EKA Galerii

08.07.2021 — 12.08.2021

Katariin Mudist „Nähtamatud kohalolijad“ EKA Galeriis 8.07.–12.08.2021

poster_kohaolijad

Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.

8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18

Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.

Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.

“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.

Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.

Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.

Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.

Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.

Postitas Pire Sova — Püsilink

Katariin Mudist „Nähtamatud kohalolijad“ EKA Galeriis 8.07.–12.08.2021

Neljapäev 08 juuli, 2021 — Neljapäev 12 august, 2021

poster_kohaolijad

Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.

8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18

Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.

Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.

“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.

Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.

Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.

Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.

Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.

Postitas Pire Sova — Püsilink

26.02.2021 — 27.02.2021

Jette Loona Hermanis „Torque Vulnerati“ EKA Galeriis 26. ja 27.02.2021

2

Jette Loona Hermanis “Torque Vulnerati”
26.02 kell 20:00
27.02 kell 19:00
Etendusele pääseb eel-registreerimisega, kohtade arv on piiratud! Registreerimiseks saada palun email aadressile pire.sova@artun.ee.

“Torque Vulnerati” on digitaalsest ajastust mõjutatud emotsionaalne ja ekspressiivne muinasjutt, kus klassikalise etenduse vorm kohtub post-interneti tumeda romantismiga. Lähtekohaks on loo-jutustamine, millest võrsuvad mitmetähenduslikud kujundid kõneledes hingeelu kannatustest, psühholoogilisest masohhismist ning tungist enese tsentraliseerimise ja online minapildi raiumise järele. Teost saadab müstiline transtsendents ja igatsus väljendada afektsust.

Jette Loona Hermanis, sündinud 1997, on Eesti ja Läti päritolu. “Torque Vulnerati” on Hermanise bakalaureusetöö kunst-koreograafia erialal Hollandi tantsuakadeemias SNDO.

Etendus kestab ligikaudu 60 minutit. Sissepääs on tasuta ja Kotzebue tn kaudu. Palume kanda maski ja hoida teiste külastajatega ohutut vahet!

Postitas Pire Sova — Püsilink

Jette Loona Hermanis „Torque Vulnerati“ EKA Galeriis 26. ja 27.02.2021

Reede 26 veebruar, 2021 — Laupäev 27 veebruar, 2021

2

Jette Loona Hermanis “Torque Vulnerati”
26.02 kell 20:00
27.02 kell 19:00
Etendusele pääseb eel-registreerimisega, kohtade arv on piiratud! Registreerimiseks saada palun email aadressile pire.sova@artun.ee.

“Torque Vulnerati” on digitaalsest ajastust mõjutatud emotsionaalne ja ekspressiivne muinasjutt, kus klassikalise etenduse vorm kohtub post-interneti tumeda romantismiga. Lähtekohaks on loo-jutustamine, millest võrsuvad mitmetähenduslikud kujundid kõneledes hingeelu kannatustest, psühholoogilisest masohhismist ning tungist enese tsentraliseerimise ja online minapildi raiumise järele. Teost saadab müstiline transtsendents ja igatsus väljendada afektsust.

Jette Loona Hermanis, sündinud 1997, on Eesti ja Läti päritolu. “Torque Vulnerati” on Hermanise bakalaureusetöö kunst-koreograafia erialal Hollandi tantsuakadeemias SNDO.

Etendus kestab ligikaudu 60 minutit. Sissepääs on tasuta ja Kotzebue tn kaudu. Palume kanda maski ja hoida teiste külastajatega ohutut vahet!

Postitas Pire Sova — Püsilink

10.02.2021 — 20.02.2021

„dassemperdepot: Study of Deconstruction“ EKA Galeriis 10–20.02.2021

2

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

Postitas Pire Sova — Püsilink

„dassemperdepot: Study of Deconstruction“ EKA Galeriis 10–20.02.2021

Kolmapäev 10 veebruar, 2021 — Laupäev 20 veebruar, 2021

2

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

Postitas Pire Sova — Püsilink

19.01.2021 — 06.02.2021

„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021

peatus_plakatile_web-5

ELEMENTaarne puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

 

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

 

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

Postitas Pire Sova — Püsilink

„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021

Teisipäev 19 jaanuar, 2021 — Laupäev 06 veebruar, 2021

peatus_plakatile_web-5

ELEMENTaarne puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

 

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

 

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.

