Avatud loengud

12.05.2026

Pankaj Tiwari avalik loeng:„Ma ei jää ootama, et institutsioon muutuks; ma ehitan uue”

Pankaj Tiwar_(c) SankritKulmanochwong
csm_Pankaj_Tiwari_2_photo_by_Thomas_Lenden_f20da346df
Pankaj Tiwar_(c) SankritKulmanochwong

Aeg: teisipäev, 12. mai 2026, kell 13:30–15:00
Koht: Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Osalemine: tasuta ja avatud kõigile

Eesti Kunstiakadeemia MAKK&MACA (kaasaegse kunsti magistriõpe) õppekava kutsub üliõpilasi, kunstnikke, haridustöötajaid ja laiemalt kõiki huvilisi kaasaegse kunstniku, etenduskunstniku ja kuraatori Pankaj Tiwari avalikule loengule teisipäeval, 12. mail 2026.

Loengus tutvustab Tiwari projekti „TELK: kaasavate praktikate kool” — mitte ettepaneku, vaid sekkumisena. TELK on nomaadlik, kollektiivne ja teadlikult lõpetamata institutsioon, mis keeldub püsivusest, keeldub neutraalsusest ja keeldub ootamast luba. Isiklikust kogemusest ja struktuurse tõrjutuse pinnalt sündinud TELK on ehitatud nullist: ilma kindlate seinteta, ilma päritud autoriteedita ja ilma illusioonita, et muutus saab sündida samade raamistike seest, mis probleemi tekitasid.

„Kaasaegse kunsti institutsioonid räägivad kaasatuse keeles, samas kui nende struktuurid jäävad suures osas muutumatuks,” ütleb Tiwari. „Ma ei räägi reformist. See on katse ehitada.”

Loeng liigub unenäo ja reaalsuse, kriitika ja tegutsemise vahel, esitades lihtsa, kuid pakilise küsimuse: kui institutsioonid ei suuda muutuda, siis mida on vaja uute ehitamiseks — ja kellel on õigus neid ehitada?

TELK toimib ajutise ja mobiilse vastastikuse õppimise ja kollektiivse kujutlusvõime ruumina. See kasutab interaktiivseid formaate nagu vestlused, residentuurid, ühised õhtusöögid ja ajaline koosolek konkreetses institutsioonis kindlaks perioodiks, et tegeleda selle poliitika ja praktikaga. See on ruum kujutlemiseks, mõtlemiseks, kuulamiseks ja ka sotsiaalsele ebaõiglusele vastamiseks.

TELK Kumu kunstimuuseumis ja „Harjutused ühte hoidmiseks”
2026nda aasta mais, Kumu kunstimuuseumi 20. juubeliaasta puhul, kerkib muuseumi sisehoovi Pankaj Tiwari telgikool. Selle ümber toimub kaheteistkümnepäevane programm „Harjutused ühte hoidmiseks” 9.–20. maini 2026. Programm tõukub vajadusest leida ühisosa ajal, mil sõjad ning geopoliitilised ja ökoloogilised kriisid aina süvenevad. Meie ühiseid elusid puudutavad väljakutsed on muutunud nii suureks, et nendele vastamiseks on vaja teha koostööd — samal ajal aga seisame silmitsi üha enam polariseerunud ühiskonnaga, mis omakorda vähendab meie koostöövõimet. „Harjutused ühte hoidmiseks” tegeleb just sellega: ühisosa leidmise harjutamisega ajastul, mil selle leidmine tundub aina keerulisem. Programm hõlmab performance’eid, töötubasid, lugemisringe, loenguid, ühiseid toidukordi ja palju muud.

Programm „Harjutused ühte hoidmiseks” on korraldatud koostöös kunstnik Pankaj Tiwari, Kumu kunstimuuseumi, Kumu Noorteklubi, Lasnaidee ja Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudengitega. Programmi kuraator on Frederik Klanberg. Algatust toetab Tallinna linn.

TENTatiivsed praktikad — EKA tudengite satelliitprogramm
Programmi „Harjutused ühte hoidmiseks” osana on Eesti Kunstiakadeemia tudengid loonud oma satelliitprogrammi „TENTatiivsed praktikad”, mis hargneb mitme päeva jooksul telgis ja selle ümber.

