Eesti Kunstiakadeemias toimuvad erinevates osakondades regulaarselt avatud loengud, kuhu on oodatud huvilised ka väljaspoolt akadeemiat. Allpool kalendris on toodud eelolevad loengud ja vasakpoolses tulbas saab loenguid valdkonniti sorteerida.
Katya Lesiv (1993) on visuaalkunstnik ja fotograaf, kes elab ja töötab praegu nii Ukrainas kui ka Soomes.
Lesiv käsitleb oma loomingus tsüklilisuse, kehalisuse, emotsionaalsete ja tundlike kogemuste ning emaduse teemasid. Tema kunstipraktika uurib kohalolutunnet, kasutades selleks mitmesuguste distsipliinide ja meediumite – sealhulgas fotograafia, kunstiraamatu, installatsiooni, objekti, teksti, graafika ja liikuva pildi – materiaalsust. Performatiivne lähenemine, mis tugineb sageli rutiinsetele rituaalidele, võimaldab intiimseid kogemusi väljendada ja jagada, hoides samal ajal alles isikliku ruumi. Oma töös käsitleb Lesiv raamatut kui kehalist objekti; sageli ongi just raamat tema teose lõplik vorm.
29.10.2026Piret Pupparti loeng „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“Neljapäev 29 oktoober, 2026Disainiteaduskond
Näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ raames peab moedisainer ja professor Piret Puppart loengu teemal „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“.
Kuidas jõuab ajalooline pärand isiklike kogemuste, välitööde või muuseumikogude kaudu tänapäeva moedisaini? Loengus antakse ülevaade rahvusliku ainese esiletõusust Eesti moekunstis ning vaadeldakse, kuidas soome-ugri rahvad oma rõivapärandit tänapäeval tõlgendavad. Näited Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurtiast ja mujalt avavad erinevaid võimalusi traditsioonide ja uuenduslike lahenduste ühendamiseks. Ühtlasi arutletakse kultuurilise identiteedi ning pärandi kaubastamise ja kultuurilise omastamisega seotud küsimuste üle. Millal lakkab pärand olemast pelgalt mineviku jälg ja muutub tuleviku inspiratsiooniallikaks ning kellel on õigus seda piiri nihutada?
Piret Puppart on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja osakonna juhataja, kelle loominguline ja uurimuslik tegevus keskendub pärandkultuuri tõlgendamisele kaasaegses moedisainis, soome-ugri rahvaste rõivatraditsioonidele ning kestlikule disainile. Ta on endine Montoni peadisainer, Eesti olümpiakoondise esindusrõivaste autor ning Šveitsi kestlike nahktoodete brändi Cervo Volante peadisainer ja kaasasutaja.
Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.
Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
23.10.2026Seminar: Neeme Lopp “Esteetilise demokraatia küsimus”Reede 23 oktoober, 2026Kunstiteadus ja visuaalkultuur
23. oktoobril kell 16.00 toimub ruumis A403 EKA teadusgrandi “Kunst ja poliitika: sissevaated Eesti siirdekultuuri kujunemisse” esimene avalik seminar. Esineb grandi teadur Neeme Lopp teemal “Esteetilise demokraatia küsimus”.
Paari viimase aasta jooksul oleme EKAga (ja teiste Eesti ülikoolidega) seotud grantides juurutanud esteetilise demokraatia kontseptsiooni. Eriliselt oleme seda kasutanud Eesti siirdeaegse (1986–1998) kultuuri analüüsil ja sellel on ka kindlad põhjused. Oma ettekandes vaatleb Neeme Lopp esteetilise demokraatia kui kontseptuaalse vahendi toimeala ja filosoofilisi allikaid ning esitab küsimuse, kuidas see vahend võiks toimida teiste ajajärkude kontekstis.
