EKA Galerii

Rebecca Green
„LA BABY“
EKA Galeriis 25.–28.06.2025

Avatud K 14–18 N–R 12–18
Etendus sündmus: L 28.06. 18.00–22.00
Sissepääs tasuta

Tere tulemast sündmusele „LA BABY“, sinu isiklikku sissevaatesse Los Angelese eksootilisse fantaasiasse, siinsamas Eestis. Raha? Olemas. Päikesepaiste? Olemas. Kardashianite salajased seerumid? Selles pead juba ise kohapeal veenduma…

Osaliselt näitus, osalt pehme uurimus ja osalt päikesepaisteline etenduseksperiment, „LA BABY“ tõstatab küsimuse, mida Los Angeles meile lubab?

Jälgides sümbolite sürreaalset globaalset rännet ja representatsioonide peeneid mutatsioone nende tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal Californiast Eestisse, mõtleme, kas kõik tahavad olla LA BABYd?

Projekti algataja: Rebecca Green
Toestajad: Kirte Jõesaar, William Primett, Liisamari Viik,
Javier Cárcel Hildalgo-Saavedra, Ksenia Verbeštšuk
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

EKA Galerii sündmusi toetavad Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Performance sündmuse jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Zwaantje Kurpershoek & Indrė Liškauskaitė
„Pastelsed käpad ja nõjatuvad parved“
EKA Galeriis 24.05.–17.06.2025
Ringkäik: 23.05.2025 kell 17.00

Avamine: 23.05.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
NB! Nelipühade 1. pühal, 8. juunil on EKA Galerii suletud!

Näitus „Pastelsed käpad ja nõjatuvad parved“ on Hollandi kunstniku Zwaantje Kurpershoeki ja Leedu kunstniku Indrė Liškauskaitė esimene ühine näitus. Kaht kunstnikku ühendab ruumiliselt läbimõtestatud looming. Zwaantje Kurpershoeki looming sünnib füüsiliste materjalide ja väljamõeldud lugude interaktsioonist, mille tulemuseks on peamiselt maalid ja installatsioonid. Indrė Liškauskaitė loob peamiselt joonistusi, mida ta põimib igapäevaste leidobjektidega ning mis hõivavad ruumi tavapäratutel viisidel.

Mõlema autori valitud teosed toovad vaatajateni kunstnike isiklikud suhted nende neljajalgsete sõpradega. Zwaantje Kurpershoek vaatleb ja kujutab oma maaliseerias kahe eluruumi jagava elusolendi erinevusi ja kokkupuutepunkte: kuidas ta enda kassi Namiga eri hetkedel kord kokku puutuvad ning siis taas distantsi hoiavad, teineteisest eemalduvad. Tema teine ​​teos on pastelsetes toonides skulptuuride installatsioon – osaliselt mänguasjad, osaliselt ellujäämisvahendid – teos juhatab vaatajat läbi maastiku, mis tekitab müütilise ja mitmetähendusliku lapsepõlvetunde. Indrė Liškauskaitė, kes uurib koera ja inimese vahelist mängu ning osaleb koerte Delta ja Delfinaga regulaarselt agility võistlustel, riputab näituseruumi oma neljajalgsete kolleegide lelud ja jalutusrihmad ning paneb ka enda joonistused läbima takistusrajalaadseid füüsilisi objekte.

 

Kunstnikud: Zwaantje Kurpershoek & Indrė Liškauskaitė
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas
Tehniline tugi: Karmo Migur

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Erasmus+ mobiilsusprogramm ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

 

Kevadine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (1.-2. korruse üldaladel ja EKA Galeriis; Põhja pst 7) ning ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn). Hindamispäeval on näitused EKA galeriis avatud E–L 14–18 ning P 12–16. NB! 1. mail on EKA Galerii suletud.

