KVI avatud loeng: Lolita Jablonskienė “Piiritud kohad ja ajad: Eglė Budvytytė, Marija Gimbutas ja teised”

Loeng käsitleb koha, aja, mälu ja kuuluvuse suhteid Eglė Budvytytė loomingus, Marija Gimbutase uurimistöös ning teiste kunstnike ja mõtlejate praktikates, mis on seadnud küsimuse alla kinnistunud arusaamad geograafiast, ajaloost ja identiteedist. Veneetsia biennaali ajaloolisel ja institutsionaalsel taustal vaadeldakse seda, kuidas on Leedu kunstnikud lähenenud rahvusliku esindamise ideele üha enam rahvusüleses kaasaegse kunsti kontekstis. Erilist tähelepanu pööratakse kohtade ja identiteetide tajumisele rahvusriikide, kultuuride ja aegade ülesena. Eglė Budvytytė kunstiline praktika on dialoogis Marija Gimbutase ideede ning laiemalt maastike, põlvnemise, mobiilsuse ja alternatiivse teadmusloome teemadega.

Lolita Jablonskienė on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator, Vilniuse Rahvusgalerii juhataja ja Vilniuse Kunstiakadeemia dotsent. Aastatel 1993–1999 oli ta Vilniuses asuva Sorose Kaasaegse Kunsti Keskuse asedirektor ja aastatel 2000–2002 direktor. Ta on kureerinud hulgaliselt moodsa ja kaasaegse kunsti näitusi, avaldanud artikleid 20. sajandi II poole kunstist ja disainist ning kaasaegsest kunstist. Aastatel 1999, 2005 ja 2026 oli ta Veneetsia biennaali Leedu paviljoni komissar.

Loeng toimub inglise keeles.

Loengu toimumist toetab:

Püsiviide

Näituse „Tool, uks, roos, lusikas“ lõpetamine EKA galeriis

Laupäeval, 21. novembril toimuvad tarbekunsti- ja disaininäituse „Tool, uks, roos, lusikas“ lõpetamise raames EKA galeriis mitmed tasuta sündmused:
– kell 12.00 jalutuskäik näitusel, tuuri juhivad näituse kuraatorid Kati Saarits ja Hannah Segerkrantz, eesti keeles
– kell 12.30 Marite Kuus-Hilli loeng „Lugu Nõukogude Eesti kilekottidest“, inglise keeles

Näituse viimane päev on pühapäev, 22. november.

Loe rohkem näitusest siit.

Püsiviide

Miklos Gaáli doktoritöö esitlus „Romantiline iroonia ja visuaalkunst“

Esmaspäeval, 23. novembril kell 16.00–17.00 toimub ruumi A-302 Miklos Gaáli doktoritöö esitlus: „Romantiline iroonia ja visuaalkunst“. 

Romantilise iroonia kohaselt väljendab kunst ühtaegu kriitilist distantsi ja võimet asetada end kaastundlikult teise positsioonile. Doktoritöös võrreldakse seda ajaloolist kunsti käsitlust* kaasaegsete kunstipraktikatega. Kas on võimalik olla ühtaegu romantiline ja irooniline?

* Romantiline iroonia on 1790. aastate kunstifilosoofia, mis pärineb Jena romantikutelt (Friedrich Schlegel, Novalis jt). Selles käsitluses mõistetakse kunstiteost kui võimet ühendada emotsionaalne ja kontseptuaalne tajumine.

Miklos Gaál (FI/NL) on visuaalkunstnik ja kaunite kunstide doktorant. Tema loomingus põimuvad fotograafia, film, tekst ja trükised; ta uurib kogemuse subjektiivset olemust ning seab kahtluse alla harjumuspärased piirid reaalsuse ja fiktsiooni vahel.

Püsiviide

Avatud arhitektuuriloeng: Mireia Luzárraga

Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.

26. novembril kell 18 esineb EKA aulas Mireia Luzzáraga loenguga “Antropotseeni ümberõpe” (Unlearning the Anthropocene).

