Eesti animatsiooni Aatomik Elbert Tuganov 100

Eesti animatsiooni juubeliaasta avab Elbert Tuganovi 100. sünniaastapäev, millele on pühendatud mitmed linastused Tallinnas ja Tartus ning sümpoosion animatsioonipärandi väärtustamisest tänasel päeval.

Mait Laas meenutab ettekandes „Pildilisi helikillukesi Tuganovist kui loojast“ isiklikke ja elavaid kokkupuuteid maestroga filmikaamera taga. Ettekanne on illustreeritud spetsiaalselt digiteeritud temaatiliste kroonikakaadritega. Sümpoosioni vestlusringi juhib Jaak Lõhmus. Koos animafilmitegijatega arutletakse Tuganovi rolli üle Eesti animatsiooni teerajajana. Samuti mõtestatakse tema tegevuse ja loomingulise pärandi tähendust tänases kontekstis.

Elbert Tuganov oli Eesti esimene professionaalne animaator, stsenarist ja lavastaja. Ta tõi Eesti vaimukultuuri uue vormi – professionaalse animatsiooni. Tema poeetilises maailmas sulatab liikumine helid, kujutava kunsti ja tehnoloogia ühtseks tervikuks. Tekib inimhingi puudutav maagia, mis on vahel lapsemeelselt ülemeelik („Krõll“, 1972), aga vajadusel vaatleb maailma ka täiskasvanulikult tõsiselt („Park“, 1966). Elbert Tuganovi enamiku filmide peateemaks on inimese ja masina vahekord ehk inimeseks jäämine ühiskonnas.

Sirge selja ja sihikindla Elbert Tuganovi südikast ja eksperimenteerivast pealehakkamisest on kujunenud enam kui 60-aastane animatsiooni traditsioon. Maailma kõrgkultuuris on seda hinnatud ja pärjatud rahvusvahelistel filmifestivalidel, aga samavõrd on see oodatud laste hulgas kodustel ekraanidel.

Tänu filmikunstile elustub Elbert Tuganovi vaim ekraanidel ikka ja jälle – ka sada aastat hiljem. Saagem osa sellest imest!

Elbert Tuganovi juubelinädal on esimene pikemas animapärandit väärtustavas programmis. 13. oktoobril 2020 tähistame Heino Parsi 95. sünniaastapäeva. Järgmisel aastal 20. märtsil 2021 tähistab 90. juubelit Rein Raamat ja 14. juunil 2021 täitub Eesti Joonisfilmil 50 tegevusaastat. 

Juubeliaasta sündmustega tõmbame tähelepanu nii konkreetsetele autoritele-kunstnikele kui ka laiemalt animatsiooni valdkonnale, mis annab võimaluse tõstatada arutelusid ja näidata-vaadata animatsiooni mitmekesist ajaloolist palet. 

Avatud on konkurss EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriisse perioodiks aprill 2020 – oktoober 2020. Osalema on oodatud EKA praegused tudengid. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2020. Projektid valib välja komisjon ning tulemused selguvad 13.märtsiks.

Taotlus peab sisaldama:

• Projekti sisulist kirjeldust ning võimalusel visuaalset materjali.
• Osaleja portfooliot või näiteid teostest.

Vitriingalerii välismõõdud on: L 580 x K 755 x S 160 mm.

Sisemõõdud on (ligikaudu): L 560 x K 740 x S 140 mm.

Ootame projekte, mis on kooskõlas Vitriingalerii mõõtmetega.

Taotlused palume saata aadressile: cloe.jancis@artun.ee

Taotle Erasmus+ stipendiumi vahetusõpinguteks või praktikaks 2020/2021 õppeaastal! EKA-sisese konkursi taotlustähtaeg on 1. märts 2020.

Taotlemise info aadressil artun.ee/erasmus

Julgustame kõiki tudengeid minema üheks või kaheks semestriks välismaale. Uuri partnerülikoolide nimekirja, tee valmis portfoolio ja motivatsioonikiri.

Infotund 12. veebruaril 15.30 ruumis A501.

Lisainfo
Välissuhete osakond | International Relations Department
international@artun.ee
+372 626 7388
Ruum A203

Minimaalne värv. Maksimaalne vorm.

