Väravast linna: EKA ja Aalto Ülikooli tudengite rühmatööde esitlus

Esmaspäev, 27. oktoober 2025 kell 12.30–15.00
EKA Valge Maja, Kotzebue 10, ruum V-308
Ülekanne Zoomis: Liitu kohtumisega

Tallinna ja Helsingi sadamad on mõlema linna jaoks olulised väravad – teekond sadamast linna kujundab esmamulje ja mõjutab oluliselt linnaruumi kogemist. EKA UNESCO õppetooli ja Aalto Ülikooli ühise kursuse „Väravast linna“ raames uurisid kursusel osalenud tudengid, kuidas muuta sadama ja linna vaheline liikumistrajektoor mugavamaks, jätkusuutlikumaks ja ruumiliselt inspireerivamaks.

Rühmatööd tuginevad oktoobri alguses Tallinnas ja Helsingis nelja päeva jooksul toimunud välitöödel, kus analüüsiti mõlemas linnas sadama ja linnaruumi vahelisi erinevaid ühendusteid, tutvuti teekonnale jäävate pärandobjektidega ning arutleti sadamatevahelise rohelise koridori kontseptsiooni üle. Analüüsi keskmes olid sadama-alade kultuuriline tähendus, ligipääsetavus ja ruumiline kvaliteet.

Tudengite esitlused käsitlevad erinevaid marsruute mõlemas linnas, tuues välja nende ajaloolise tausta, tähenduslikud paigad, probleemsed lõigud ja võimalikud lahendused. Tähelepanu pööratakse ka liikluskorraldusele, avaliku ruumi elementidele ning avanevatele vaadetele. Võrdleva kokkuvõtte abil tuuakse esile Tallinna ja Helsingi sadamaalade ühisjooned ja eripärad.

Kursuse juhendajad: EKA – Riin Alatalu, Karola Mursu, Triinu Väikmeri
Aalto Ülikool – Panu Savolainen, Özlem Özer-Kemppainen, Niina Svartström (Museovirasto)

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Kursus toimub koostöös Tallinna Sadama ja Helsingi Sadamaga ning ICOMOS University Forumiga.

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

Tartu Kunstimaja suures saalis on 9. novembrini 2025 avatud Merike Estna isikunäitus „Ookean”.

Näituse kuraator on Maria Arusoo.

Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja surma eksistentsiaalne kokkuliidetus. Okeaanilise õnne ja armastuse kõrval on samaväärselt kohal valu ja kaotus ehk teemad, mis sünni ja emaduse kontekstis enamasti vaiba alla lükatakse, kuid mis on seal väga teravalt esil. 

„Emaduse teema tuli kunstniku loomingusse peale tema enda poja sündi ja viimase nelja aasta jooksul on see kasvanud kandvaks teljeks tema teostes. Esiti ilmus see ettekuulutavalt kummitusena ühel maalil kui kunstnik ise veel oma lapseootusest teadlik polnud, kuid sealt edasi on see kasvanud ja laienenud. Estnat huvitab ka emaduskogemuse kunstiajalooline vaade. Näituse üheks oluliseks teemaliiniks on ka Estnat juba üle kümne aasta huvitanud küsimused elavast maalist – kuidas on võimalik maali kui pigem staatilist ja hierarhilist objekti ellu äratada ja vaatajaga suhestuma panna. Tartu Kunstimaja näitusel saabki näha viieosalise monumentaalteose „Ookean“ maaliprotsessi kulgu, kui kunstnik igal teisipäeval seda edasi maalib. Nimetatud maal ei ole mõeldud valmis saama, vaid jääb edasi maalimisse ka tulevastel näitustel kuni kunstniku surmani, nagu ta seda ise manifesteeris,” selgitab näituse kuraator.

Merike Estna (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (BA, 2005) ja Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži (MFA, 2009). Lisaks on ta lõpetanud ka Tartu Kunstikooli (2000). 2025. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala külalisprofessor. Estnat on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Hansapanga stipendium (2004), Eduard Wiiralti stipendium (2005), Konrad Mäe stipendium (2014). Aastatel 2017–2023 oli ta Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna dotsent. Aastatel 2020–2022 oli Estna üks kunstnikupalga saajatest. 2026. aastal esindab Merike Estna Eestit 61. Veneetsia biennaalil.

Estna on osalenud rahvusvahelistel näitustel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Ladina-Ameerikas, sh Museo de Arte Contemporaneo Queretaros Mehhikos, Fundacion Casa Wabis Mehhikos, Publicsis Helsingis, Kiasma kunstimuuseumis Helsingis, Galeria Karen Huberis Mehhikos, Bosse & Baumis Londonis, Kunstraumis Londonis, Georg Kargli galeriis Viinis ning Temnikova & Kasela galeriis Tallinnas. Estna olulisemad isiknäitused on toimunud 2022. aastal Kai Kunstikeskuses Tallinnas, 2019.–2020. aastal Malmö Moderna Museetis, 2018. aastal Riia kaasaegse kunsti keskuses Kim? ning 2014. aastal Tallinnas KUMU Kunstimuuseumis.