Esmaspäeval, 11. mail algavad TENTatiivsed praktikad ühise patjade valmistamise töötubaga. Juhised, materjalid ja töövahendid on kohapeal; valminud patjadest ehitatakse telki hubane lugemisnurk koos väikese raamatukoguga, mis jääb avatuks kogu programmi vältel — ruum vaikseteks kohtumisteks ja mänguliseks uurimiseks. Pärastlõunal esitleb kunstnik Ming Zhu performance’it „OOOcarina” — kutset aeglustuda, häälestuda oma hingamisele, kehale ja maapinnale ning siseneda ühise resonantsi ruumi.

Kolmapäeval, 13. mail pöördub programm parandamise ja pesemise poole — telgi ümbruse ja muuseumi „tagahoovi” aktiveerimine ühise hoolekande kaudu. Tulemuseks on ajutine pesunööriväljapanek, millesse külastajad on oodatud panustama oma igapäevarõivastega, muutudes seeläbi areneva kollektiivse kompositsiooni kaasautoriteks. Õhtu lõpeb kohandatud jalgpallimänguga muuseumi sisehoovi kõrval asuval künkal — meeskonnatöö harjutus eesmärgiga saada pall mäest üles.

Esmaspäeval, 18. mail algab uus nädal uue formaadiga: TENT Raadio, mis hõlmab intervjuusid, eksperimentaalseid heliteoseid, raadioteatrit, esseesid ja palju muud. Kohalikud ja rahvusvahelised kunstnikud arutavad otseetris kunstniku ja institutsiooni suhte üle. TENT Raadiot saab kuulata aadressil https://oh.eka-gd-ma.ee/.

Teisipäeval, 19. mail koondatakse programmi jooksul valminud tekstid, joonistused ja fotod ühiselt loodud zine’iks — dokumendiks kõigest, mida „Harjutused ühte hoidmiseks” jooksul on jagatud. Päev jätkub ühise kokkamisega: iga osaleja lõikab tükkideks ühe sibula, ühe porgandi ja ühe küüslauguküüne ning kõik koostisosad pannakse potti. Paljud väikesed panused moodustavad suure ühise eine, mida süüakse ja nauditakse koos.

Täisprogramm on leitav aadressil https://kumu.ekm.ee/syndmus/pankaj-tiwari-telgikool/.

Pankaj Tiwari
Pankaj Tiwari on kaasaegne kunstnik, etenduskunstnik, kirjanik ja kuraator Balrampurist, Indiast. Praegu elab ta Amsterdamis ning tal on magistrikraad teatri ja kuraatorluse erialal DAS Theatre Amsterdamist. Alates 2026. aastast töötab ta trajektoorkunstnikuna rahvusvahelises kunstikeskuses CAMPO Gentis.

Tema tööd toovad ida perspektiive lääne diskursusesse sotsiaalpoliitilistel teemadel. Tiwari on Amsterdami Kunstifondi 3Package Deal auhinna laureaat (2021–2022) ning töötas aastatel 2020–2024 kuraatorina Gessnerallee Zürichis. Praegu on ta Stichting Studio Currenti kunstiline juht Amsterdamis.

Tiwari töid on kutsutud ja toetanud arvukad rahvusvahelised festivalid ja produktsioonimajad, sealhulgas Thalia Theatre Hamburg, Romaeuropa Rooma, Steirischer Herbst Graz, MC93 Bobigny, Theater Rotterdam, Frascati Theatre Amsterdam, Kaaitheater Brüssel, DE SINGEL Antwerpen, Grand Theatre Groningen, SpielArt München, Holland Festival Amsterdam, Zürcher Theaterspektakel Zürich, University of Minnesota Minneapolis, Radialsystem Berliin, Santarcangelo Festival Itaalia ja performingborderslive Ühendkuningriik.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Pankaj Tiwari avalik loeng:„Ma ei jää ootama, et institutsioon muutuks; ma ehitan uue”

Teisipäev 12 mai, 2026

Pankaj Tiwar_(c) SankritKulmanochwong
csm_Pankaj_Tiwari_2_photo_by_Thomas_Lenden_f20da346df
Pankaj Tiwar_(c) SankritKulmanochwong

Aeg: teisipäev, 12. mai 2026, kell 13:30–15:00
Koht: Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Osalemine: tasuta ja avatud kõigile

Eesti Kunstiakadeemia MAKK&MACA (kaasaegse kunsti magistriõpe) õppekava kutsub üliõpilasi, kunstnikke, haridustöötajaid ja laiemalt kõiki huvilisi kaasaegse kunstniku, etenduskunstniku ja kuraatori Pankaj Tiwari avalikule loengule teisipäeval, 12. mail 2026.