Postitas Pire Sova — Püsilink

30.11.2020 — 18.12.2020

Hindamismaraton EKA Galeriis 30.11.–18.12.2020

30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

30.11     Joonistamine: juhendaja Eero Alev

01.12     Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa

02.12     Animatsioon: semestri ülevaade

03.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

04.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

05.12     Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann

07.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

08.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

09.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets

11.12     Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna

12.12     Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas

14.12     Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask

15.12     Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs

16.12     Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet

17.12     Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja

18.12     Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 30.11.–18.12.2020

Esmaspäev 30 november, 2020 — Reede 18 detsember, 2020

30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

30.11     Joonistamine: juhendaja Eero Alev

01.12     Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa

02.12     Animatsioon: semestri ülevaade

03.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

04.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

05.12     Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann

07.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

08.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

09.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets

11.12     Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna

12.12     Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas

14.12     Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask

15.12     Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs

16.12     Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet

17.12     Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja

18.12     Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi

Postitas Pire Sova — Püsilink

10.11.2020 — 28.11.2020

„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020

Print

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

 

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020

Teisipäev 10 november, 2020 — Laupäev 28 november, 2020

Print

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

 

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Postitas Pire Sova — Püsilink

29.10.2020

Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”

Neljapäev 29 oktoober, 2020

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

08.10.2020 — 06.11.2020

EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020

Valentin Vaher, Tsirkus, 1981

EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995

8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.

Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.

Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.

Näituse kuraator: Reeli Kõiv

Näituse kujundus: Kristi Kongi

Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor

Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere

Postitas Pire Sova — Püsilink

EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020

Neljapäev 08 oktoober, 2020 — Reede 06 november, 2020

Valentin Vaher, Tsirkus, 1981

EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995

8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.

Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.

Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.

Näituse kuraator: Reeli Kõiv

Näituse kujundus: Kristi Kongi

Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor

Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere

Postitas Pire Sova — Püsilink

28.08.2020 — 30.09.2020

„Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ EKA Galeriis 28.08.–30.09.2020

118353115_1221333228228715_441050968040617932_o

Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. Näitus on saanud oma nime Georges Didi-Hubermani raamatust „La ressemblance par contact: archéologie, anachronisme et modernité de l’empreinte“, 2008.

Näituse on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. Näitusega kaasneb filmiprogramm, kus linastuvad teemat avavad kunstnikufilmid.

Kunstnikud: Ann Pajuväli (EE), Ari Pelkonen (FI), Augustas Serapinas (LT), Cecilia Mandrile (US/UK), Claire Hannicq (FR), Elena Loson (AR), Dénes Kalev Farkas (EE/HU), Inka Bell (FI), Inma Herrera (ES/FI), Liis-Marleen Verilaskja (EE), Lina Nordenström (SE), Maria Erikson (EE/FI), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Maria Valkeavuolle (FI), Riin Maide (EE), Tatu Tuominen (FI), Viktor Gurov (EE).

Kuraatorid: Liina Siib, Maria Erikson (EKA graafika osakond)
Näituse kujundus: Kaire Rannik
Graafiline disain: Viktor Gurov
Tõlkijad: Tiina Randviir, Richard Adang
Risograafitrükk: Pärtel Eelmere

Täname: Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond ja graafilise disaini osakond, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, EKA galerii, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tanel Asmer, Pire Sova, Kaido Kruusamets, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock.

Postitas Pire Sova — Püsilink

„Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ EKA Galeriis 28.08.–30.09.2020

Reede 28 august, 2020 — Kolmapäev 30 september, 2020

118353115_1221333228228715_441050968040617932_o

Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. Näitus on saanud oma nime Georges Didi-Hubermani raamatust „La ressemblance par contact: archéologie, anachronisme et modernité de l’empreinte“, 2008.

Näituse on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. Näitusega kaasneb filmiprogramm, kus linastuvad teemat avavad kunstnikufilmid.

Kunstnikud: Ann Pajuväli (EE), Ari Pelkonen (FI), Augustas Serapinas (LT), Cecilia Mandrile (US/UK), Claire Hannicq (FR), Elena Loson (AR), Dénes Kalev Farkas (EE/HU), Inka Bell (FI), Inma Herrera (ES/FI), Liis-Marleen Verilaskja (EE), Lina Nordenström (SE), Maria Erikson (EE/FI), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Maria Valkeavuolle (FI), Riin Maide (EE), Tatu Tuominen (FI), Viktor Gurov (EE).

Kuraatorid: Liina Siib, Maria Erikson (EKA graafika osakond)
Näituse kujundus: Kaire Rannik
Graafiline disain: Viktor Gurov
Tõlkijad: Tiina Randviir, Richard Adang
Risograafitrükk: Pärtel Eelmere

Täname: Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond ja graafilise disaini osakond, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, EKA galerii, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tanel Asmer, Pire Sova, Kaido Kruusamets, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock.