Graafiline disainer: Martina Gofman
Tõlge: Keiu Krikmann

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Tänud: Evelyn Raudsepp, Jaime Lobato, Aime Estna, Kõu Fortino Lobato Estna, Lumi Marisol Lobato Estna, Alma Cardoso, Jaime L. Hernández, Aleksander Tsapov

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” 

Reedel, 24. oktoobril kell 17.00, Eesti Arhitektuurimuuseumis

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) 25. oktoobrist kuni 30.novembrini.

Loe lähemalt:  https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/joonistatud-paralleelilmad/

LOOMINE◠LAGUNDAMINE
EKA Galeriis 31.10.–30.11.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: N 30.10. kell 18–22
Albertina Tevajärvi performance: N 30.10. kell 18.30
Kuraatorite ja kunstnike ringkäik: R 31.10. kell 17.00

Näitus „loomine◠lagundamine“ süüvib kasvamise, lagunemise ja uuenemise tsüklitesse. Kolmeteistkümne kunstniku tööde kaudu uurib näitus hoole ja kontrolli vahelist habrast tasakaalu.

Näitus tõstab fookusesse meie ökosüsteemi peidetud ja tihti tähelepanuta jäävad kihistused nagu mikroskoopilised olendid, taimemass ja orgaanilised süsteemid, mis tegutsevad meie argireaalsuse pealispinna all. Loomine ja lagundamine ei vastandu siin teineteisele, vaid põimuvad omavahel kuju andmise ja kaotamise, hoolitsemise ja lahtilaskmise aktidena kokku.

Osalevad kunstnikud kasutavad erinevaid viise, kuidas loodusmaailma protsesse jäljendada või nendega lähedalt koos töötada. Siin näitusel unistavad kunstnikud loomisest ja lagundamisest. Nad unistavad putukate, loomade, taimede ja mikroorganismidega koostöös sündivate narratiivide kuulamisest, mäletamisest ja ümberkujundamisest.

Osalevad kunstnikud: Alexis Brancaz, Albertina Tevajärvi, Alma Bektas, Augustas Lapinskas & Ditiya Ferdous, Freyja Tralla & Kassandra Laur, Janne Schipper & Andreas Andersen, Johanna Rotko, Julie Sjöfn Gasiglia, Kamilė Pikelytė, Paula Zvane
Näituse kuraatorid on kunstnikud Inessa Saarits ja Victoria Björk.
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Karel Koplimets ja Karmo Migur
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Islandi Visuaalkunstide Fond, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Trükis on allalaetav siit.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja näitus „Kestev olevik” avaneb neljapäeval, 23. oktoobril kell 18.00 Tütar galeriis (Vesilennuki 24).

Kirjanik Aare Pilv märgib näituse saatetekstis: „Tõnis Saadoja eelmised näitused tegelesid valgusetaju ja mälu vahendatuse ning tihendatusega – kuidas kontsentreerida läbi mitmete filtrite mälus olevaid valgusi, aga ka see, kuidas erinevad maalitehnikad seda võimaldavad ja kehastavad.
Tõnis Saadoja uus näitus „Kestev olevik“ mõneti jätkab valguse ja aja teemat, kuid ühtlasi teeb eksperimentaalse täispöörde. Siinne sari on maalitud en plain air, natuurist vabas õhus, iga maali valmimise aega on piiranud loodusliku valguse muutlikkus paari tunni jooksul. Nõnda on need maalid hetkele kontsentreerumise harjutused, uurimused sellest, kui pikk on hetk, ja sellest, milline saab olla ühe kestva hetke ekvivalent lõuendipinnal. Mõnes mõttes on need maalid performatiivse kunstnikuteo dokumentatsioon, kuid teises – ja olulisemas – mõttes on nad meditatsioon selle üle, mida tähendab olevik ja kui kaua ta kestab, ehk siis – millal olevik valmis saab.”

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas.

Näituse saatetekst: Aare Pilv
Graafiline disain: Ott Metusala

12.10 2025 avati Łódźi Linnagaleriis rahvusvaheline noore tekstiilikunsti näitus, triennaal YTAT (Young Textile Art Triennial). 

Näitus toimub viiendat korda ja on osa 18. Lodži rahvusvahelise tekstiili triennaali programmist. Tudengite näitusel osaleb 27 kõrgkooli, neist 7 Poolast. Igast koolist oli oodatud üks osaleja tekstiilikunsti ja üks tekstiilidisaini kategoorias.

EKA tekstiili osakonda esindavad Kassandra Laur (BA 2025) kunsti kategoorias ja Kristina Oja ( BA 2024) tekstiilidisaini kategoorias.