Loengus tutvustab Tiwari projekti „TELK: kaasavate praktikate kool” — mitte ettepaneku, vaid sekkumisena. TELK on nomaadlik, kollektiivne ja teadlikult lõpetamata institutsioon, mis keeldub püsivusest, keeldub neutraalsusest ja keeldub ootamast luba. Isiklikust kogemusest ja struktuurse tõrjutuse pinnalt sündinud TELK on ehitatud nullist: ilma kindlate seinteta, ilma päritud autoriteedita ja ilma illusioonita, et muutus saab sündida samade raamistike seest, mis probleemi tekitasid.

„Kaasaegse kunsti institutsioonid räägivad kaasatuse keeles, samas kui nende struktuurid jäävad suures osas muutumatuks,” ütleb Tiwari. „Ma ei räägi reformist. See on katse ehitada.”

Loeng liigub unenäo ja reaalsuse, kriitika ja tegutsemise vahel, esitades lihtsa, kuid pakilise küsimuse: kui institutsioonid ei suuda muutuda, siis mida on vaja uute ehitamiseks — ja kellel on õigus neid ehitada?

TELK toimib ajutise ja mobiilse vastastikuse õppimise ja kollektiivse kujutlusvõime ruumina. See kasutab interaktiivseid formaate nagu vestlused, residentuurid, ühised õhtusöögid ja ajaline koosolek konkreetses institutsioonis kindlaks perioodiks, et tegeleda selle poliitika ja praktikaga. See on ruum kujutlemiseks, mõtlemiseks, kuulamiseks ja ka sotsiaalsele ebaõiglusele vastamiseks.

TELK Kumu kunstimuuseumis ja „Harjutused ühte hoidmiseks”
2026nda aasta mais, Kumu kunstimuuseumi 20. juubeliaasta puhul, kerkib muuseumi sisehoovi Pankaj Tiwari telgikool. Selle ümber toimub kaheteistkümnepäevane programm „Harjutused ühte hoidmiseks” 9.–20. maini 2026. Programm tõukub vajadusest leida ühisosa ajal, mil sõjad ning geopoliitilised ja ökoloogilised kriisid aina süvenevad. Meie ühiseid elusid puudutavad väljakutsed on muutunud nii suureks, et nendele vastamiseks on vaja teha koostööd — samal ajal aga seisame silmitsi üha enam polariseerunud ühiskonnaga, mis omakorda vähendab meie koostöövõimet. „Harjutused ühte hoidmiseks” tegeleb just sellega: ühisosa leidmise harjutamisega ajastul, mil selle leidmine tundub aina keerulisem. Programm hõlmab performance’eid, töötubasid, lugemisringe, loenguid, ühiseid toidukordi ja palju muud.

Programm „Harjutused ühte hoidmiseks” on korraldatud koostöös kunstnik Pankaj Tiwari, Kumu kunstimuuseumi, Kumu Noorteklubi, Lasnaidee ja Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudengitega. Programmi kuraator on Frederik Klanberg. Algatust toetab Tallinna linn.

TENTatiivsed praktikad — EKA tudengite satelliitprogramm
Programmi „Harjutused ühte hoidmiseks” osana on Eesti Kunstiakadeemia tudengid loonud oma satelliitprogrammi „TENTatiivsed praktikad”, mis hargneb mitme päeva jooksul telgis ja selle ümber.

Esmaspäeval, 11. mail algavad TENTatiivsed praktikad ühise patjade valmistamise töötubaga. Juhised, materjalid ja töövahendid on kohapeal; valminud patjadest ehitatakse telki hubane lugemisnurk koos väikese raamatukoguga, mis jääb avatuks kogu programmi vältel — ruum vaikseteks kohtumisteks ja mänguliseks uurimiseks. Pärastlõunal esitleb kunstnik Ming Zhu performance’it „OOOcarina” — kutset aeglustuda, häälestuda oma hingamisele, kehale ja maapinnale ning siseneda ühise resonantsi ruumi.

