Avatud loengud

Muinsuskaitsja, ICOMOSi asepresident ja EKA UNESCO õppetooli hoidja dotsent Riin Alatalu teeb neljapäeval, 19. juunil kell 18.00 tuuri näitusel „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.

Alatalu sõnul andis olümpia olulise tõuke Tallinna ajaloolise pärandi väärtustamisele ja restaureerimisele. Mitmed toonased uusehitised on aga täna 20. sajandi pärandina muinsuskaitse all. Toonane linnauuendus oli läbi mõeldud ja ratsionaalne, sest enamus suurürituseks rajatud hooneid on tänagi kasutuses.

Osalemine muuseumipileti või Muuseumikaardiga. Muuseum on neljapäeviti avatud 20ni, tuuri lõppedes on võimalik näitusega tutvumist rahulikult jätkata.

Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ räägib Tallinna moodsaks ja rohkem merele avatuks muutumise loo ning on avatud 28. septembrini.

Neljapäeval, 5. juunil kell 18 algab kuraatorituur näitusele „TALLINN TÄISPURJES. Linna muutev olümpiaehitus“, teejuhiks disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

1980. aasta olümpiaregatiks valmisid praegugi tuntud Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel. Plakatikunsti osa kureeriski Ivar Sakk.

Ivar Sakk lõpetas ERKI tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Aastal 2012 lõpetas EKA disainiosakonna doktorantuuri, tema doktoritöö on tüpograafiaajalugu käsitlev raamat “Aa kuni Zz“.

Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.

Muuseum Rotermanni soolalaos on neljapäeviti avatud kella 20ni.

Dominic Redfern
Ei ole tehislik ega intelligentne
Loeng toimub inglise keeles.

Bernard Stiegler väitis, et inimesed ja tehnoloogia on koos moodustatud; inimesed ei ole tehnoloogiast eraldi ega eelne sellele, vaid inimkonna evolutsioon on põimunud tehnika tekkimise ja arenguga, protsessiga, mida ta nimetab “tehnogeneesiks”. Stiegleri jaoks on inimesed “alati juba” tehnoloogilised. See idee tundub eriti asjakohane, kuna me arutleme olevikku ja tulevikku tehisintellektiga.

Alates DALL-E 2 käivitamisest 2022. aastal on tehisintellekt muutunud viiruslikuks.

Mis on tehisintellekt?
Millised on selle tagajärjed kunstnikele ja loomeinimestele?
Mida kunstnikud selle tehnoloogiaga teevad?
Kuidas saab tehisintellekti kunst meie ajaloolist hetke sisukalt peegeldada?

Dominic Redfern pakub oma loengus mõtteid nende küsimuste kohta ja annab lühikese ülevaate omaenda uurimustest selle kummalise tehnoloogiaga.

Dominic Redfern on meessoost esineja, Austraalia asunik. Ta on videot eksponeerinud alates 1997. aastast. Dominicul on olnud kolm peamist loomingut: kümme aastat etendatud identiteedi käsitlemist; kümme aastat keskkonnauuringuid; ja tema praegune tagasipöördumine abstraktsiooni ja protsessi juurde, käsitledes taas identiteedi ja subjektiivsuse küsimusi. Oma karjääri jooksul on teda toetanud mitmed omavalitsused, Austraalia Kunstiamet (ARC), Austraalia Kunstide Nõukogu ja riiklikud kunsti rahastamisasutused. Dominic on ette võtnud kohaspetsiifilisi projekte Brasiilias, USAs, Jaapanis, Hiinas, Koreas, Tais, Soomes, Norras, Rootsis, Šotimaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on RMIT kunstikooli dotsent.

30. mail kell 15:00 EKA valge maja monumentaalstuudios

Bart Hessi looming on taktiilne ja intuitiivne. Ületades disaini, moe ja kunsti piire, moodustavad tema tööd uurimusliku sarja, mille läbivaks liiniks on materiaalsus, (virtuaal)reaalsus ja tehnoloogia. Hess töö fookuses on inimese ja materjali ning looduse ja tehnoloogia vaheline suhe, mida ta käsitleb läbi materjaliuuringute, animatsiooni, video ja foto meediumite. Oma töödes otsib ta pinget külgetõmbe ja eemaletõuke vahel, uurides materjalide ja inimese naha vahelist intiimset suhet.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Oona Libens
29.05 17.00 B-305

NAUSEA – performance and lecture

Oona Libens on Rootsi-Belgia visuaal- ja etenduskunstnik, kelle looming keskendub liikuvate piltide ajaloole ja meediaarheoloogiale. Kasutades lihtsaid komponente nagu valgus, varjud ja analoogprojektsioonid, illustreerib ta teaduslikke teemasid, pakkudes taktiilset ekraanikogemust, kus varjud ja murdumised panevad kogu ruumi liikuma. Tema etendused ühendavad teatrit ja filmi, reaalajas on võimalik vaadata, kuidas luuakse ja manipuleeritakse kujutisi.

Kolmapäeval, 21. mail kell 18:00 EKA aulas jagab maailmatasemel arhitekt Mark Cavagnero oma mõtteid ja kogemusi loengul:

“The Architectural Approach and the Use of Light in Civic Architecture”. 

Mark Cavagnero on tunnustatud Ameerika arhitekt, kelle loomingut on tugevalt mõjutanud Põhjamaade arhitektuur. Cavagnero töötab ka uue USA saatkonna hoone projektiga Tallinnas.

Loengus arutleb Cavagnero, kuidas valgus, materjal ja arhitektuurne lähenemine loovad avalikus ruumis tähendust.

