi uuringuid biopõhiste värvainete ja uudsete lahenduste valdkonnas, kuidas neid erinevates materjalides ja lõpptoodetes rakendada.”

Erilist tähelepanu pööratakse EL-i programmi „Horisont“ rahastatava Colour4CRAFTS projekti materjalidele ja selle multidistsiplinaarsetele meeskondadele, kuhu kuuluvad teadlased arheoloogia, ajaloo, tekstiilitehnoloogia ja käsitöö, keemia, disaini ja tuleviku-uuringute valdkonnast.

Riikka Räisanen on Helsingi Ülikooli käsitööteaduse ja käsitööpedagoogika professor. Tema taust on keemias ja loodusteadustes, käsitööuuringutes ja hariduses. Tal on üle kahekümne aasta kogemust looduslike värvainete ja tekstiilide uurimisel ning ta on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid sellel teemal. 2016. aastal pälvis ta Ühendkuningriigi Värvijate ja Värvijate Seltsi hõbemedali looduslike värvainete valdkonna uurimistöö eest. Ta on Colour4CRAFTS konsortsiumi juht.

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.10.2025

Kunstnikuvestlused: James Prevett ja Maarit Bau Mustonen

James-prevett

.    

James Prevett’i ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused 22. oktoobril kell 17:45 A501 EKAs

22. oktoobril 2025 kell 17:45 toimuvad EKA ruumis A-501 James Prevetti ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused. Kunstnikud on kutsutud läbi viima meistriklassi EKA fotoosakonna tudengitele. Vestlustele on kutsutud kõik huvilised!

James Prevett on Briti kunstnik ja õppejõud, kes elab Helsingis alates 2013. aastast. Tema kunstnikupraktika hõlmab stuudiopõhist loomingut ja sotsiaalseid skulptuure. Prevetti loomingu keskmes on isikliku ja/või kollektiivse, füüsilise ja/või metafoorse kehaga seotud ideed ja kogemused. Ta töötab sageli koos teiste inimestega, et tuua kunstiloomingusse avatud polüfooniline lähenemisviis, näiteks projektid nagu Nomadic Sculptures, Out of Office (OOO) Radio ja The Organic Sound Society. Ta näeb oma õpetamist osana sellest protsessist, mis uurib praktikal põhinevaid ja kollektiivseid küsimusi. Prevett on skulptuuriosakonna lektor Uniarts Helsinki kunstiakadeemias ja veedab oma vaba aja raadios, raamatute seltsis ja oma koera Luluga jalutades.

https://jamesprevett.com/

Maarit Bau Mustonen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja sõltumatu kirjastaja. Tema looming hõlmab teksti, installatsioone, kaamerapõhist meediat ja performance’it, mis vaatajani jõuab näituste ja kunstnike trükiste kaudu. Kirjandust ja kommunikatsiooni õppinud kunstnik uurib keele, kirjastamise ja tõlkimise teemasid. Mustoneni teosed astuvad dialoogi luulega ning autor uurib teksti materiaalsust ja selle seost kujutiste ja kehaga. Koostöö teiste kunstnikega on viinud multidistsiplinaarsete ja polüfooniliste projektideni. Koos graafilise disaineri Arja Karhumaaga on Mustonen asutanud kollektiivi Multipöly (2021–), mis keskendub eksperimentaalsele kirjastamisele.

https://maaritbaumustonen.com/

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstnikuvestlused: James Prevett ja Maarit Bau Mustonen

Kolmapäev 22 oktoober, 2025

James-prevett

.    

James Prevett’i ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused 22. oktoobril kell 17:45 A501 EKAs

22. oktoobril 2025 kell 17:45 toimuvad EKA ruumis A-501 James Prevetti ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused. Kunstnikud on kutsutud läbi viima meistriklassi EKA fotoosakonna tudengitele. Vestlustele on kutsutud kõik huvilised!

James Prevett on Briti kunstnik ja õppejõud, kes elab Helsingis alates 2013. aastast. Tema kunstnikupraktika hõlmab stuudiopõhist loomingut ja sotsiaalseid skulptuure. Prevetti loomingu keskmes on isikliku ja/või kollektiivse, füüsilise ja/või metafoorse kehaga seotud ideed ja kogemused. Ta töötab sageli koos teiste inimestega, et tuua kunstiloomingusse avatud polüfooniline lähenemisviis, näiteks projektid nagu Nomadic Sculptures, Out of Office (OOO) Radio ja The Organic Sound Society. Ta näeb oma õpetamist osana sellest protsessist, mis uurib praktikal põhinevaid ja kollektiivseid küsimusi. Prevett on skulptuuriosakonna lektor Uniarts Helsinki kunstiakadeemias ja veedab oma vaba aja raadios, raamatute seltsis ja oma koera Luluga jalutades.

https://jamesprevett.com/

Maarit Bau Mustonen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja sõltumatu kirjastaja. Tema looming hõlmab teksti, installatsioone, kaamerapõhist meediat ja performance’it, mis vaatajani jõuab näituste ja kunstnike trükiste kaudu. Kirjandust ja kommunikatsiooni õppinud kunstnik uurib keele, kirjastamise ja tõlkimise teemasid. Mustoneni teosed astuvad dialoogi luulega ning autor uurib teksti materiaalsust ja selle seost kujutiste ja kehaga. Koostöö teiste kunstnikega on viinud multidistsiplinaarsete ja polüfooniliste projektideni. Koos graafilise disaineri Arja Karhumaaga on Mustonen asutanud kollektiivi Multipöly (2021–), mis keskendub eksperimentaalsele kirjastamisele.

https://maaritbaumustonen.com/

Postitas Andres Lõo — Püsilink