Kolmapäeval, 13. mail pöördub programm parandamise ja pesemise poole — telgi ümbruse ja muuseumi „tagahoovi” aktiveerimine ühise hoolekande kaudu. Tulemuseks on ajutine pesunööriväljapanek, millesse külastajad on oodatud panustama oma igapäevarõivastega, muutudes seeläbi areneva kollektiivse kompositsiooni kaasautoriteks. Õhtu lõpeb kohandatud jalgpallimänguga muuseumi sisehoovi kõrval asuval künkal — meeskonnatöö harjutus eesmärgiga saada pall mäest üles.

Esmaspäeval, 18. mail algab uus nädal uue formaadiga: TENT Raadio, mis hõlmab intervjuusid, eksperimentaalseid heliteoseid, raadioteatrit, esseesid ja palju muud. Kohalikud ja rahvusvahelised kunstnikud arutavad otseetris kunstniku ja institutsiooni suhte üle. TENT Raadiot saab kuulata aadressil https://oh.eka-gd-ma.ee/.

Teisipäeval, 19. mail koondatakse programmi jooksul valminud tekstid, joonistused ja fotod ühiselt loodud zine’iks — dokumendiks kõigest, mida „Harjutused ühte hoidmiseks” jooksul on jagatud. Päev jätkub ühise kokkamisega: iga osaleja lõikab tükkideks ühe sibula, ühe porgandi ja ühe küüslauguküüne ning kõik koostisosad pannakse potti. Paljud väikesed panused moodustavad suure ühise eine, mida süüakse ja nauditakse koos.

Täisprogramm on leitav aadressil https://kumu.ekm.ee/syndmus/pankaj-tiwari-telgikool/.

Pankaj Tiwari
Pankaj Tiwari on kaasaegne kunstnik, etenduskunstnik, kirjanik ja kuraator Balrampurist, Indiast. Praegu elab ta Amsterdamis ning tal on magistrikraad teatri ja kuraatorluse erialal DAS Theatre Amsterdamist. Alates 2026. aastast töötab ta trajektoorkunstnikuna rahvusvahelises kunstikeskuses CAMPO Gentis.

Tema tööd toovad ida perspektiive lääne diskursusesse sotsiaalpoliitilistel teemadel. Tiwari on Amsterdami Kunstifondi 3Package Deal auhinna laureaat (2021–2022) ning töötas aastatel 2020–2024 kuraatorina Gessnerallee Zürichis. Praegu on ta Stichting Studio Currenti kunstiline juht Amsterdamis.

Tiwari töid on kutsutud ja toetanud arvukad rahvusvahelised festivalid ja produktsioonimajad, sealhulgas Thalia Theatre Hamburg, Romaeuropa Rooma, Steirischer Herbst Graz, MC93 Bobigny, Theater Rotterdam, Frascati Theatre Amsterdam, Kaaitheater Brüssel, DE SINGEL Antwerpen, Grand Theatre Groningen, SpielArt München, Holland Festival Amsterdam, Zürcher Theaterspektakel Zürich, University of Minnesota Minneapolis, Radialsystem Berliin, Santarcangelo Festival Itaalia ja performingborderslive Ühendkuningriik.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

14.05.2026

KVI+ARH avatud loeng: Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

KVI+ARH avatud loeng: Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias

Neljapäev 14 mai, 2026

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.05.2026

Suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Andruskasemaa-visiidid

Adamson-Ericu muuseumis toimub 6. mail kell 15 kunstnikele suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Loeng annab ülevaate, kuidas loomeprotsessi teadlik planeerimine ning materjalitundmine saavad toetada teose kestvust, säilitades eksperimenteerimisrõõmu ja loomingulist spontaansust. Ettekanded viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid Alar Nurkse, Kärt Lend ja Margit Pajupuu ning Eesti Kunstiakadeemia konserveerimise stuudio meister Taavi Tiidor, tuues ka juhtumipõhiseid näiteid konserveerimislauale jõudnud teostest.