AJAKAVA

K 30.04. Fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
R 02.05. – P 4.05. Joonistamine ja anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

E 05.05. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
E 05.05. Anatoomiline joonistamine, stsenograafia ja animatsioon BA II, juhendaja Maiu Rõõmus, (1. ja 2. korruse üldalad)
E 05.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, juhendaja Eero Alev (1. ja 2. korruse üldalad)
T 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
K 07.05. Fotograafia BA I, juhendaja Marge Monko (EKA Galerii)
N 08.05. Stsenograafia BA II, juhendaja Liina Keevallik (EKA Galerii)
R 09.05. – L 10.05. Stsenograafia BA I, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

P 11.05. – E 12.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
T 13.05. – K 14.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
N 15.05. Graafika BA I, juhendajad Charlotte Biszewski, Caroline Pajusaar, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
R 16.05. Graafika BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask (EKA Galerii)
L 17.05. – P 18.05. Animatsioon BA ja MA (EKA Galerii)

E 19.05. Maal BA I, juhendajad Eero Alev, Anna Škodenko, Jaan Toomik (EKA Galerii)
T 20.05. Skulptuur BA I, juhendaja Anna Mari Liivrand (EKA Galerii)
N 22.05. – P 15.06. Maal BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Holger Loodus (ARS Projektiruum, avatud K–L 12–18 P 12–16)

SILIKAAT. ONTOLOOGIA I. Materjali ja maine kujunemislugu 1900-2025
EKA Galeriis 11.–27.04.2025
Avamine: 11.04.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (Suurel reedel, 18. aprillil, Ülestõusmispühade 1. pühal, 20. aprillil ja 23. aprillil on näitus suletud)

Silikaadis kehastub Eesti 20. sajandi arhitektuuri kujunemislugu. Lihtsalt kasutatava ja defitsiidiajastul kättesaadava materjalina sündis silikaadist arvukalt märkimisväärseid kõrg- kui argiarhitektuuri näiteid – funkvillade hiilgeaegadest maleva- ja garaažiehituseni, tüüpkorterelamutest piirivalvetornideni.

Läbi kaleidoskoopilise vaate põimuvad narratiivid materjaliteadusest, Eesti arhitektuuri ajaloost ning kultuurilisest antropoloogiast, selgitamaks silikaadi põlatud staatust ning tulevikuvõimalusi. Näitusesse on pikitud teemakohased EKA tudengite ja teadurite uurimistööd ning vilistlaste vaated.

Ressursivaeguse ajastul ergutab näitus publikut mõtlema, kas ja kuidas on okupatsioonimaiguga materjalil võimalik puhtana taassündida.

Kuraatorid: Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Bauroc ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Aivar Tõnso isikunäitus „Heleaine tumeolek”
EKA Galeriis 3.–6.04.2025
Avatud: N–R 14–22 L 12–22 P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.00

Aivar Tõnso näitus „Heleaine tumeolek” jätkab tema muusikalisest loomingust välja kasvanud katsetusi helikunsti väljal. Erinevate materjalide kõlakarakterile toetuvale Ebakõlarisüsteemile loodud ruumilise heli näituse eesmärk on nihutada kuulamiskogemuse piire, kutsudes vaatajaid üles mitte üksnes kuulama, vaid ka heliruumi aktiivselt tajuma ja selles osalema. Kindla alguse ja lõputa helikompositsiooni sees on võimalik liikuda ja seda kogeda vabalt valitud kohast.

Kuna Tõnso loomingus on keskseks teemaks heli ja kujutlus, pöörab ta erilist tähelepanu helide karakterile. Ühe viisina unikaalsete kõlade saavutamiseks kasutab ta pidevalt täienevat Ebakõlarisüsteemi, mis on loodud erinevate füüsiliste materjalide baasil nagu nt alumiinium, vask, puit, plastik jne. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud laiatarbekõlaritest ei püüa ebakõlarid võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Igal kõlaril on oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Ühtlasi on tegemist ka protsessiga, kus helide abil ergastatud materjalid omandavad uusi, varjatud tähendusi. Nii osutab näitus helide tajumise ja tähelepanu suunamise kaudu kuulamiskultuuri olulisusele tänapäeva mürarikkas maailmas ning sellele, kuidas heli võib kujundada meie arusaama ruumist ja ümbritsevast keskkonnast.

Ebakõlarisüsteemi fotod

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise heliloominguga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer. Olles pikalt seigelnud klubimuusika ja eksperimentaalse elektroonilise muusika äärealadel on ta olnud viimastel aastatel aktiivne nii kunstnikuna kui ka Üle Heli festivali korraldajana helikunsti väljal.