Postitas Pire Sova — Püsilink

22.05.2020 — 18.07.2020

Country Music esitleb: „Sumin“ EKA Galeriis 22.05.–18.07.2020

ARI_KING_CM_01

Näituse uued lahtiolekuajad on 22.05–18.07.2020
Avatud T-L 12:00–18:00

Kunstnikud: Ari King, Linda Spjut, Matilda Tjäder ja Nikhil Vettukattil

Kuraatorid: Daniel Iinatti ja Anna Sagström 

Country Music on Daniel Iinatti ja Anna Sagströmi koostööprojekt, mis on sündinud roostevöö tehasepõrandatel, de-industrialiseeritud tühermaade elu ja tempo söövitavas regressis ja linnakeskkonna terasest kootud prekaarsetes kompositsioonides. See on muusika ja teiste kultuurinähtuste sulam, mida vormib alakasutatud ruumide potentsiaalne energia ja mis lubab ette kujutada kaasaegset perifeeriat.

Ari King on Briti-Soome päritolu Prantsuse Püreneedes elav ja töötav fotograaf. Tema fotod kujutavad loodusnähtusi, maapiirkondade allakäiku ning inimese laastavat mõju loodusele. Kingi looming vaatleb inimeste püüdeid keerukate süsteemidega hakkama saada ja neid mõista ning keskendub loodusliku ja tehisliku vahekorra käsitlemisele.

Linda Spjut on kunstnik, helilooja ja loodusvarade inventeerija. 2020. aastast on ta Sikasi kunstikeskuse programmi ja residentuuri koordinaator, kus ta ise samuti viibib. Spjuti teoseid on esitatud ja eksponeeritud maailma erinevais paigus. Ta teeb sageli koostööd Trevor Lee Larsoni ja Marcus Ekrothi (STARVING/SHARON), Sandra Mujinga (NaEE Roberts/9Djinn), Erika Landströmi (IMPURE FICTION), Sophie Reinholdi, Björn Runge jt.

Matilda Tjäder loob tekste, mida on võimalik kohandada ja esitada erinevates meediumites. Tjäder lähtub kirjutamisel nii väljamõeldud kui ka reaalsetest stsenaariumitest ning peab oluliseks koostööd ja vestlust kui loomevahendit. Ta on Londonis tegutseva spekulatiivseid tekste kirjutava grupi eestvedaja. Tema viimatiste projektide hulka kuuluvad näiteks koos Asta Meldal Lynge ja Nikhil Vettukattiliga tehtud uurimistöö ning Alexander Pierce’iga komponeeritud klaveripala neljale käele. Alates 2018. aastast on ta korraldanud projekti “Wishing for More”. Tegu on fiktiivse maailma loomisele keskenduva üritustesarjaga, milles Tjäder ise esineb jutustaja rollis, kehastades end kangelaslikuks pidavat kinnisvarategeleast, kelle eesmärgiks on ehitada dimensioonidevaheline teemapark, mille kaudu oleks võimalik siseneda erinevatesse tsoonidesse. Sarja iga uus üritus toimub uues tsoonis. Tjäderi projektid on toimunud How To Show Up? raames Amsterdamis (2020), Speculative Place’is Hong Kongis (2020), 3236 RLS / Le Bourgeois’s Londonis (2020), sink.sexys (2019), LACAs Los Angeleses (2019), The Geffen Contemporarys Los Angeleses (2019), Damien & The Love Gurus Brüsselis (2019) ning Cell Project Space’is Londonis (2018).

Nikhil Vettukattil on Oslos elav ja töötav kunstnik ja kirjutaja. Tema looming uurib, millist rolli mängib kujutamine ja kujutiste loomise protsess reaalse kogemuse kunstilise mõtestamise kontekstis. Vettukattil kasutab heli, filmi, skulptuuri ja teksti ning ta vaatleb oma teostes, kuidas film igapäevaseid ja ajaloolisi kogemusi vahendab. Tema hiljutiste näituste ja projektide hulka kuuluvad “The Vapours” Kunstverein Bambergis, “Housewarming” Le Bourgeois’s Londonis, “An Analog for Listening” flatness.eu-le, “Extended Hours” Struktura.time’ile, “Words Fail Me” Auto Italias Londonis ning “Cosmopolitan Universal Cinema” Arnolfinis Bristolis ja Close-Upis Londonis.