Kunstis on uute materjalide, ajutiste vormide ja ootamatute kooslustega katsetamine loomulik ja väärtuslik osa praktikast. Materjalide käitumise tundmine aitab teha teadlikke otsuseid, et teos säilitaks võimalikult pikalt oma algselt mõeldud vormi. Ettekandes pööratakse tähelepanu traditsioonilistele meediumitele ja ka kaasaegsele kunstile iseloomulikule interdistsiplinaarsele lähenemisele, analüüsides võimalikke ootamatuid keemilisi ja füüsikalisi muutusi, mis võivad materjalivalikust tingituna ilmneda alles aastakümnete jooksul. Vaadeldakse ka praktilisi küsimusi, ehk kuidas teost vormistada, hoiustada ja transportida nii, et see säiliks võimalikult hästi nii ateljees kui ka muuseumis.

Loeng on osa Adamson-Ericu muuseumi näituse „Restauraatorist konservaatoriks“ publikuprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat sisuka ja mitmekülgse näitusega, mis toimub kolmes asukohas: Adamson-Ericu muuseumis, Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Adamson-Ericu muuseumi näituse kuraatorid on Kärt Lend, Margit Pajupuu, Isabel Aaso-Zahradnikova ja Kersti Koll.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstiakadeemia tudengitele sissepääs tasuta.

Üritus kodulehel ja Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Kolmapäev 06 mai, 2026

Andruskasemaa-visiidid

Adamson-Ericu muuseumis toimub 6. mail kell 15 kunstnikele suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Loeng annab ülevaate, kuidas loomeprotsessi teadlik planeerimine ning materjalitundmine saavad toetada teose kestvust, säilitades eksperimenteerimisrõõmu ja loomingulist spontaansust. Ettekanded viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid Alar Nurkse, Kärt Lend ja Margit Pajupuu ning Eesti Kunstiakadeemia konserveerimise stuudio meister Taavi Tiidor, tuues ka juhtumipõhiseid näiteid konserveerimislauale jõudnud teostest.

Kunstis on uute materjalide, ajutiste vormide ja ootamatute kooslustega katsetamine loomulik ja väärtuslik osa praktikast. Materjalide käitumise tundmine aitab teha teadlikke otsuseid, et teos säilitaks võimalikult pikalt oma algselt mõeldud vormi. Ettekandes pööratakse tähelepanu traditsioonilistele meediumitele ja ka kaasaegsele kunstile iseloomulikule interdistsiplinaarsele lähenemisele, analüüsides võimalikke ootamatuid keemilisi ja füüsikalisi muutusi, mis võivad materjalivalikust tingituna ilmneda alles aastakümnete jooksul. Vaadeldakse ka praktilisi küsimusi, ehk kuidas teost vormistada, hoiustada ja transportida nii, et see säiliks võimalikult hästi nii ateljees kui ka muuseumis.

Loeng on osa Adamson-Ericu muuseumi näituse „Restauraatorist konservaatoriks“ publikuprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat sisuka ja mitmekülgse näitusega, mis toimub kolmes asukohas: Adamson-Ericu muuseumis, Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Adamson-Ericu muuseumi näituse kuraatorid on Kärt Lend, Margit Pajupuu, Isabel Aaso-Zahradnikova ja Kersti Koll.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstiakadeemia tudengitele sissepääs tasuta.

Üritus kodulehel ja Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.05.2026

Konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”, mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.

15:00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis A-501

Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, eelkõige tema käsitlusest elust kui omavahel läbipõimunud ja pidevas metamorfoosis olevast protsessist, kus piirid organismi ja keskkonna, subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Konverentsi peaettekande peab Coccia, kelle mõtlemine on kujunenud oluliseks lähtekohaks kaasaegses ökoloogilises ja posthumanistlikus filosoofias, käsitledes maailma kui jagatud ja pidevalt muutuva keskkonna. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu tegelenud muutuste uurimise ja nende mõjuga meie ümber.

Konverentsi ajakava:

15.00 Avasõnad ja sissejuhatus

I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm

15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):
Aed, mis oli: mälu, ökoloogia ja transformatsioon

15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)
Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina

15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)
Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale

16.05 Kohvipaus 10 min

16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia

16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)

Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia

16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)

Metamorfoos kui tulevikulooja

17.30 -18.30 lõpuarutelu: Metamorfoos kui tulevikulooja

Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm – modereerib Kirke Kangro


Emanuele Coccia
on Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’i (EHESS) dotsent. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes rahvusvahelistes asutustes, sealhulgas ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil.