Mireia Luzárraga on Columbia ülikooli arhitektuurikooli GSAPP abiprofessor ja esimese kursuse arhitektuuristuudio koordinaator. Koos Alejandro Muiñoga on ta asutanud Barcelonas ja New Yorgis tegutseva uurimispõhise arhitektuuri- ja disainibüroo TAKK.

Luzárraga looming ja uurimistöö keskenduvad sellele, kuidas arhitektuur ja disain saavad aidata kaasa võrdõiguslikuma ühiskonna kujundamisele, lõimides ruumipraktikatesse feministlikke lähenemisi, kväärökoloogiat ja posthumanistlikku mõtlemist. Tema ja TAKKi projekte on laialdaselt avaldatud, need kuuluvad rahvusvahelistesse kollektsioonidesse ning neid on esitletud arvukatel näitustel ja biennaalidel, sealhulgas 2026. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaalil. 

Oma loengus käsitleb Mireia Luzárraga arhitektuuri ja disaini ökoloogiliste suhete kaudu, otsides võimalusi mõtestada antropotseeni ajastu probleeme laiemalt kui pelgalt tehniliste lahenduste küsimusena. Tema käsitluses on disain ka vahend, millega seada kahtluse alla konservatiivsed ja väljakujunenud arusaamad „loodusest“ – alates traditsioonilisest tuumperekonnast ja koduruumi korraldusest kuni kapitalistlikust tootmisloogikast lähtuva ruumikasutuseni. Nii avab ta võimalusi uuteks, kaasavamateks ja ökoloogiliselt teadlikumateks kooseluvormideks.

Loeng on tasuta ja toimub inglise keeles.

2026. sügise loenguprogramm

  1. oktoober Alejandro Aravena “Elemental’s Toolkit”

15. oktoober Gabu Heindl “Radical democracy in thinking, building, maintaining”

19. november Zoë Ritts “Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law”

26. november Mireia Luzárraga “Unlearning the Anthropocene”

Varasemad avatud arhitektuuriloengud on järelvaadatavad www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

Avatud arhitektuuriloeng: Zoë Ritts

Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.

19. novembril kell 18 esineb EKA aulas Zoë Ritts loenguga “Armastades, rauda: Saksa migratsiooniseaduse ruumid” (Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law).

Zoë Ritts on Torontost (Tkarón) pärit arhitekt, kes tegutseb Berliinis ja New Havenis. Praegu õpib ta Yale’i ülikooli jätkuõppe magistriprogrammis Master of Environmental Design, mida juhib Keller Easterling.

Tema loominguline praktika hõlmab kunsti, disaini ja kirjutamist ning uurimistöö keskendub linnaruumi ja selle asustamise poliitilistele aspektidele. Ta on olnud mitme kunstiprojekti, sealhulgas Architektur-In-Residency e.V. ja Questions on Dwelling, kaasasutaja ning õpetanud projekteerimist ja teooriat Müncheni Tehnikaülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis.

Ritts on toimetanud mitmeid arhitektuuri, kunsti ja urbanismi käsitlevaid väljaandeid, sealhulgas Para-Platforms (koostöös Markus Miesseniga, Sternberg Press, 2019), The Office of Good Intentions: Human(s) Work (Taschen, 2022) ja Designing Justice in the City (City, nr 28, 2024).

Loengus tutvustab ta oma käimasolevat uurimistööd, kuidas rändeõigus kujundab ruumi ja inimkehasid. Tuginedes näidetele tegelikest arhitektuuri- ja disainipraktikatest ning õiguslikest raamistikest, otsib ta vastupanu võimalusi õiguslike ja füüsiliste piirangute tingimustes.

Loeng on tasuta ja toimub inglise keeles.