14.10.2026KVI uurimisseminar: Annette Zimmermann “Suurte tehnoloogiaettevõtete oligarhia, tehisaru hukatusstsenaariumid ja kuidas loometöö tulevikku ümber mõtestada”Kolmapäev 14 oktoober, 2026Kunstiteadus ja visuaalkultuur
14. oktoobril esineb EKAs Annette Zimmermann Wisconsin-Madisoni ülikoolist. Ta kõneleb teemadel:
Miks ei tähenda see, et tehisintellekt on meile käeulatuses, veel seda, et meil oleks selle üle tegelik kontroll? Kuidas liikuda edasi ettevõtete näilisest kaasamisest ehk nn participation-washing’ust?
Millised „Tehisintellekti demokratiseerimise käsiraamatus“ (AI Democratization Playbook) tutvustatud praktilised tööriistad võimaldavad erialaste teadmisteta kodanikel ja loomekogukondadel tehnoloogia arengut aktiivselt suunata?
Kuidas saame ühiselt ette kujutada tehnoloogiapõhist tulevikku, mis teenib inimeste heaolu ja ühiskondlikku hüvangut, mitte ei soodusta jõukuse koondumist kitsa eliidi kätte?
Miks ja kuidas saavad muuseumid, ülikoolid ning teised kodanikuühiskonna organisatsioonid teha tõhusat koostööd, et kujundada tehisintellekti arengule parem tulevikusuund, liikudes kaugemale spekulatiivsest tehnoloogiavaimustusest ja maailmalõpustsenaariumidele keskenduvast arutelust?
Ettekandele järgneb arutelu, mida modereerib Anders Härm.
Annette Zimmermanni teadushuvid hõlmavad mitmesuguseid teemasid tehisintellekti ja masinõppe filosoofia, poliitikafilosoofia, moraalifilosoofia, sotsiaalse ja moraalse epistemoloogia, õigusfilosoofia ning teadusfilosoofia valdkonnas.
Wisconsini–Madisoni ülikoolis on professor Zimmermann RISE-AI programmi juht, ülikooli arvutiteaduse, andmete ja informatsiooni eetika interdistsiplinaarse uurimisrühma liige ning statistikateaduskonna kaasprofessor. Samuti kuulub Zimmermann ülikooli määramatuse ja tehisintellekti humanitaarteadusliku uurimise keskuse (Center for Humanistic Inquiry into Uncertainty and AI) juhtkomiteesse.
Enne Wisconsini–Madisoni ülikooli filosoofiaosakonnaga liitumist oli Zimmermann Harvardi ülikooli Carri inimõiguspoliitika keskuse (Carr Center for Human Rights Policy) tehnoloogia ja inimõiguste teadur. Lisaks töötas Zimmermann Suurbritannias Yorki ülikooli filosoofiaosakonna alalise lektorina ning Princetoni ülikooli järeldoktorantuuris, olles ühiselt seotud inimväärtuste keskuse (Center for Human Values) ning infotehnoloogiapoliitika keskusega (Center for Information Technology Policy). Zimmermann on omandanud doktorikraadi (DPhil) Oxfordi ülikoolis.
Professor Zimmermann on 2026. aastal ilmunud raamatu Democratizing AI („Tehisintellekti demokratiseerimine“) autor. Zimmermanni teadustöid on avaldatud ajakirjades Canadian Journal of Philosophy ning Philosophy and Public Affairs, laiemale avalikkusele suunatud kirjutisi aga väljaannetes New Statesman ja Boston Review.
Professor Zimmermann nõustab poliitikakujundajaid ja tehnoloogiavaldkonna spetsialiste tehisintellekti ning teiste tehnoloogiatega seotud nüüdisaegsetes eetilistes ja poliitilistes küsimustes. Tema nõustatavate organisatsioonide hulka kuuluvad muu hulgas UNESCO, OECD, Austraalia inimõiguste volinik, Saksamaa lennundus- ja kosmosekeskus, Saksamaa majandus- ja energeetikaministeerium, Ühendkuningriigi parlament ning Ühendkuningriigi valitsuse andmeeetika ja innovatsiooni keskus (Centre for Data Ethics and Innovation). Zimmermann on valitud tehisintellekti eetika valdkonna saja silmapaistva naise nimekirja (100 Brilliant Women in AI Ethics) ning pälvinud Ameerika Filosoofiaühingu (American Philosophical Association) avaliku filosoofia auhinna (Public Philosophy Award).