Ta on mitme raamatu autor, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas „Taimede elu“ (Polity, 2018; Gallimard, 2016), „Metamorfoosid“ (Polity, 2021; Rivages, 2020) ja „Kodu filosoofia“ (Penguin, 2024; Rivages, 2024) ja „A Treatise on Modern Love“ (Flammarion ja Einaudi 2026) . Koos fotograaf Viviane Sasseniga avaldas ta raamatu „Modern Alchemy“ (JBE Books, 2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga raamatu „Lettres sur la lumière“ (Gallimard, 2024), filosoofilise kirjade kogumiku valgusest kui nähtavuse ja loomise põhimõttest; ning koos Valentino loovjuhi Alessandro Michele’iga raamatu „The Life of Forms. Philosophy of Re-enchantment (HarperCollins, 2024). Tema peagi ilmuv raamat „New Natures. Planetary Museums” (Park Books, 2026), mille kaasautorid on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planeetmuuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas. 

Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.

Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.

Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance’i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus “Kus oled Sina?” (2026), “Meister ja Margarita” (2024, Riia Dailes teater), “Macbeth” (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), “Nüüd võib sellest rääkida” (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”

Neljapäev 14 mai, 2026

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”, mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.

15:00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis A-501

Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, eelkõige tema käsitlusest elust kui omavahel läbipõimunud ja pidevas metamorfoosis olevast protsessist, kus piirid organismi ja keskkonna, subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Konverentsi peaettekande peab Coccia, kelle mõtlemine on kujunenud oluliseks lähtekohaks kaasaegses ökoloogilises ja posthumanistlikus filosoofias, käsitledes maailma kui jagatud ja pidevalt muutuva keskkonna. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu tegelenud muutuste uurimise ja nende mõjuga meie ümber.

Konverentsi ajakava:

15.00 Avasõnad ja sissejuhatus

I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm

15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):
Aed, mis oli: mälu, ökoloogia ja transformatsioon

15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)
Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina

15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)
Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale

16.05 Kohvipaus 10 min

16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia

16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)

Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia

16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)

Metamorfoos kui tulevikulooja

17.30 -18.30 lõpuarutelu: Metamorfoos kui tulevikulooja

Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm – modereerib Kirke Kangro


Emanuele Coccia
on Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’i (EHESS) dotsent. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes rahvusvahelistes asutustes, sealhulgas ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil.

Ta on mitme raamatu autor, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas „Taimede elu“ (Polity, 2018; Gallimard, 2016), „Metamorfoosid“ (Polity, 2021; Rivages, 2020) ja „Kodu filosoofia“ (Penguin, 2024; Rivages, 2024) ja „A Treatise on Modern Love“ (Flammarion ja Einaudi 2026) . Koos fotograaf Viviane Sasseniga avaldas ta raamatu „Modern Alchemy“ (JBE Books, 2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga raamatu „Lettres sur la lumière“ (Gallimard, 2024), filosoofilise kirjade kogumiku valgusest kui nähtavuse ja loomise põhimõttest; ning koos Valentino loovjuhi Alessandro Michele’iga raamatu „The Life of Forms. Philosophy of Re-enchantment (HarperCollins, 2024). Tema peagi ilmuv raamat „New Natures. Planetary Museums” (Park Books, 2026), mille kaasautorid on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planeetmuuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas. 

Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.

Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.

Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance’i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus “Kus oled Sina?” (2026), “Meister ja Margarita” (2024, Riia Dailes teater), “Macbeth” (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), “Nüüd võib sellest rääkida” (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

27.04.2026 — 06.05.2026

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalikud venia legendi loengud

Venia-legendi-loengud FHD

Aprilli lõpus alustavad 2026. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

27. aprill, K4 seminariruum

Maali professori kandidaadi venia legendi loeng

kell 09.30 Kristi Kongi “The Scream of Silence”

Loeng on inglise keeles.