Laupäeval, 5. aprillil kell 15.00 toimub näitusel kunstnik Aivar Tõnso juhitud inglisekeelne ringkäik.

Sündmus kuulub Tallinn Music Weeki linnaprogrammi. Tutvu kogu programmiga siin.

Graafiline disain: Jaan Evart
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti, Tallinna Linn ja Tallinn Music Week.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Täname: Ian Simon Märjama, Maria Aua, Märt Vaidla, Tarvo Porroson, Tiina Tõnso, Timo Toots, Madis Reivik, Raivo Raidvee

Anu Jakobsoni isiknäitus „Finite_Jest.psd“
EKA Väligaleriis 3.04.–25.05.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.30

Anu Jakobsoni maalid käsitlevad internetikultuuri, kasutades sümboolseid kujutisi ja veebis levinud märke. Maalides ajutisi digitaalseid sümboleid, toimib kunstnik sarnaselt iidsetele tsivilisatsioonidele, kes kasutasid hieroglüüfe ja kiviraiet, et talletada tollaseid võimu mehhanisme, müüte ja kollektiivset identiteeti. Aerograafi kasutamisest tulenev hägune üldmulje rõhutab kehva kvaliteediga failidele omast virtuaalset tunnetust, samas kui maali keskmes olevad efemeersed märgid ja trendid muutuvad püsiva füüsilise vormi kaudu oleviku representatsiooniks.

Kuraator: Kaisa Maasik
Näitust toetab Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata näituse avamise galeriid.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Osavõtt on tasuta.

Rohkem infot:
https://www.artun.ee/et/kalender/karl-joonas-alamaa-igapaevane-mang-ja-leib-eka-galeriis/

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

 

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

 

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

 

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

 

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Tehniline tugi: Erik Hõim
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata avamisgaleriid siit.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Ringkäikudest osavõtmine on tasuta.

TANTSUD TÄHTEDEGA!
EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Avamine: 3.02.2025 kell 17.00
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Näitus „Tantsud tähtedega!“ tutvustab kujundatud tähti ja graafilise disaini aine „Tüpograafia I“ protsessi. 14 nädala jooksul viidi läbi mitmeid harjutusi ja katseid, joonistati nii käsitsi kui arvutis, kasutades tualettpaberit, käterätte, vahtu ja isegi metalligraveerijat.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud katsetamisele ja mängimisele, siis viimased seitse keskendusid terve tähestiku loomisele ja tähtede kujundamise protsessi läbimisele. Loodi vektorformaadis tähed, millest mitmest tehti ka töötavad fondifailid.

Tudengid:
Simon Janson, Ryan Kaabel, Anni Kangur, Riste Sofie Käär, Jan-Markus Maasepp, Alina Maškina, Elisabeth Mägi, Berit Raun, Mattias Erik Tiik, Rasmus Tikerpe, Katariina Tõnismäe, Mark Albert Villand, Artjom Ševtšenko, Kätriin Reinart, Eline Cremers, Mira Keygnaert, Dennis Vugts

Juhendaja:
Agnes Isabelle Veevo

Fonte saab alla laadida tasuta SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

(ANTI)KARJÄÄRIPÄEVAD
EKA Galeriis 5.–07.02.2025
Tutvu ajakavaga allpool, osalemine tasuta

Kolmepäevane sündmustesari „(anti)karjääripäevad“ kutsub kõiki kunsti- ja kultuuriväljal tegutsejaid kaasa lööma töötubades, ühislugemistes, aruteludes ja harjutustes, mis otsivad vastust küsimusele, mida tähendab olla loovisik kaasajal. Sündmus keskendub isikliku, kollektiivse ja institutsionaalse tasandi puutepunktidele loomingulisel teekonnal, algatades arutelusid prekaarsuse, solidaarsuse ning sotsiaalse ja poliitilise vastutuse teemadel. Akadeemiline haridus paneb meid küsima, kes me oleme, et vormida meid ettenähtud raamidesse ja valmistada ette professionaalseks karjääriks. Mis oleks, kui keskendume hoopis sellele, kes me olla tahame ning millises maailmas me elada ja luua tahame? Projekti „(anti)karjääripäevad“ eesmärk on hüljata individualistlik idee kunstnikuna elus püsimisest, et arutleda selle üle, kuidas saaksime kollektiivselt õitseda. Koostöisuse teadvustamine saab omakorda olla vabastavaks ja ühendavaks jõuks, mõtestamaks kriitiliselt ümber institutsioonide rolli ja funktsiooni ning sekkuda laiemasse ühiskondlikku konteksti, millega kunst on vältimatult seotud. Sündmus on avatud platvorm mitmetele kollektiividele, võrgustikele ja loovisikutele, kes teemasid eri tahkudest avavad.