15.10.2026Avatud arhitektuuriloeng: Gabu HeindlNeljapäev 15 oktoober, 2026Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.
“2026. aasta sügise arhitektuuriloengud pööravad tähelepanu avalikkuse tegutsemisvõimele ning sellele, kuidas võimu ja kapitali standardiseeritud ruume on võimalik käsitleda. Loengusari vaatleb ruume, kus sotsiaalne, poliitiline ja materiaalne võimekus säilib ootevalmis olekus ega ammendu ette programmeeritud funktsioonides,” avab teemat kuraator Mira Samonig.
15. oktoobril kell 18.00 astub EKA aulas lavale Gabu Heindl loenguga „Radikaalne demokraatia mõtlemises, ehitamises ja hoolduses“ (Radical democracy in thinking, building, maintaining).
Gabu Heindl on Austria arhitekt ja linnaplaneerija ning Kasseli Ülikooli osakonna ARCHITECTURE CITIES ECONOMIES juhataja. Ta juhib bürood GABU Heindl Architecture, mis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust stipendiumide, auhindade ja arvukate arhitektuurivõistluste võitudega. Tema arhitektuuripraktika ja uurimistöö keskenduvad elamuehitusele ja avalikule ruumile, pöörates erilist tähelepanu taskukohasusele, sotsiaalsele ja kliimaõiglusele ning feministlikule urbanismile.
Oma loengus käsitleb ta arhitektuuri ja urbanismi kui pidevat valmisoleku poliitikat linnaruumis, kus disain, aktivism ja kriitika hoiavad lahti võimaluse õiglasemaks ja kaasavamaks tulevikuks, selmet reageerida üksnes kriisihetkedele.
NB! 17. oktoobril kell 15.00, TAB Shop (Sadama 1, Tallinn)
Koos Drehli Robnikuga esitleb Gabu Heindl ühist raamatut “Nonsolutions: Disputed Closures in the Politics of Architecture”. Lähtudes Siegfried Kracaueri mõtetest ja postmarksistlikest demokraatliku võitluse käsitlustest, arutlevad autorid „mittelahenduse“ (nonsolution) kui poliitilise tegutsemise mõtestamise viisi üle planeerimises tingimustes, kus lahenduse leidmine näib võimatu.
Kultuuripärandi jaotamine vaimseks ja materiaalseks on alati tinglik; näiteks on meie lauluväljaku – ühe Eesti arhitektuurilise tippteose – olemasolu mõttetu ilma laulupidude traditsioonita.
Huvitav on märkida, et Eestil on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas rohkem sissekandeid kui maailmapärandi nimekirjas, kuhu on Eestist kantud vaid Tallinna vanalinn ja Struve geodeetilise kaare punktid.
Siiski valmistub Eesti esitama puisniite maailmapärandi nimekirja kandmiseks. Puisniidud on ainulaadne, inimtegevuse ja looduse koostoimel tekkinud ökosüsteem, millel on väga suur loodusväärtus. Muinsuskaitsjate jaoks on see eriti keeruline ettevõtmine, kuna väärtuse hindamisel saab toetuda suhteliselt vähestele füüsilistele objektidele. See muudab vaimse kultuuripärandi – loodusega seotud traditsioonid ja kombed ning praktilisest vajadusest tekkinud tööviisid ja elulaadi – veelgi olulisemaks.
Eesti Kunstiakadeemia on projekti „Woodmeadowlife” raames juba mitu aastat koos tudengitega kaardistanud puisniitude väärtusi ja hinnanud nende vastavust UNESCO ootustele. Peagi ilmub sel teemal ka raamat.
Sari “Vaimse kultuuripärandi perspektiivid”ootab kuulajaid kord kuus. Kohtumisi saab kuulata veebis ja mõnikord ka Tartus kohapeal. Loengud ja arutelud toovad kokku teadlased, üliõpilased ja praktikud, kes tegelevad vaimse kultuuripärandi kategooria ja sellega seotud teemadega.