Tootedisaini professori kandidaadi venia legendi loeng

kell 10.30 Björn Koop “Teekond Valgast Tokyosse”

6. mai, ruum A-501

Keraamika dotsendi kandidaadi venia legendi loeng

kell 14.00 Kaja Altvee “Juhuslikkuse olulisusest”

Ringdisaini dotsendi kandidaadi venia legendi loeng

kell 15.00 Maria Pukk “Kohtumine tööstusega. Katsetused suurel skaalal”

Moedisaini korralduse kandidaadi venia legendi loeng

kell 16.00 Marion Laev “Moeloome vahealadel: liminaalsus, koostöö ja vahendatud loovus”

Olete kõik oodatud kuulama!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalikud venia legendi loengud

Esmaspäev 27 aprill, 2026 — Kolmapäev 06 mai, 2026

Venia-legendi-loengud FHD

Aprilli lõpus alustavad 2026. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

27. aprill, K4 seminariruum

Maali professori kandidaadi venia legendi loeng

kell 09.30 Kristi Kongi “The Scream of Silence”

Loeng on inglise keeles.

Tootedisaini professori kandidaadi venia legendi loeng

kell 10.30 Björn Koop “Teekond Valgast Tokyosse”

6. mai, ruum A-501

Keraamika dotsendi kandidaadi venia legendi loeng

kell 14.00 Kaja Altvee “Juhuslikkuse olulisusest”

Ringdisaini dotsendi kandidaadi venia legendi loeng

kell 15.00 Maria Pukk “Kohtumine tööstusega. Katsetused suurel skaalal”

Moedisaini korralduse kandidaadi venia legendi loeng

kell 16.00 Marion Laev “Moeloome vahealadel: liminaalsus, koostöö ja vahendatud loovus”

Olete kõik oodatud kuulama!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

30.04.2026

KVI + ARH avatud loeng: Emma Cheatle “Emaduse arhitektuur Suurbritannias”

FHD_Emma Cheatle 13-11-25
FHD_Emma Cheatle 30-04-26

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

KVI + ARH avatud loeng: Emma Cheatle “Emaduse arhitektuur Suurbritannias”

Neljapäev 30 aprill, 2026

FHD_Emma Cheatle 13-11-25
FHD_Emma Cheatle 30-04-26

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.04.2026

KVI + ARH avatud loeng: Katarina Bonnevier “Elavad organismid”

KB_TrollVision_Foto_MYCKET

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

KVI + ARH avatud loeng: Katarina Bonnevier “Elavad organismid”

Neljapäev 09 aprill, 2026

KB_TrollVision_Foto_MYCKET

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

18.03.2026

Avatud loeng: Wangui Kimari

Wangui Kimari avatud loeng “Water, Coloniality and Disobedience”, 18.03, 18:00-19:30, A-101

Nairobi, ligi viie miljoni elanikuga linn, koondab endas palju lootusi, kogemusi ja võitlusi. Ometi on koloniaalajastu arhiivis määratletud selle väljakutseid peamiselt kui näiteks „hulkurite“ ja „sissekolijate“ probleeme; identiteete, mis koonduvad aafriklase kujusse. Pärast iseseisvumist on linna ametliku juhtimise kurtmise ja hävingu sihtmärgid jäänud samaks: „slumm“, „mitteametlikkus“ ja linnalikud „pahed“, mille geograafia kaardistab koloniaalvõimude poolt pikka aega sihikule võetud inimeste kodud ja kehad. Paljude selle linna elanike „abolitsiooniökoloogia“ kogukonnatöö ja pikaajalise uurimistöö põhjal linna ontoloogilistes äärealadel mõtisklen selles ettekandes Nairobi dünaamika üle läbi vee. Lõppkokkuvõttes on minu argument see, et kuigi „põliselaniku“, kodutu, hulkuri või slummi „probleemi“ peetakse selle linnaaglomeraadi määravaks teguriks läbi aastate, siis kui Nairobit vaadeldakse selle veekogemuste kaudu, kerkivad koloniaalsus ja sõnakuulmatus esile selle peamiste dialektiliste hoovustena, võimaldades vaatevälja tulla (eba)õiglasematel ajalugudel, mis aitavad meil näha selles Ida-Aafrika linnas võrdsemaid kuuluvusi ja materiaalsusi.

Avatud loengu korraldavad EKA urbanistika ja TLU Humanitaarteaduste Kool.