2026. sügise loenguprogramm

  1. oktoober Alejandro Aravena “Elemental’s Toolkit”

15. oktoober Gabu Heindl “Radical democracy in thinking, building, maintaining”

19. november Zoë Ritts “Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law”

26. november Mireia Luzárraga “Unlearning the Anthropocene”

Varasemad avatud arhitektuuriloengud on järelvaadatavad www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

Avatud loeng: Katrín Jakobsdóttir „Väärtuspõhine valitsemine polariseerunud maailmas“

Kolmapäeval, 18. novembril kell 18.30 toimub EKA aulas Islandi endise peaministri Katrín Jakobsdóttiri avatud loeng „Väärtuspõhine valitsemine polariseerunud maailmas“.

Loengus käsitleb Jakobsdóttir väärtuspõhise juhtimise praktikat üha enam polariseeruvas maailmas keskendudes pikaajalistele väljakutsetele, nagu kliimaüleminek ja sotsiaalne võrdsus. Loeng toimub inglise keeles ning sellele järgneb vestlus.

Katrín Jakobsdóttir oli Islandi peaminister aastatel 2017–2024 ning juhtis kolme erakonna valitsust, mis oli tuntud edumeelse soolise võrdõiguslikkuse ja kliimapoliitika ning heaolule keskenduva valitsemise poolest. Tema ametiajal valmis ka Islandi esimene tehisintellekti poliitika. Ta kuulus Islandi parlamenti 2007–2024, oli haridus-, teadus- ja kultuuriminister ning juhtis Vasak-Rohelist Liikumist. 2024. aasta presidendivalimistel tuli ta teiseks. Praegu on ta Arctic Circle’i vanemsaadik ja Üleeuroopaline kliima- ja tervisekomisjoni (Pan-European Commission on Climate and Health) juht.

Avatud loeng toimub osana EKA loengusarjast „Kaasaja kultuuri sõlmpunktid“, mille eesmärk on külalisesinejate kaudu avada kaasaja olulisi sõlmküsimusi, mis mõjutavad meid nii loovisikute kui ka kodanikena. Sarja on varem külastanud teiste hulgas Kersti Kaljulaid, Toomas Hendrik Ilves, Ülle Madise, Marju Lauristin ja Jonatan Vseviov.

Loengusarja juhivad õppejõud Kunstiasutuste Liidu (KAEL) tegevjuht Kadi-Ell Tähiste ning Von Krahli Teatri juht Annika Üprus.

Sündmust saab vaadata ka otseülekandena EKA Youtube’i kanalil.
Rohkem infot sündmuse kohta leiad selle Facebooki lehel.

Püsiviide

KVI avatud loeng: Māra Traumane “Kunstnike arhiivid, tõlgendamine ja kanoniseerimine. Läti kunstnike grupp Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989)”

Ehkki kunstnike ja muusikute kollektiiv Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989) sai Lätis tuntuks juba 1980. aastate keskel, on nende arhiivi ning tegevust kunstis, muusikas ja arhitektuuris põhjalikumalt uuritud alles viimastel kümnenditel. Loengus kõneldakse NSRD kanoniseerimisest erinevatel viisidel, alates kunstiajaloo kaanoni laiendamisest ning kollektiivi „mitteametliku“ staatuse küsimuse alla seadmisest kuni NSRD loomingu esitlemiseni läbi näituste ning nende pärandi säilitamise ja järeleluni. Kuidas siseneb legend kaanonisse ja mis võib sel teekonnal kaotsi minna?

Māra Traumane on kunstiajaloolane, kuraator ja Läti Kunstiakadeemia teadur, kes tegeleb II maailmasõja järgse Ida-Euroopa kunstiga. Aastatel 2014–2017 oli ta Zürichi Ülikooli uurimisprojekti „Literatur und Kunst vor Gericht: Fokus Osteuropa“ („Kirjandus ja kunst kohtu ees: fookuses Ida-Euroopa“) teadur ning koos Sandra Frimmeliga antoloogia „Kunst vor Gericht: Ästhetische Debatten im Gerichtssaal“ (Matthes&Seitz 2018) toimetaja. Ta on publitseerinud artikeleid interdistsiplinaarsest kunstist ja performance’ikunstist Ida-Euroopas, naiskunstnike pärandist ning Läti sotsrealismist mitmetes rahvusvahelistes kogumikes ning ajakirjas ARTMargins.