Lisainfo loengu ja sarja kohta:
Elo-Hanna Seljamaa, vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli hoidja, (elo-hanna.seljamaa@ut.ee).
08.10.2026KVI avatud loeng: Sven Spieker & Anders Härm “Kureerides sotsialismi”Neljapäev 08 oktoober, 2026Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Vestluse lähtepunkt on äsja välja antud raamat „Curating Socialism: A Handbook of International Art Exhibitions 1947–1989“ („Kureerides sotsialismi. Rahvusvaheliste kunstinäituste käsiraamat 1947–1989“, Toronto Ülikooli kirjastus, 2026), mis käsitleb sotsialistlike riikide korraldatud rahvusvahelisi kunstinäitusi ning külma sõja aegseid kureerimispraktikaid. Näitustest ei mõelda selles kontekstis ainuüksi kui diplomaatia ja propaganda instrumentidest, vaid kui komplekssetest sündmustest, mida kujundasid paljud kultuurilised, poliitilised, institutsionaalsed ja isiklikud suhted ning tegurid.
Sven Spieker on vene ja Ida-Euroopa kunsti ja kultuuri professor California Ülikoolis (Santa Barbara). Tema uurimistöö keskendub moodsale ja kaasaegsele kunstile Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias, meediaajaloole ja ajaloolistele avangardidele. Spieker on raamatu „Curating Socialism“ üks toimetajatest.
Anders Härm on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi dotsent ja Kumu kunstimuuseumi kuraator.
Vestlus toimub Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverentsi „Kunstiajalugu ebakindlatel aegadel“ raames. Konverentsi kava tervikuna on leitav EKKÜ koduleheküljel.
05.10.2026Avatud loeng: dr James Ritson “Dünaamiliselt areneva arhitektuuri tähtsus”Esmaspäev 05 oktoober, 2026Muinsuskaitse ja konserveerimine
5. oktoobril kell 11.00–12.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas, ruumis D-412, EU-Repair projekti raames avatud loeng teemal „Dünaamiliselt areneva arhitektuuri tähtsus“ (ingl *The importance of Dynamic Evolving Architecture*). Loengu viib läbi arhitektuuripärandi spetsialist dr James Ritson.
Loengu sisu tutvustus:
Jätkusuutlik tulevik nõuab meilt kohanemist vähese süsinikuheitega ringmajandusliku ühiskonna uute põhimõtetega. Olemasolevaid hooneid on sageli peetud takistuseks jätkusuutliku ehitatud keskkonna loomisel. Ringmajanduse vaatenurgast muutuvad aga olemasolevad ja ajaloolised hooned osaks lahendusest, mitte takistuseks meie jätkusuutlikule, vähese süsinikuheitega ringmajanduslikule tulevikule.
Lektor: James Ritson (BA (Hons), PGDip, MA, PhD, FRGS), dotsent ja jätkusuutlikkuse valdkonna juhtivakadeemik (University of the Built Environment).
James on arhitektuuriharidusega ehituskonservaator, kes on spetsialiseerunud jätkusuutlikkusele ja ajaloolise ehitatud keskkonna dokumenteerimisele. Praegu töötab ta dotsendina University of the Built Environment’is, uurides olemasoleva ehitatud keskkonna jätkusuutlikkust. Varem töötas ta Kingstoni Ülikoolis (Kingston University) vanemlektorina, õpetades ehitiste tehnilise hindamise, arhitektuuri ja ajalooliste hoonete konserveerimise erialadel. James on ICOMOS-i energia ja jätkusuutlikkuse rahvusvahelise teaduskomitee (ICOMOS ISCES) ning ICOMOS-i ÜRO kestliku arengu eesmärkide töörühma liige. 2010. aastal valiti ta Kuningliku Geograafiaühingu (Royal Geographical Society) liikmeks (Fellow) panuse eest ehitatud keskkonna jätkusuutlikkuse edendamisse. Ta on avaldanud arvukalt töid jätkusuutlikkuse, tervise ja konserveerimise teemadel. Samuti tegutseb James eksperdina kirjastuse Routledge ja ajakirja *Journal of Architectural Conservation* juures.