HULL HALL on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus omavahel põimuvad halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. See ei ole lihtsalt hall mass, vaid isepäiste vaimusünnitiste alternatiivuniversum, kus koonduvad abstraktsed ahelad, kõrgustesse kasvavad kehad ja vooglevad maailmavallutajad.

Liisi Eesmaa eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab sind kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.

Näitus on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.- 23.02.2020. Väljapanek jääb fotodena üles veel mitmeks nädalaks.

Berliini Kunstide Akadeemia (Akademie der Künste) Noorte Akadeemia näitusel Where The Story Unfolds 2.–23. veebruarini 2020 on esil Austria kirjaniku Anna Weidenholzeri ja EKA graafika osakonna professor Liina Siibi koostööprojekt – installatsioon, mis hõlmab Siibi 10 minuti pikkust video inimestest Helsingi metroojaamas ja bussis ning Anna Weidenholzeri Junge Akademie residentuuris valminud lühijuttu “Wo du die Zwiebeln finden wirst” (Kust leida sibulaid). Lühijutt on kakskeelsena loetav seinal ja brošüürina korvist kaasavõetav.

Käesolev näituseprojekt on Anna ja Liina teine ühistöö, kus nad vaatlevad inimeste igapäevasteid tegevusi. Installatsioon on nende ühine avastusretk, milles uuritakse küsimusi, kuidas me tajume oma keskkonda ja milliseid lugusid päästavad valla detailid ja stseenid, mida me märkame, ning laused, mida me möödaminnes kuuleme. Liina Siib jäädvustab suvepäeva maa-aluses metroos oma kaameraga, Anna Weidenholzer jutustab loo kohtumisest, mis võiks olla nende kujutiste taga.

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Olete väga oodatud EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kõige viimase semestri uurimistöö tulemuste esitlusele reedel, 14. veebruaril kell 15.00-17.00 EKA 4. korruse aatriumiruumis.

“Lõpetamata linna” lõpusirgel vaatlesime avarama pilguga veelkord kogu Tallinna.

Linnaplaneerimine on protsess, millega püütakse hõlmata ühiskonnas toimuvaid muutusi ja nende seost ruumiliste arengutega. Ruumilisi arenguid tuleks mõista sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes seostes ning väljakutseks on arenguvisioonid koos erinevate stsenaariumitega, mis peavad silmas nii lähimat kui ka kaugemat tulevikku.

Uurimisprojekti viimase semestri tööd esitledes käsitleme Tallinna ruumilisi arenguvõimalusi ja linna seost tema lähima ümbrusega, arvestades, et meil tuleb tulevikus võistelda linnana rahvusvahelisel tasandil isegi siis, kui Tallinn-Helsingi tunnel ei peaks lähiajal realiseeruma.

Kas Tallinna saab juhtida ainult administratiivpiire aluseks võttes, kas väiksemad tsentrumid hävitavad kesklinna, kas linnast välja suunduvad arenguteljed aitaksid lahendada kesklinna ülekoormatust? Milliste piirkondadega ja miks peaks Tallinna eelkõige ruumiliselt tegelema?

Vaatleme veelkord Tallinna keskuste küsimust, nende geomeetrilist iseloomu, nende võimalikku paiknemist linnastruktuuris, rööbastranspordi potentsiaali ja ökonoomsemat ruumikasutust – keskkonna tihendamist – kliimamuutustega kohandumisel.

Uurimisprojekti viimast semestrit kureerisid ning tulemusi esitlevad professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik ning arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon, kes tegutseb hetkel Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas ning ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Foto: Tallinn õhust (Maa-amet)
Uurimisprojekt “Lõpetamata Linn”

“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Uurimisprojekt lõppeb järgmise aasta sügisel näitusega Eesti Arhitektuurimuuseumis ja projekti tulemusi koondava raamatuga.

Eelmistel semestritel on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke, Tallinna linnakeskust / keskuseid ning arvutuslike vahendite kasutamist ruumiloomes.

