Seminar „Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80“

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.

Teisipäeval, 12. novembril kell 17 avab Eesti Kunstiakadeemia doktorant Ulvi Haagensen EKA Trepigaleriis (kunstiakadeemia hoone Linnahalli poolne ots Põhja pst-l) isikunäituse “Distracting the workers”. Näitus jääb avatuks 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.

„Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame. See installatsioon on vaade meie töö- ja mõtlemisruumi,” kirjeldab Haagensen oma uut näitust.

Näituse pealkiri on osaliselt vastus Saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe murele dekoratiivse kunsti pärast, süüdistades seda “õrna väikese koduperenaise” olemises, mis on loodud lõbustama “väsinud inimesi pärast rasket tööpäeva”. 

Austraaliast pärit Ulvi Haagensen elab ja töötab juba aastaid Eestis ning on praegu Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna doktorant.

Kunstnik tänab: Kaido Kruusamets, Mart Vainre, Aksel Haagensen, Michael Haagensen, Risto Tali, Fiona Davies

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

REKA toob teieni Vent Space’i uue hooaja!

Neljapäeval, 7. novembril kell 21.30 kuulutatakse Vent Space’is välja värske open call!

Järgides teise hooaja rõhuasetust koostööle, on Vent Space’i uus tiim ühendanud jõud REKA poistega ja toob teieni sündmuse täis head muusikat ja kunsti. Õhtu jooksul näeb kollektiivset installatsiooni ja Misa Asanuma samal õhtul avatud näituse satelliitnäitust, toimub üllatusloos ja esinevad DJ’d.

Muusikat mängivad:
Erjek
White Gloss
Karmo Jarv

Avatud on kandideerimine kunsti- ja disainikoolide ja ülikoolide võrgustiku Cumulus konkurssile CUMULUS GREEN 2020: For a New Circular Economy.

Konkurss lähtub ÜRO ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest ja tegevuskavast aastaks 2030 ning sellele on oodatud kandideerima mis tahes toodete, teenuste või süsteemide ideelahendused, mis aitavad tagada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid. 

Ideelahenduste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2020. 

Rohkem infot: https://cumulusgreen.org/ või anna-liisa.laarits@artun.ee

Olete oodatud näituse avamisele ja performance’ile neljapäeval, 7. novembril kell 20.00 EKA Galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Vaariku kuues isikunäitus on jätk 2017. a toimunud näitusele “Seestunud”. Ekspressiivne, provokatiivne, hulljulge ja südamlik näitus räägib naiseks ja emaks olemisest, maailma päästmisest, laste kasvatamisest ja kaisus olemisest. Kunstnik jälgib oma lähisuhteid ning otsib järeldusi, millega päästa maailma.

“Nahk on meie kontakt maailmaga. Tõmba varrukad üles ja silita ühe käega teist. See on tunne. Me tunneme ja õpime tundma oma keha läbi paituste, hellitamise ja kaisus hoidmise. Vahel ei ole vaja üle mõelda! Veider tunne tekitab veidraid mõtteid. Aga kui sa tead, et see on vaid tunne ja ei hakka oma ajuga koostöös forsseerima, võid vahel lihtsalt tunda, ilma sellele keeleliselt omadusi omistamata. Asjad lihtsalt on nagu nad on. Kui me hakkame midagi liialt seletama võime täiesti rappa joosta.
Meie saame proovida maailma päästa, aga kui me oma lapsed empaatiliseks kasvatame, teevad nad seda juba loomuomaselt! Naised on kõikvõimsad ja peavad hakkama ennast usaldama sellisena nagu nad on, sest kõik inimesed kasvavad ema sees! Mul on vedanud, et mind hoiti kaisus.” – Marta Vaarik

Marta Vaarik (s. 1986) on lõpetanud EKA maali eriala BA ning hetkel õpib ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Ta on täiendanud end Berliinis, UDK-s Josephine Pryde’i käe all. Käesolev näitus EKA Galeriis on tema kuues isikunäitus ja ta on osalenud grupinäitustel Eestis ja Berliinis. Vaarik töötab meediumitega maal, foto, performance, video jt.

Tänud: Sandra Mäesepp, Rebecca Künnis, Ülle Vaarik, Aadam Taaksalu, Andrus Vaarik, Kelly Turk, Margit Lõhmus, Sveta Grigorjeva, Piret Karro, Rasmus Neljand, Krislin Ots, Big Boy, Gunnar Laal, Taavi Lepp, Pire Sova, Johannes Luik, Kersti Heile

Näituse pealkiri: Sveta Grigorjeva

Graafiline kujundus: Kersti Heile

Näitust toetab A. Le Coq.

Milline on neoliberaalse kapitalistliku linnapildi vundament: Tallinnas peab avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson, kes laob ajaloolise vundamendi meie neoliberaalsele ja kapitalistlikule linnapildile. Mattsson esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Helena Mattsson on Rootsi arhitekt, arhitektuuriteoreetik ning arhitektuuriajaloo ja teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis. Tema uurimisteemade keskmes on Rootsi heaoluühiskond ja tarbimisharjumused ning kuidas see Rootsi kaasaegses arhitektuuris ilmneb. Ta on avaldanud mitmeid Rootsi heaoluühiskonda kriitiliselt mõtestavaid raamatuid ning on kultuuriajakirja SITE toimetaja.

Mattssoni loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. See on ajajärk, mis on võrreldav meie kaasaegse arhitektuuri ja nõukogude võimu alt vabanenud vaba Eesti ideoloogia sünniga 1990. aastatel.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 14.00 toimub EKA aulas Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor Reinhold Martini avatud loeng “Order and Disorder: On Knowledge, Society, and Architecture”. 

Reinhold Martin avamas loengu tagamaid:
“This talk will consider the interplay of order and disorder, mediated by architecture. Order, in the sense we will explore, makes the world knowable and governable, through the suppression, management, or containment of disorder, which includes entropy or breakdown as well as willful disruption. Architecture, as one of many media, rather than simply a representation or an instrument, operates topologically and epistemologically, arranging and rearranging insides and outsides, drawing and redrawing lines. The lines we will consider distribute forms of knowledge, and the things they seek to know and govern, simultaneously joining what they distinguish. To trace this, the talk will sketch one particular genealogical sequence through the design of campuses, both corporate and academic, beginning on the US side of the Cold War. The larger aim will be to rethink the problem of order and disorder at the intersection of knowledge, society, and architecture, with specific reference to the political economy of design as a will-to-order of its own.”