Wangui Kimari on antropoloog, kes töötab Ameerika Ülikooli Nairobi välisõppe programmis. Ta on ka teadur Kaplinna Ülikooli Aafrika Linnade Keskuses (ACC). Tema töö tugineb paljudele kohalikele ajalugudele ja interdistsiplinaarsetele teoreetilistele lähenemisviisidele – sealhulgas suulistele narratiividele, assamblaažiteooriale, linnapoliitilisele ökoloogiale ja musta radikaalse traditsioonile –, et mõelda Nairobi linnaruumilise haldamise üle selle kõige marginaliseeritud elanike vaatenurgast. Wangui on ka veebiväljaande Africa Is a Country (AIAC) piirkondlik toimetaja, Linnauuringute Sihtasutuse (USF) hoolekogu liige, Antipode’i ja Urban Political Ecology ajakirjade toimetuskolleegiumis ning UTA-Do African Cities Workshopi kaaskorraldaja.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Wangui Kimari

Kolmapäev 18 märts, 2026

Wangui Kimari avatud loeng “Water, Coloniality and Disobedience”, 18.03, 18:00-19:30, A-101

Nairobi, ligi viie miljoni elanikuga linn, koondab endas palju lootusi, kogemusi ja võitlusi. Ometi on koloniaalajastu arhiivis määratletud selle väljakutseid peamiselt kui näiteks „hulkurite“ ja „sissekolijate“ probleeme; identiteete, mis koonduvad aafriklase kujusse. Pärast iseseisvumist on linna ametliku juhtimise kurtmise ja hävingu sihtmärgid jäänud samaks: „slumm“, „mitteametlikkus“ ja linnalikud „pahed“, mille geograafia kaardistab koloniaalvõimude poolt pikka aega sihikule võetud inimeste kodud ja kehad. Paljude selle linna elanike „abolitsiooniökoloogia“ kogukonnatöö ja pikaajalise uurimistöö põhjal linna ontoloogilistes äärealadel mõtisklen selles ettekandes Nairobi dünaamika üle läbi vee. Lõppkokkuvõttes on minu argument see, et kuigi „põliselaniku“, kodutu, hulkuri või slummi „probleemi“ peetakse selle linnaaglomeraadi määravaks teguriks läbi aastate, siis kui Nairobit vaadeldakse selle veekogemuste kaudu, kerkivad koloniaalsus ja sõnakuulmatus esile selle peamiste dialektiliste hoovustena, võimaldades vaatevälja tulla (eba)õiglasematel ajalugudel, mis aitavad meil näha selles Ida-Aafrika linnas võrdsemaid kuuluvusi ja materiaalsusi.

Avatud loengu korraldavad EKA urbanistika ja TLU Humanitaarteaduste Kool.

Wangui Kimari on antropoloog, kes töötab Ameerika Ülikooli Nairobi välisõppe programmis. Ta on ka teadur Kaplinna Ülikooli Aafrika Linnade Keskuses (ACC). Tema töö tugineb paljudele kohalikele ajalugudele ja interdistsiplinaarsetele teoreetilistele lähenemisviisidele – sealhulgas suulistele narratiividele, assamblaažiteooriale, linnapoliitilisele ökoloogiale ja musta radikaalse traditsioonile –, et mõelda Nairobi linnaruumilise haldamise üle selle kõige marginaliseeritud elanike vaatenurgast. Wangui on ka veebiväljaande Africa Is a Country (AIAC) piirkondlik toimetaja, Linnauuringute Sihtasutuse (USF) hoolekogu liige, Antipode’i ja Urban Political Ecology ajakirjade toimetuskolleegiumis ning UTA-Do African Cities Workshopi kaaskorraldaja.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.03.2026

KVI + ARH avatud loeng: Jos Boys “Doing Disability Differently in Architecture”

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

KVI + ARH avatud loeng: Jos Boys “Doing Disability Differently in Architecture”

Neljapäev 26 märts, 2026

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

12.03.2026

Avatud arhitektuuriloeng: Eero Paloheimo

sirp_2016_40_0006__art_r1

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Eero Paloheimo

Neljapäev 12 märts, 2026

sirp_2016_40_0006__art_r1

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink