Rubriik: Tugistruktuurid

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benchopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.

Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.

Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Liituge meiega taktiil-tekstiilses töötoas, kus avastame erinevaid viise jutustamiseks ning folkloori (uuesti)loomiseks kriisiajal Ukraina kogukonna ja kõigi Ukrainaga seotute jaoks!

„Mitmehäälne piltvaip“ on lugude, mälestuste, unistuste, identiteedi ja kõige selle vahele jääva tekstiili teos.
Kolmes eri riigis (Ukrainas, Suurbritannias ja Eestis) loodud piltvaip on vastus Venemaa jõudude halastamatule Ukraina kunsti rüüstamisele, sest hävitada ega ära võtta pole võimalik seda, mis on juurdunud teadmisesse, mällu ja kogukonda.

Ukrainlaseks olemine on kogemus, mida kannavad paljud inimesed mitte ainult Ukraina piirides, vaid üle kogu maailma. Sa võid elada välismaal või sul võib olla ukrainlannast vanaema, ning võid tunda soovi uuesti oma pärandiga ühendust luua. Kaasaegset Ukraina
folkloori loovad ukrainlased kõikjal ning nende vaatenurgad väärivad talletamist.

Ootame osalejaid sõltumata varasemast tekstiiliga töötamise kogemusest.

Töötuba toimub ukraina ja/või eesti ning inglise keeles.
Kõik materjalid on kohapeal olemas. Hilinejad on samuti teretulnud!

Väike ettevalmistav ülesanne:
Võtke kaasa üks Ukraina lugu, mida soovite rääkida.
See võib olla muinasjutt, hällilaul, lapsepõlves kuuldud õudusjutt – mis tahes, mis seob teid Ukrainaga.

Töötoas uurime ja õpime jutustamise viise läbi tekstiili ja tikandi:
● Kas suudate oma lugu jutustada ilma sõnu kasutamata?
● Kas suudate seda ainult sõnadega jutustada?
● Millised sõnad on kõige olulisemad, kui oma lugu räägite? Millised tähed on kõige
olulisemad?
● Milline hääl on teie lool? Kas see on sosin? Laul? Karje?

Töötubade tulemustest valmib hiljem suurem ühine teos, mis ühendab Ukrainas ja mujal maailmas elavate Ukrainaga seotud inimeste sõnad omavahel.

Töötoa juhendajad: Daria Titova (UA) ja Helena Atkin (UK-EE)

Toimumiskoht: EKA Galerii, Kotzebue tn 1
Aeg: 21.12 11:00-14:00
Osalejate arv: 15

Rohkem teavet kunstnike kohta ja vastuseid küsimustele võite saada Instagramist:
@www_oddarka @helennaaa.a

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

2. detsembrist 11. detsembrini on raamatukogu teisipäevast neljapäevani avatud 10-22.

3. ja 10. detsembril on kell 18-20 raamatukogus avatud ka EKO ehk Erakorralise Kirjutamisabi Osakond pooletunniste välk-sessioonidena: tagasisidet tekstidele, esitlustele, abi viitamise ja allikate leidmisega. Vastuvõtt toimub elavas järjekorras.

Õhtuses vööndis õppijatele ja lugejatele tasuta kohv, tee ja piparkoogid!

Talvine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios (Kotzebue 10). Hindamispäeval on näitused avatud E–L 14–18 ning P 12–16.

AJAKAVA

E 1.12. Joonistamine, kunst BA I, juhendaja Matti Pärk (EKA Galerii)
T 2.12. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
K 3.12. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Tea Lemberpuu (EKA Galerii)
N 4.12. Skulptuur, kunst BA I, juhendajad Laura Põld, Taavi Talve (EKA Galerii)
N 4.12. – R 5.12. Stsenograafia BA III, juhendaja Mark Raidpere (Kotzebue 10)
R 5.12. – L 6.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii)
P 7.12. – E 8.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
T 9.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
K 10.12. Maal, kunst BA I, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Britta Benno, Charlotte Biszewski, Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Eve Kask, Liina Siib (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Charlotte Biszewski, Viktor Gurov, Eve Kaaret, Madis Kaasik, Eve Kask, Pawel Schulz (Kotzebue 10)
R 12.12. Graafika, kunst BA I, juhendajad Kadi Kurema, Marten Prei, Paul Rannik (EKA Galerii)
L 13.12. Joonistamine, animatsioon BA I & fotograafia BA II,juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)
P 14.12. – E 15.12. Fotograafia BA I, juhendaja Annika Haas (EKA Galerii)
T 16.12. Maal, kunst BA III, juhendajad Angela Maasalu, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA Galerii)
T 16.12. Fotograafia BA II, juhendaja Kalle Veesaar (Kotzebue 10)
K 17.12. Maal, kunst BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Holger Loodus, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 18.12. Animatsioon BA I, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)

12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.

Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.

Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.

Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.