Sipelgate sõda: MTV-põlvkonna arhitektuur

Neljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 peavad Eesti Kunstiakadeemia suures saalis avaliku loengu Stockholmis tegutseva arhitektuuribüroo Secretary arhitektid Karin Matz ja Rutger Sjögrim ning linnaplaneerija ja arhitektuuriteoreetik dr Helen Runting. Secretary esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames ning juttu tuleb Secretary enda loomingu näitel sellest, milline on arhitektide nn MTV-põlvkond, millised on nende kinnisideed, hirmud ja ambitsioonid ning millist ruumi nad loovad.

Arhitektuuripraksis Secretary tegeleb nii praktika kui arhitektuurianalüüsi ja -teooriaga – nende porfooliosse mahuvad elamud ja siseruumid, samuti avalik ruum ning uurimustööd. Eriti pööravad nad tähelepanu sellele, milline arhitektuur sünnib – Rootsi näitel – heaoluühiskonna ja demokraatia tingimustes. Secretary on rajatud ühisele huvile selle vastu, mil moel ja määral suudab arhitektuur elanikkonna skaalal luua võimalusi väärikaks eluks. Viimase kahe aasta vältel analüüsis Secretary põhjalikult 2017. aastal Stockholmis ehitatud kortereid, küsides, millisesse ruumilist tegelikkust ehitusbuumi-aastal kerkinud kortermajad loovad. Matz, Sjögrim ja Runting nimetavad oma töömeetodit kvantitatiivseks arhitektuurikriitikaks, sest teevad järeldusi tol aastal Stockholmis väljastatud kortermajade ehituslubade põhjal.

Tallinna-loengus võtavad arhitektuuripraksise Secretary kolm liiget aluseks oma praksise sisekujunduslahendused, video- ja ruumiinstallatsioonid, uurimis- ja linnakujundusprojektid, et enesekriitiliselt rääkida digiajastu eelõhtul tööpõllule asunud arhitektide põlvkonnast. Kas ja kuidas saavad arhitektuur ja arhitektuuriteooria aidata meil mõista ja visualiseerida andmetest läbiimbunud tänapäeva? Kuidas saaksime vaadata andmete valgest mürast läbi, selle taha?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

EKA avatud uste päev toimub 27. veebruaril 2020 EKA uues majas, aadressil Põhja pst 7.

Olete oodatud Brenda Purtsaki ja Eero Alevi näituse „Teesklus“ avamisele teisipäeval, 11. veebruaril kell 17 EKA Galeriis. Näituse kuraator on Holger Loodus. 

Noorte maalikunstnike Brenda Purtsaku (1994) ja Eero Alevi (1983) eesmärgiks on käesoleval näitusel portreteerida inimest läbi keha ja ruumi. Kohe projekti algul jõudsid kunstnikud kokkuleppele, et kordagi ei näidata portreteeritava nägu. Väljakutseks saab hoopis pinge tekitamine – kas vaataja suudab kaasa minna Purtsaku ja Alevi kokkupandud müsteeriumiga. Me saame teada, et portreteeritav on reaalne inimene koos heade ja vigadega. Ta on andnud kunstnikele nõusoleku eksperimendiks, lubanud enda lähedale ja avada iseennast, nii nagu portree puhul üldiselt kombeks.
Vaataja osaks jääb detektiivitöö ja terviku taasloomine tükikestest, ta on kutsutud osa saama Hitchcock’likust müsteeriumist maalikunsti vallas. Näitus jääb avatuks kuni 7. märtsini.

Brenda Purtsak (s. 1994) ja Eero Alev (s. 1983) õpivad Eesti Kunstiakadeemia maali eriala kolmandal kursusel. Purtsak on osalenud erinevatel ühisnäitustel  „Laske mul hingata enda moodi” (2018), „Ühine mõõt” (2019) jt. 

Alev on võtnud osa mitmest grupinäitusest, millest olulisemad on üles astumine Haapsalu linnagaleriis („Ühine mõõt“, 2019) ning Eesti kunstimuuseumis („Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“, 2019).

Holger Loodus (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (BA, 2008) ning õppinud maali vabade kunstide osakonnas (MA, 2012). 2012. aastal pälvis ta noore kunstniku preemia. 2018. aastal autasustati teda Köler Prize’i publikupreemia ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Hetkel töötab Loodus Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq