EKA psühholoog ja karjäärinõustaja Kaia-Leena Pino kirjutab teema lahti!
NB! Lõpus olulised lingid!
Erivajadusega üliõpilase all peetakse silmas õppijaid, kes kogevad pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripära tõttu õppetöös raskusi ning kelle puhul saab häid tulemusi toetada muudatustega ainekorralduses või õpikeskkonnas.
Sellest õppeaastast saavad EKA erivajadusega tudengid Tahvlis vastava märke ning asjasse puutuvate õppejõudude e-kirjakasti jõuab info, milliseid kohandusi antud õppurile teha. Kohanduste soovitamisel lähtutakse konkreetse üliõpilase raskustest, nii et kahe sama diagnoosiga üliõpilase kohta antud soovitused ei pruugi olla samasugused.
Kohandused on muudatused ainekorralduses või õpikeskkonnas. See tähendab, et nii õppekava, õpiväljundid kui ka aine sooritamiseks ette nähtud lävend jäävad samaks. Kohanduste tegemise eesmärk ei ole erivajadusega üliõpilast ainest kergemalt läbi lasta, vaid luua tema raskusi arvesse võttes tingimused õppimiseks. Millised need täpselt on, sõltub juba konkreetsest erivajadusest.
Erivajadus võib olla nii füüsiline kui vaimne. Näiteks vaegkuuljad ja üliõpilased, kellel on koordinatsioonihäirete tõttu raskusi kirjutamise või trükkimisega, võivad paluda õppejõul kanda mikrofoni, et kõnetuvastusseade või kirjutustõlk saaks õppejõu reaalajalise kõne muuta tekstiks. Kroonilise haiguse tõttu palju puuduv üliõpilane võib paluda õppejõul loengud salvestada või panna oluline materjal veebi, et infost mitte ilma jääda.
Kui füüsilist erivajadust on lihtsam märgata ja arvestada, siis vaimsed erivajadused alati pinnapealt paista ei pruugi. Aina enam annavad ka EKAs endast märku tudengid, kelle erivajadus on tingitud näiteks ärevus- või aktiivsus- ja tähelepanuhäirest. Ka nemad võivad vajada kohandusi (nt tähtaegade pikendamine, eksami või arvestuse formaadi muutmine, luba puududa enamatest tundidest jne).
Erivajaduste alla kuuluvad:
Nägemispuue – inimese nägemisvõime osaline või täielik kadu.
Kuulmispuue – kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilisesekkumise ning abinõudega.
Liikumispuue/kehapuue – liigese- ja lihashaigused, haigus või traumajärgsest tugi- või liikumiselundite või närvikahjustusest tulenev liigutustalitluse puue, fibromüalgia
Psüühiline erivajadus – depressioon ja ärevus, aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Õppimisraskused – düsleksia ehk vaeglugemine, düsgraafia ehk vaegkirjutamine
Autismispektri häired
Erivajaduse tõendamiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti puude tõend, Töötukassa töövõime vähenemise tõend või eriarsti tõend. Kohanduste taotlemise süsteem tugineb lisavajadust tõendavatele dokumentidel ja nõustamisel. Seetõttu pole põhjust karta, et kohandusi küsitakse põhjendamatult: ei piisa vaid õppejõu poole pöördumisest ja suusõnalisest kohanduste küsimisest, vaja on ka tõendust lisavajaduse olemasolu kohta. Selle tõendi esitab tudeng minule ning mina olen see isik, kes Tahvlis vastava info üles paneb ja meili välja saadab.
Oma diagnoosi tudeng kellelegi teisele peale erivajadustega tudengite nõustaja avaldama ei pea, õppejõud näevad lihtsalt kohandusi, mida tudengile teha. Kui tudeng on koos erivajadustega tudengite nõustajaga tuvastanud endale sobivad kohandused õppetöös, siis saab Tahvli õppesüsteemi lisada vastava märke ning kõik sellel semestril tudengiga kokku puutuvad õppejõud saavad info soovitavate kohanduste kohta (diagnoosi ega erivajaduse täpsemat olemust õppejõududele ei avaldata ja haridusteele või diplomile sellest mingil moel „märki külge“ ei jää).
Kohandused kehtivad ühe semestri, kohanduste pikendamiseks peab tudeng endast semestri lõpus märku andma.
Erivajadusega tudeng on tudeng nagu iga teinegi.
Erivajadus ei tähenda tingimusteta hinnaalandust. Erivajadusega tudengilt võib eeldada sama vastutustundlikku ja pühendunud suhtumist õppimisse kui erivajadusteta tudengilt. Aeg-ajalt võib kokku puutuda eksiarvamusega, et kohanduste tegemine tähendab muudatusi õpiväljundites või erivajadusega üliõpilase kergemat läbisaamist eksamil. Nii see ei ole. Kohandada saab õpikeskkonda või ainekorraldust, aga õpiväljundid ja aine sooritamise lävend jäävad samaks.
Võimalike kohanduste kohta leiab täpsema info EKA WIKIst eriavajaduste info alt.
Kõigi erivajadusi puudutavate küsimustega võib alati pöörduda EKA psühholoogi ja erivajadustega tudengite nõustaja Kaia-Leena Pino poole (kõige lihtsam on kontakti võtta e-kirja teel kaialeena.pino@artun.ee).
Toe võimalused väljapool EKAt:
Kohalik omavalitsus (KOV) toetab õpingutel elukoha, transpordi ja tugiisiku leidmisel.
Transport Tallinna linna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteem ja Bolt Assist
Riiklik erivajadustega üliõpilaste stipendium Stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus.
Õppimiseks vajaliku abivahendi saamiseks pöördu Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poole.
Kirjutustõlke teenuse tellimine on vaegkuuljatele tasuta. Viipekeeletõlke teenust saavad õppijad ülikooli sisse osta.