Osalevad: Daylight Project, EKA Tudengite Kväärühing, ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit), Frederik Klanberg, kogukond EKA Palestiina eest (Community in EKA for Palestine), Kolkaplikad, Laura Konsand, Performing Arts Curator, Ulvi Haagensen, Yvette Bathgate & Jake Shepherd
Ellukutsuja: Laura Konsand

 

SÜNDMUSTE AJAKAVA

1. PÄEV, 5. VEEBRUAR: HAMMUSTAGEM KÄSI, MIS HOIAVAD MEID (KAASOSALUSES)

15.00–17.00 EKA Tudengite Kväärühingu kollaaži töötuba „Mis teeks EKA turvalisemaks LGBTQIA+ inimestele?“ (eesti ja inglise keeles). Pane end kirja siin.

EKA Tudengite Kväärühingu üks missioone on seista tudengite heaolu eest ning vahendada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust. Kollaaži töötuba on esimene samm, et kaardistada tudengite muresid, rõõme, vajadusi ja ootuseid koolikeskkonnale. Mis on hästi? Mis vajaks parandamist? Töötoas lähenetakse nendele küsimustele kollaaži tehnikale omasel mängulisel ja visuaalsel moel. Eesmärk on esmalt üksteisega tuttavaks saada, et istutada esimene koostöö seeme, millest saaks võrsuda midagi püsivat ning ühtehoidvat.

Töötoas osalejad on oodatud kodust kaasa võtma kasutuna seisvaid materjale (ajakirjad, kleepsud, markerid jms.). Töötuba toimub põrandal, patjadel istudes. Kui see pole sinu jaoks võimalik või mugav, siis anna sellest teada, et saaksime ruumi vastavaks kohandada.

18.00–19.30 kogukond EKA Palestiina eest korraldatud ümarlaud „Poliitiline ülikool“ (inglise keeles)

Alates Gaza genotsiidi algusest on kunsti- ja kultuurisektoris valitsenud “apoliitiline”, diskursus, mis on mitmel moel mõjutanud kunstnikke, kunstiorganisatsioone ja kunstikoole.

Institutsionaalse neutraalsus vähendab poliitilist osalust ja pärsib teaduslikku arutelu. See heidab varju mitmetele ülikooli tegevustele, mis on oma olemuselt peaaegu alati poliitilised, alates vastuvõtu otsustest ja teadusuuringute rahastamisest lõpetades ürituste korraldamise ja plakatite ülespanekuga. Iga ülikooli juhatuse tehtud valik, olgu see väike või suur, peegeldab poliitilisi kaalutlusi.

Kinnistades apoliitilist seisukohta, vabastavad ülikoolid end vastutusest toetada teadlaste vabadust dokumenteerida, arutleda ja harida ühiskonda poliitilise vägivalla teemadel. Üliõpilaste aktivism, mis on ajalooliselt olnud sotsiaalse progressi ja solidaarsuse nurgakivi, on juba iseenesest kriitilise hariduse vorm. Kuidas saab kunstiülikool, mis on oma olemuselt poliitiline, selle valguses väita, et ta on apoliitiline?

2. PÄEV, 6. VEEBRUAR: NATUKE SOLIDAARSUST VÕIB OLLA SUUREKS ABIKS

14.00–17.00 Laura Konsandi töötuba „Solidaarsus loovisiku biotoobis“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Kultuurivaldkonnas tegutsejate era- ja tööelu on sageli omavahel tihedalt põimunud, mis muudab ebakindlust põhjustavate asjaolude väljaselgitamise keerulisemaks. Mis põhjustab meie ebakindlat olukorda? Mida vajame, et meie loovus ja koostöö õitseks? Kuidas saavad need teadmised aidata meil praktiseerida rohkem solidaarsust valdkonna sees ja üleselt?

Töötoa käigus vastavad osalejad küsimustikule, et saada parem ülevaade oma töö tegemiseks vajalikest tingimustest. Kolmeliikmelistes gruppides jagavad osalejad kordamööda oma vastuseid. Sellele järgneb ühine arutelu, mille eesmärk on paigutada osalejate vastused kunstniku biotoobi nelja erinevasse valdkonda, et illustreerida meie ühist positsiooni.

Kunstniku biotoop on Belgia sotsioloog Pascal Gieleni poolt välja töötatud raamistik. Biotoop on abstraktsioon loovisiku elust, mis jaguneb neljaks erinevaks alamvaldkonnaks: kodu (domestic), kolleegid (peers), turg (market) ja ühiskond (civic). Jätkusuutlik kunstnikutee eeldab nende valdkondade vahelist tervislikku tasakaalu.

(Selle töötoa on algselt välja töötanud Sepp Eckenhausen ja Koen Bartijn Platform Beeldende Kunstist. Platform BK on Hollandis tegutsev liikmepõhine organisatsioon, mis uurib kunsti rolli ühiskonnas ning võitleb parema kunstipoliitika nimel.)

18.00–19.30 Veriko Dundua juhitud arutelu „Aproprieeritud puhkamine: mitte-töö narratiivide kriitiline ülevaatus” koostöös Daylight Projectiga (inglise keeles). Pane end kirja siin. 

Tänapäeva individualistlikus ühiskonnas on puhkus kaotanud oma radikaalsed juured ja muutunud isiklikuks valikuks, mida sageli määratlevad privileegid. Arutelus keskendume töö vastase liikumise ja puhkuse kui vastupanuliikumise päritolule POC (people of color) ja põlisrahvaste traditsioonides. Kuidas on privilegeeritumad ühiskonnaliikmed puhkuse enda omaks teinud ja lahjendanud selle anti-kapitalistlikku pärandit? Kuidas nõuda puhkus tagasi ja lammutada süsteemid, mis meid sellest algselt ilma jätsid?

Sündmuse vältel keskendume tööturul valitsevate hierarhiate analüüsimisele, et välja selgitada, kuidas toetada ja rakendada intersektsionaalseid tööst keeldumise võtteid. Arutelu eesmärk on mõtestada tööst keeldumist kui vahendit, mille abil astuda vastu süsteemsele ebavõrdsusele ning kujutleda tulevikku, kus töö on ühiselt jagatud ja kehastab vabanemist.

 

3. PÄEV, 7. VEEBRUAR: KÄSIRAAMATUT LUGEDES UJUMA EI ÕPI

14.00–17.00 Frederik Klanbergi töötuba „Professionaalsusest kaugemale: harjutused edaspidiseks“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Meilt oodatakse sageli professionaalsust, kuid selle suunas püüeldes kipume ameteid reprodutseerima sellisena nagu nad on. Mis oleks kui prooviksime professionaalsusest kaugeneda ja mõtestada oma loomingulist praktikat kui harjutust parema tuleviku suunas, kus eksisteeriks meile sobivam sotsiaalne ja poliitiline korraldus? Kuidas moodustada liikumisi ja ehitada üheskoos maailma?

Töötuba pakub kahte viisi teemale lähenemiseks, mida üheskoos lugeda ja arutada. Neist esimene keskendub Stefano Harney ja Fred Moteni ‘rohkem kui professionaalse’ ideestikule raamatust „The Undercommons: Fugitive Planning & Black Study”. Teine tutvustab vägivallatuse põhimõtet (Martin Luther King) Kazu Haga raamatust “Healing Resistance: A Radically Different Response to Harm”. Need tekstid pakuvad teistmoodi perspektiivi maailma ja meie rolli nägemiseks, mõistmaks, kuidas valmistuda tulevikuks.

Töötoa teises pooles koondame kogutud ideed ja püüdlused ühisesse teadmiste pagasisse, millest saab meie teejuht professionaalsusest kaugenemiseks ja meie elukutsete kehtestatud piiride ületamiseks.

18.00–20.00 Ühine õhtusöök „Mõttetoit“, korraldavad Yvette Bathgate ja Jake Shepherd. Pane end kirja siin.

“(Anti)karjääripäevade” programmi lõpetuseks kutsume kõiki osa saama ühisest õhtusöögist, et seedida ja mõtiskleda, mida me nende päevade jooksul õppisime, arutlesime ja küsisime. Öeldakse, et liiga palju kokkasid rikuvad supi. Me ei nõustu, sest usume, et mida rohkem käsi, ideid ja kogemusi, seda rikkalikum supp valmib (või mistahes muu). Jagades omavahel ülesandeid ja vastutust – sealhulgas nähtamatut tööd, mis võõrustamisega kaasneb – panustame ühiselt õhtusöögi valmimisse.

Kunstnikeduona huvitavad Yvette’i & Jake’i intiimsus, hellus ja ühtekuuluvustunne, mis ühise toidulaua ümber tekib, luues õdusa olustiku ühisteks tegevusteks, aktivismiks ja koos õppimiseks. Täites üheskoos erinevaid ülesandeid – toidu valmistamine, serveerimine, koristamine jne –  mõtleme möödunud päevadele tagasi ja arutleme, kuidas vastustada rolle, mida loomemajanduse infrastruktuurid meile on kehtestanud.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Registreerides tee valik, kuidas õhtusöögi toimumisse panustada soovid. Alustame hakkimise ja ettevalmistamisega kell 10. Laua katmine ja serveerimine algab kell 18.00 ning koristamine kell 20.00. Registreerida võib mitmesse rolli. Kui sa ei saa abiks olla, võid lihtsalt registreerida õhtusöögile.

Toit on vegan ja gluteenivaba. Palun võta ühendust, kui sul on küsimusi või kui soovid jagada ligipääsetavusega seonduvat ja kuidas me sinuga arvestada saaksime.

19.30–20.00 Nancy Nakamura Räpipunt

2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

_______________________________________________________
Kogu programmi vältel on avatud Performing Arts Curatori (@performingartscurator) poolt ellukutsutud ajutine meemide tootmisüksus, kus külastajad saavad ise meemikunstis kätt proovida. Ulvi Haagensen on panustanud videoloengu „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks“, mis põhineb tema kolme kujuteldava sõbra Thea Koristaja, Olive Puuvilla ja Artist Researcheri vestlusel. Lisaks on väljas valik ENKKLi ja Kolkaplikade kollektiivi kunstiteoseid, mis illustreerivad ja mõtestavad sündmuse teemasid.

Performing Arts Curatori meemi töötuba ’s Meme Workshop
Performing Arts Curator (@pergorminartscurator)

Digiajastul on meemidest saanud kriitilised žestid, mis soodustavad kaasamist ja dialoogi. Meem, kui meedium, – mis ühendab pilti ja teksti ning sageli nendevahelist dissonantsi – pakub pilku kollektiivsesse teadvusse, millesse me kõik moel või teisel panustame. Oma olemuselt on meemid nagu triksterid, ilmudes eikusagilt ja asudes ettearvamatule rännakule digiavarustes, kus nende intertekstuaalsed teekonnad sageli ristuvad.

Tere tulemast meemide tootmisüksusesse! Sa ei vaja kraadi postmodernses kunstis või institutsioonikriitikas, et alustada dialoogi või kujutleda alternatiive status quo’le. Meemid jätavad ruumi teadmiste ja seisukohtade paljususele, olles meie kujutlusvõime vahendiks maailmas, kus pole suurt narratiivi. Uuri välja trükitud pilte, haara käärid ja lõika välja see, mis meeldib. Kujuta ette mingit olukorda või seisundit, usalda, et see on suhestutav ning lihtsalt lõika, kopeeri ja kleebi. Kasuta julgelt pliiatseid ja ära tunne end piiritletuna sellest, mida sa arvad end teadvat meemidest.

Ulvi Haagenseni video loeng „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”

Video loeng “Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”, põhineb kolme kujuteldava kunstnikust sõbra vestlusel, kes kohtuvad ühel pärastlõunal, et vestelda amatööridest ja professionaalidest. Olive Puuvill on bricoleuse kunstnik, Thea Koristaja on kunstnikust koristaja ja AR (Artist Researcher) on kunstnik-uurija.

Olive väljendab oma pettumust nõudmiste suhtes, mida professionaalse kunstniku tiitel temalt eeldab. See juhib tähelepanu kõrvale ideedelt ja kunstiteostelt, mis talle loomingu protsessi juures tegelikult huvi pakuvad. Enda võrdsustamine “intellektuaalse amatööriga” (Edward Said), – kes armastab seda, mida ta teeb, olles oma kires ja pühendumuses asjatundlikum kui mistahes professionaal, – on kolme sõbra arvates märksa viljakam enda praktika mõtestamisel. Professionaalsus on loovusele vastandlik, lämmatab sellega kaasnevat loomingulist segadust ning loomulikku rütmi ja leidlikkust probleemide lahendamisel. Nagu Olive ütleb, on ebaprofessionaalne kunstnik olla palju lõbusam.

 

BIOGRAAFIAD

Daylight Project on feministlik, anarhistlik, kväär ja DIY kunstiprojekt institutsionaalse status quo hõivamiseks ja lõhkumiseks.

Veriko Dunduat huvitavad iseseisvalt tegutsevad kogukonnad ja kollektiivse organiseerumise jätkusuutlikkus. Ta on uurinud kaasavate ruumide edendamist kultuuriteadliku koostöö kaudu, mis võitlevad süsteemse ebavõrdsuse vastu. Tal on antropoloogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolist.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) on institutsiooniväline aktiivsete noorte kunstnike kogukond, mis püüab olla paindlik ja pidevas muutumises, vastavuses maailmas toimuvaga ning tormilistel aegadel kokkuhoidev.

EKA Tudengite Kväärühing koondab kunstiakadeemia LGBTQIA+ kogukonda. Ühing algatab turvalisi ja lõbusaid koosolemisi, kus igaüks on teretulnud. Nende missiooniks on soodustada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust, tagamaks toetav keskkond kõigile.

Ulvi Haagensen on kunstnik, kelle praktika ühendab installatsiooni, skulptuuri ja performance’i, et uurida kunsti ja igapäevaelu vahelisi hägusaid piire. Ta kaitses hiljuti loomepõhisel uurimistööl põhineva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Frederik Klanberg on kunstnik ja õpetaja, kes on pühendunud ühisõppe vormidele, mis põhinevad koostööl, kriitikal ja kaasamisel. Ta usub, et kunstiharidus saab oma ehedaimal kujul olla kollektiivne enesearengu protsess. Tal on magistrikraad hariduses Piet Zwarti instituudist Hollandis.

Kogukond EKA Palestiina eest on grupp Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi, töötajaid ja vilistlasi, kes on solidaarsed Palestiinaga.

Kolkaplika on kollektiiv, mis loob sõltumatut sisu kolgastes üle maailma. 2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

Laura Konsand on vabakutseline kirjutaja ja kultuuritöötaja, kes tegutseb Rotterdamis ja Tallinnas. Teda huvitab kunsti suhe infrastruktuuridega, mis nähtaval ning nähtamatul viisil vormivad meie olevikku, püüdes neid mõista ja kahtluse alla seada. Ta on projekti “(anti)karjääripäevad” ellukutsuja.

Performing Arts Curator (@performingartscurator) on ühe vabakutselise kuraatori äge stressireaktsioon neoliberaalsetele tingimustele, milles ta töötab. Tema internetipersoona on loodud selleks, et seda maailma mõista, ebaõnnestuda täielikult ning lõpuks selle üle naerda. @performingartscurator kraad on 37,2 celsius.

Jake Shepherd & Yvette Bathgate on kunstnike duo, kes tegutsevad Eestis ja Šotimaal. Nende ühine kunstipraktika põhineb koostööl, keskendudes koosloomele, õrnusele ja agentsusele, mis seovad nende loomepraktika üheks. Nad õpivad kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.