Loeng on inglise keeles.

Rohkem infot esineja kohta: cavagnero.com

Maikuus alustavad 2025. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on G!cvas82

6. mai

Kaasaegse kunsti professori kandidaatide venia legendi loengud EKA aulas

Kell 13.00 Anu Vahtra “Making space”

Kell 14.15 Merike Estna “Alive”

Kell 15.30 Craig Leonard “Instinctual Critique”

Loengud toimuvad inglise keeles.

8. mai

Fotograafia professori kandidaatide venia legendi loengud ruumis A-501

Kell 13.00 Maria Kapajeva “Artist from the borderlands: between questions and connections, experiments and experiences”

Kell 14.15 Tuukka Kaila “Various Small Shifts”

Kell 15.30 Hanna Timonen “Photographic explorations of the everyday and beyond”

Loengud toimuvad inglise keeles.

13. mai

Sisearhitektuuri ja üldteooriaainete keskuse dotsendi kandidaadi venia legendi loeng ruumis A-501

kell 15.00 Gregor Taul “Muutuda vast(ut)amisvõimeliseks”

Sotsiaalse disaini dotsendi kandidaadi venia legendi loeng ruumis A-302

Kell 16.00 Daniel Kotsjuba “Disain(er) avalikus teenistuses”

Olete kõik oodatud kuulama!

Tekstiil 110: Päivi Vaarula avatud loeng “Materjali ja sisu koostöö tekstiilikunstis”

29. aprillil kell 17.00 ruumis A501

Päivi Vaarula on Soome tekstiilikunstnik, kes elab ja töötab Hämeenlinnas. Vaarula tegeleb materiaalsete vahenditega, kasutades kangastelgi ja looduslikke värvaineid, järgides hoidmise põhimõtteid nii kontseptuaalselt kui ka tehniliselt. Ta on tuntud oma isikupäraste kolmemõõtmeliste kootud pindade poolest, kus ta kasutab oskuslikult villa väljendusvõimalusi, et anda oma töödele sügavust ja tekstuursust. Tema looming saab alguse tähelepanelikult argielu jälgimisest ja käsitleb sageli keskkonnaga seotud küsimusi.

Päivi Vaarula kunst on eksponeeritud enam kui 70 grupinäitusel. Tal on olnud 18 isikunäitust nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikutegevuse kõrval on Päivi Vaarula töötanud üle 30 aasta lektorina ülikoolides, pidanud loenguid ja töötubasid paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Taanis, Saksamaal, Jaapanis, Walesis, Šotimaal, Inglismaal ja Islandil.
Vaarula jagab ettekandes mõtteid oma teekonnast tekstiilikunstis ja kunstist laiemalt.

Kuni 29.aprillini on HOP galeriis (Hobusepea tänav 2, Tallinn) avatud ka Päivi Vaarula isikunäitus “Meelelahutus/Entertainment”.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskendunud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab valida EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta kaitse.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikas, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Seminaril “Kaasaegne kunstikõrgharidus: dialoog tulevikuga” võtavad sõna viie Põhjamaade kunstiakadeemia vabade kunstide juhid, et ühiselt mõtteid vahetada ning üksteiselt uusi vaatenurki ammutada. Lisaks arutavad nende väljakutsete üle ka EKA vabade kunstide teaduskonna õppejõud.

Kunsti ja kunstihariduse eest seismine ei ole kunagi olnud lihtne. Seminari fookus on kaasaegse kunsti kõrghariduse võtmeküsimuste käsitlemisel siin ja täna, mil kriitiline mõtlemine, eetilised lähenemised ja kunsti sõltumatu jõud on olulisemad kui iial varem. Kunsti kõrghariduse areng on väga tihedas seoses kaasaegse kunsti liikumistega – kumb-kummast rohkem lähtub, ei olegi kerge öelda. Kunst peab suutma tohutult laias skaalas nähtuste ja küsimustega suhestuda, hoides loominguvabadust, sõltumatust, autonoomiat – samas integreerudes üha enam teiste valdkondadega. Arvestatav osa kaasaegsest kunstist liigub uurimuslike otsingute radadel. Haridusmaastikul on ootus kunstiharidusel pakkuda võrreldavust teaduspõhiste ülikoolide seas. Kunst ja kunstnik peavad ennast majandama, kommunikeerima ja turundama. Samaaegselt hoidma kunstikõrghariduse atraktiivse tulevikuvalikuna uuele põlvkonnale. Kuidas saavad kunstiakadeemiad seda kõike pakkuda ja ootustega toime tulla?

KAVA

11:30–16:30 / A101

11:30 – Kohv, kogunemine ja tervitussõnad

12:00–12:20 – Maj Hasager (Malmö Kunstiakadeemia rektor) – Kunstikõrgharidus ja poliitiline pilk

12:20–12:40 – Jacob Jessen (Trondheimi Kunstiakadeemia osakonnajuhataja) – Kunst ja teadus loovülikoolis

12:40–13:00 – Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan) – Kunstiharidus vabaduse ja piirangute vahel

13:00–13:20 – Kohvipaus

13:20–13:40 – Bjarki Bragason (kunstnik, Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan) – Kunstiharidus ja keskkond

13:40–14:00 – Leevi Haapala (Helsingi Kunstiakadeemia dekaan) – Kunstiharidus ja professionaalne kunst

Sündmus toimub inglise keeles.

Palun registreeru seminarile lingi kaudu:  https://forms.gle/wYxHjxZ8GiAiQkiWA

Lisainfo: Kati Saarits, kati.saarits@artun.ee