Loeng toimub inglise keeles ja seda salvestatakse EU-Repair projekti e-kursuse tarbeks.
EU-REPAIR projekti eesmärk on edendada hoonete jätkusuutlikku renoveerimist Eestis, Saksamaal, Leedus, Põhja-Makedoonias ja Serbias.
08.10.2026 — 09.10.2026V Balti kunstiajaloolaste konverents. Kunstiajalugu ebakindlatel aegadelNeljapäev 08 oktoober, 2026 — Reede 09 oktoober, 2026Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverents
8.–9. oktoober, 2026
Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn
Ruum A-101
Konverents toimub inglise keeles
Konverentsi eesmärk on küsida, milline on või on olnud kunstiajaloo(lase) hääl nii tänastes kui ka ajaloolistes kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes protsessides. Kutsume osalejaid analüüsima kunstiajaloo kui distsipliini ning kunstiajaloolase ja kuraatori kui üksikisiku rolli ja vastutust. Milline on kunstiajaloolise teadmise väärtus, milline on selle koht avalikes debattides ja kuidas on see seotud võimustruktuuridega? Millist rolli mängivad traditsioonilised ja uued kunstiajaloo metodoloogiad tänaste probleemide käsitlemisel? Kuidas kujundavad kunstiajaloolist uurimistööd ja kuraatoripraktikaid laiemad sotsiaalsed liikumised ja poliitilised ideoloogiad?
Konverents jätkab Balti kunstiajaloolaste konverentside sarja, mille raames on varem toimunud konverentsid „Kunstiajaloo geograafiad Baltimaades“ (Tallinn, 2009),“ (Mitte)blokeeritud mälu: kunstiajaloo kirjutamine Baltimaades“ (Kaunas, 2011), „Kunstiajaloo representatsioon Balti riikides: kogemused ja väljavaated“ (Riia, 2016) ning „Baltimaade kunstiajalood: rollid, viited, suhted“ (Vilnius, 2024).
Konverentsi korraldab Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Konverentsi peakorraldaja on Anu Allas, toimkonda kuuluvad Emili Kelle, Hanna Õunapuu, Merike Kurisoo ja Liisa Kaljula.
Programm
Neljapäev, 8. oktoober
10.30 kogunemine ja avasõnad (Liisa Kaljula, Anu Allas)
11.00–12.30 I sessioon: Kunst ja võim
Moderaator Gregor Taul
Baiba Vanaga (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)
Wilhelm Neumann ja Riia Kunstimuuseum Esimese maailmasõja ajal
Jovita Jankauskienė (Kaunas)
Kultuurivälja heteronomiseerumine autoritaarses Leedus: kultuuripoliitika, tsensuur ja tunnustamise režiimid
24.09.2026KVI avatud loeng: Baiba Vanaga “Amatööridest professionaalideks: Läti naiskunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel”Neljapäev 24 september, 2026Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Loeng käsitleb Lätis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tegutsenud naiskunstnikke, nende haridusteed kodu- ja välismaal, näitustel osalemisi ning seda, kuidas nende loomingut vastu võeti. Esimesed professionaalse hariduse saanud naiskunstnikud alustasid Lätis tegevust juba 1820. aastatel, 1840.–1850. aastatel osalesid neist mitmed Riia kunstinäitustel. Kõige olulisemalt mõjutas naiskunstnike esiletõusu baltisaksa kunstniku Elise von Jung-Stillingi poolt 1873. aastal Riias asutatud joonistuskool.
Baiba Vanaga on kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimistöö keskendub 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Lätis tegutsenud naiskunstnikele. Ta kaitses oma doktoritöö Läti Kunstiakadeemias (2015) ning on töötanud Läti Rahvusarhiivis, Rundāle lossis, Läti
Rahvusliku Kunstimuuseumi erinevates osakondades ning Läti Ülikoolis. Alates 2024. aastast on ta Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi kuraator.