Loeng toimub inglise keeles.

Loengu toimumist toetab:

Püsiviide

Kunstnikuvestlus: Katya Lesiv

Asukoht: A-403
Aeg: 5.11 kell 12.00–13.00

Katya Lesiv (1993) on visuaalkunstnik ja fotograaf, kes elab ja töötab praegu nii Ukrainas kui ka Soomes.

Lesiv käsitleb oma loomingus tsüklilisuse, kehalisuse, emotsionaalsete ja tundlike kogemuste ning emaduse teemasid. Tema kunstipraktika uurib kohalolutunnet, kasutades selleks mitmesuguste distsipliinide ja meediumite – sealhulgas fotograafia, kunstiraamatu, installatsiooni, objekti, teksti, graafika ja liikuva pildi – materiaalsust. Performatiivne lähenemine, mis tugineb sageli rutiinsetele rituaalidele, võimaldab intiimseid kogemusi väljendada ja jagada, hoides samal ajal alles isikliku ruumi. Oma töös käsitleb Lesiv raamatut kui kehalist objekti; sageli ongi just raamat tema teose lõplik vorm.

Püsiviide

Piret Pupparti loeng „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“

LOENG LÜKKUB EDASI

Loengu asemel toimub ringkäik näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“, mida juhib näituse koordinaator Inga Jaagus.

Piret Pupparti loeng on lükatud edasi 11. veebruarile. Rohkem infot leiab Kumu kodulehel ja Facebooki sündmuses.



Näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ raames peab moedisainer ja professor Piret Puppart loengu teemal „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“.

Kuidas jõuab ajalooline pärand isiklike kogemuste, välitööde või muuseumikogude kaudu tänapäeva moedisaini? Loengus antakse ülevaade rahvusliku ainese esiletõusust Eesti moekunstis ning vaadeldakse, kuidas soome-ugri rahvad oma rõivapärandit tänapäeval tõlgendavad. Näited Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurtiast ja mujalt avavad erinevaid võimalusi traditsioonide ja uuenduslike lahenduste ühendamiseks. Ühtlasi arutletakse kultuurilise identiteedi ning pärandi kaubastamise ja kultuurilise omastamisega seotud küsimuste üle. Millal lakkab pärand olemast pelgalt mineviku jälg ja muutub tuleviku inspiratsiooniallikaks ning kellel on õigus seda piiri nihutada?

Piret Puppart on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja osakonna juhataja, kelle loominguline ja uurimuslik tegevus keskendub pärandkultuuri tõlgendamisele kaasaegses moedisainis, soome-ugri rahvaste rõivatraditsioonidele ning kestlikule disainile. Ta on endine Montoni peadisainer, Eesti olümpiakoondise esindusrõivaste autor ning Šveitsi kestlike nahktoodete brändi Cervo Volante peadisainer ja kaasasutaja.

Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.

Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Püsiviide

Seminar: Neeme Lopp “Esteetilise demokraatia küsimus”

23. oktoobril kell 16.00 toimub ruumis A403 EKA teadusgrandi “Kunst ja
poliitika: sissevaated Eesti siirdekultuuri kujunemisse” esimene avalik
seminar. Esineb grandi teadur Neeme Lopp teemal “Esteetilise demokraatia küsimus”.

Paari viimase aasta jooksul oleme EKAga (ja teiste Eesti ülikoolidega) seotud grantides juurutanud esteetilise demokraatia kontseptsiooni. Eriliselt oleme seda kasutanud Eesti siirdeaegse (1986–1998) kultuuri analüüsil ja sellel on ka kindlad põhjused. Oma ettekandes vaatleb Neeme Lopp esteetilise demokraatia kui kontseptuaalse vahendi toimeala ja filosoofilisi allikaid ning esitab küsimuse, kuidas see vahend võiks toimida teiste ajajärkude kontekstis.

Olete väga oodatud!

Püsiviide

Abi ja otsing