Toetajad: Nordic Culture Point, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq.

https://www.country-music.co/
https://www.artun.ee/ekagalerii/

Postitas Pire Sova — Püsilink

Country Music esitleb: „Sumin“ EKA Galeriis 22.05.–18.07.2020

Reede 22 mai, 2020 — Laupäev 18 juuli, 2020

ARI_KING_CM_01

Näituse uued lahtiolekuajad on 22.05–18.07.2020
Avatud T-L 12:00–18:00

Kunstnikud: Ari King, Linda Spjut, Matilda Tjäder ja Nikhil Vettukattil

Kuraatorid: Daniel Iinatti ja Anna Sagström 

Country Music on Daniel Iinatti ja Anna Sagströmi koostööprojekt, mis on sündinud roostevöö tehasepõrandatel, de-industrialiseeritud tühermaade elu ja tempo söövitavas regressis ja linnakeskkonna terasest kootud prekaarsetes kompositsioonides. See on muusika ja teiste kultuurinähtuste sulam, mida vormib alakasutatud ruumide potentsiaalne energia ja mis lubab ette kujutada kaasaegset perifeeriat.

Ari King on Briti-Soome päritolu Prantsuse Püreneedes elav ja töötav fotograaf. Tema fotod kujutavad loodusnähtusi, maapiirkondade allakäiku ning inimese laastavat mõju loodusele. Kingi looming vaatleb inimeste püüdeid keerukate süsteemidega hakkama saada ja neid mõista ning keskendub loodusliku ja tehisliku vahekorra käsitlemisele.

Linda Spjut on kunstnik, helilooja ja loodusvarade inventeerija. 2020. aastast on ta Sikasi kunstikeskuse programmi ja residentuuri koordinaator, kus ta ise samuti viibib. Spjuti teoseid on esitatud ja eksponeeritud maailma erinevais paigus. Ta teeb sageli koostööd Trevor Lee Larsoni ja Marcus Ekrothi (STARVING/SHARON), Sandra Mujinga (NaEE Roberts/9Djinn), Erika Landströmi (IMPURE FICTION), Sophie Reinholdi, Björn Runge jt.

Matilda Tjäder loob tekste, mida on võimalik kohandada ja esitada erinevates meediumites. Tjäder lähtub kirjutamisel nii väljamõeldud kui ka reaalsetest stsenaariumitest ning peab oluliseks koostööd ja vestlust kui loomevahendit. Ta on Londonis tegutseva spekulatiivseid tekste kirjutava grupi eestvedaja. Tema viimatiste projektide hulka kuuluvad näiteks koos Asta Meldal Lynge ja Nikhil Vettukattiliga tehtud uurimistöö ning Alexander Pierce’iga komponeeritud klaveripala neljale käele. Alates 2018. aastast on ta korraldanud projekti “Wishing for More”. Tegu on fiktiivse maailma loomisele keskenduva üritustesarjaga, milles Tjäder ise esineb jutustaja rollis, kehastades end kangelaslikuks pidavat kinnisvarategeleast, kelle eesmärgiks on ehitada dimensioonidevaheline teemapark, mille kaudu oleks võimalik siseneda erinevatesse tsoonidesse. Sarja iga uus üritus toimub uues tsoonis. Tjäderi projektid on toimunud How To Show Up? raames Amsterdamis (2020), Speculative Place’is Hong Kongis (2020), 3236 RLS / Le Bourgeois’s Londonis (2020), sink.sexys (2019), LACAs Los Angeleses (2019), The Geffen Contemporarys Los Angeleses (2019), Damien & The Love Gurus Brüsselis (2019) ning Cell Project Space’is Londonis (2018).

Nikhil Vettukattil on Oslos elav ja töötav kunstnik ja kirjutaja. Tema looming uurib, millist rolli mängib kujutamine ja kujutiste loomise protsess reaalse kogemuse kunstilise mõtestamise kontekstis. Vettukattil kasutab heli, filmi, skulptuuri ja teksti ning ta vaatleb oma teostes, kuidas film igapäevaseid ja ajaloolisi kogemusi vahendab. Tema hiljutiste näituste ja projektide hulka kuuluvad “The Vapours” Kunstverein Bambergis, “Housewarming” Le Bourgeois’s Londonis, “An Analog for Listening” flatness.eu-le, “Extended Hours” Struktura.time’ile, “Words Fail Me” Auto Italias Londonis ning “Cosmopolitan Universal Cinema” Arnolfinis Bristolis ja Close-Upis Londonis.

Toetajad: Nordic Culture Point, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq.

https://www.country-music.co/
https://www.artun.ee/ekagalerii/

Postitas Pire Sova — Püsilink