Rubriik: Kirjastus

Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis

Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.

NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“

Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.

Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.

Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570

Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286

Reedel, 13. mail kell 16.00 esitletakse Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma õppehoone (Turu 7) tekstiiliklassis Richard Sennetti raamatut “Taidur”

Raamatus „Taidur“ jälgib Richard Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi.

Vestlevad värske Patrick R. Vesi auhinna laureaat Urmas Lüüs ja Kristi Jõeste, vestlust juhib Kadri Tüür.

Kunstimessi Foto Tallinn raames toimubKai kunstikeskuse auditooriumis sündmus, kus esitletakse kaht Eesti Kunstiakadeemia fototeemalist raamatut.

– “Väike fototeooria lugemik: produktiivsest teadvusest reproduktiivsete kujutisteni”
– Walter Benn Michaels “Ühiskondliku probleemi ilu: fotograafia, autonoomia ja majandus”

Värskelt valminud fototeooria lugemik hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, Jacques Rancière, Ariella Azoulay ja Trevor Paglen. Lugemiku koostasid Neeme Lopp ja Marge Monko ning kujundas Ott Kagovere.

Aasta algusel ilmus EKA Kirjastuselt veel teinegi põnev raamat: Ameerika kunsti- ja kirjandusteadlase Walter Benn Michaelsi “Ühiskondliku probleemi ilu. Fotograafia, autonoomia ja majandus”, mis lahkab kaasaegse fotokunsti näitel ajastu vaimset ja majandusliku kliimat. Bertolt Brecht tundis kunagi muret, et meie kaastunne mõne ühiskondliku probleemi ohvrite suhtes muudab selle probleemi “ilu ja veetluse” nähtamatuks. Walter Benn Michaels uurib katseid seda raskust ületada mitmete kaasaegsete fotokunstnike näitel, kelle looming kõnetab originaalsel esteetilisel moel tänase poliitökonoomia küsimusi. Raamatu tõlkisid Neeme Lopp ja Hanno Soans ning kujundas Maria Muuk. Walter Benn Michaelsiga vestleb esitlusel telesilla teel Paul Kuimet.

Lisaks esitletakse samal sündmusel Lugemiku kirjastatud Paul Kuimeti fotoraamatut “Compositions with Passing Time“, mis kajastab autori töid ajavahemikust 2013–2020: peamiselt fotoinstallatsioone ja 16mm filme, mille aines ulatub maastikest ja arhitektuurist objektide ja kunstiteosteni. Laia valikut reproduktsioone Kuimeti loomingust saadavad viis esseed Nico Anklamilt, Anthea Buysilt, Piret Karrolt, Chris Sharpilt ja Jaak Tombergilt. Väljaande toimetas Laura Toots ja kujundas Indrek Sirkel. Kuimeti loomingust räägib esitlusel kunstnikuga Neeme Lopp.

Reedel, 3. märtsil kell 19.00 esitletakse Aparaaditehases Trükimuuseumi galeriis (Kastani 42, Tartu) Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamatut “Kunstnike ruumid”. Raamat kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamatust ilmub samaaegselt ka ingliskeelne versioon.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Esitlust toetab: Jaanihanso

Kontakt:
Merilin Talumaa
+372 52 66 272
merilin.talumaa@artun.ee

Annika Toots
+372 53 008 878
annika.toots@artun.ee

Neeme Lopp
+372 50 29 286
neeme.lopp@artun.ee

__________________________

“Artists’ Spaces. 16 studio visits”

The second book launch of “Artists’ Spaces” takes place in Tartu on 3 March, 2017 from 7 pm in the gallery of Printing Museum, at Aparaadi factory (Kastani 42). “Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and, through interviews and photographic material, exposes the conditions that shape and influence their creative processes. The book is published in Estonian and English.

Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their working spaces, and how is this reflected in the artists’ practices? In cultural memory, the artist’s studio arouses an image of a magical and lonely place where much is born out of inspiration. The interviews in this book draw attention to the practical aspects of studio spaces – revealing that they are mainly places for the production of new pieces – and at the same time engage with the image of the working artist. The different specialities of studio spaces highlight the versatility of contemporary artistic practices, which include working in large production spaces as well as at home or even carrying the studio around the world in a single suitcase. The selection of a studio space often depends on practical aspects – the requirements of the medium, economic possibilities, collaborative arrangements as well as incidental coincidences.

Artists: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson and Mihkel Ilus

Interviewed and edited by Annika Toots and Merilin Talumaa

Photography by Kristina Õllek
Graphic design by Jaan Evart
Translated by Martin Rünk, Keiu Krikmann and Anna-Liisa Laarits
Proofreading: Rachel Kinbar and Michael Haagensen
Copy editor: Neeme Lopp

The book is published by the Estonian Academy of Arts.

The release of this book is supported by Estonian Cultural Endowment, Hooandja, Nordea, Estonian Contemporary Art Development Center and European Regional Development Fund.

The book launch event is supported by Jaanihanso.

Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 19.00 esitletakse ARSi majas Rundumi projektiruumis (Pärnu mnt 154, III korrus, ruum 304) Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamatut “Kunstnike ruumid”. Raamat kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamatust ilmub samaaegselt ka ingliskeelne versioon.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Raamatud kirjastas Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.

***

Kunstnike ruumid / Artists’ Spaces

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk eesti ja inglise keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Kontakt:

Merilin Talumaa
+372 52 66 272
merilin.talumaa@artun.ee

Annika Toots
+372 53 00 8878
annika.toots@artun.ee

Neeme Lopp
+372 50 29 286
neeme.lopp@artun.ee