Kassandra Laur

Installatsioon Kodumaa/ Installation Motherland

Installatsioon põimib kokku erinevaid lugusid Oskar Looritsa raamatust “Eesti rahvausundi maailmavaade” ning minu enda lapsepõlvemälestusi. Nende jutustuste põhjal lõin ruumi, mis tundus kodusena, kasutades selleks looduse poolt pakutud materjale. Mäletan, kuidas mu vanaema alati hoiatas mind – ära jää magama keset sookailu välja, muidu ei pruugi sa enam kunagi ärgata. Loorits kirjutab oma raamatus samuti vaimudest, kes kaitsevad metsa pahatahtlike inimeste eest, ilmutades end huntide, madude või teiste loomadena. On ka lugu sellest, kuidas ketramiseks saab jõudu ammutada Ööemalt, kui kuuled öösel öömardikate praksumist.

Kristina Oja

Ma olin kadunud/ I was lost

Uurides oma perekonda ja nende lugusid, jutustan oma kollektsiooni kaudu eneseavastamise teekonda. Kudumismasin on tööriist, mis aitab mul väljendada emotsioone, isegi kui mälestused on hääbumas. Kudumismasin võib olla tujukas – mõnikord ei meeldi talle teatud lõng või ta jätab silmuseid vahele. Sellega tegelemine nõuab kannatlikkust. Selle tundmaõppimine võtab aega. Selle protsessi käigus saan selgemalt aru, kuidas ühenduse puudumine vanavanematega on mõjutanud minu kujunemist naiseks ja disaineriks.

Kas seda tunnet, mis tekib teadmisest, et ma ei ole kunagi oma vanavanemaid kohanud, võib nimetada leinaks? Erinevate kudumistehnikate kaudu uurin neid tundeid, mis minus vanavanemate peale mõeldes esile tulevad: lihtsad ja tagasihoidlikud koed muutuvad uueks kihiks, kui neid kanda. Mängulised koed on inspireeritud fotodest, mis on jäädvustanud kadunud hingi ootamatutes, rõõmsates hetkedes. See on minu isiklik lugu, mis näitab, kuidas olen aastate jooksul püüdnud paikata enda sees olevat tühimikku. Kas seda saab nimetada leinaks, kui ma pole neid inimesi kunagi kohanud?

See kollektsioon on minu viis väljendamiseks, kui sõnadest jääb väheks.

Näitus on avatud 31. detsembrini 2025 Łódźi Linnagaleriis.

Lähemalt: https://ytat.asp.lodz.pl/

21.10 16.00

Veebinar Teamsis 

Riikka Räisanen (professor, Helsingi Ülikool, Colour4CRAFTS konsortsiumi juht)
“Traditsioonist tulevikku: keemia loodusliku värvipaleti taga” (inglise keeles, veebis)

Ühiskonnad püüavad saavutada suuremat jätkusuutlikkust ja tekstiilide värvimine on olnud arutlusel, kuna see on üks tööstusharudest, mis kasutab tohutul hulgal energia- ja veevarusid ning saastab keskkonda värvimisprotsesside halva kontrolli tõttu. Samuti on fossiilsete ressursside kasutamisest loobumise eesmärk suunanud uuringuid looduslike ja biopõhiste lahenduste uurimisele materjalides ja värvimises. Enne 19. sajandi keskpaika ja sünteetiliste värvainete värvikeemia revolutsiooni pakkusid ainsad kasutatavad värvained looduslikud allikad. Praegu on looduslikud värvained muutunud disainerite ja käsitööliste seas populaarsemaks.

“Oma loengus tutvustan mõningaid hiljutisi uuringuid biopõhiste värvainete ja uudsete lahenduste valdkonnas, kuidas neid erinevates materjalides ja lõpptoodetes rakendada.”

Erilist tähelepanu pööratakse EL-i programmi „Horisont“ rahastatava Colour4CRAFTS projekti materjalidele ja selle multidistsiplinaarsetele meeskondadele, kuhu kuuluvad teadlased arheoloogia, ajaloo, tekstiilitehnoloogia ja käsitöö, keemia, disaini ja tuleviku-uuringute valdkonnast.

Riikka Räisanen on Helsingi Ülikooli käsitööteaduse ja käsitööpedagoogika professor. Tema taust on keemias ja loodusteadustes, käsitööuuringutes ja hariduses. Tal on üle kahekümne aasta kogemust looduslike värvainete ja tekstiilide uurimisel ning ta on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid sellel teemal. 2016. aastal pälvis ta Ühendkuningriigi Värvijate ja Värvijate Seltsi hõbemedali looduslike värvainete valdkonna uurimistöö eest. Ta on Colour4CRAFTS konsortsiumi juht.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Julia Maria Künnap, „Valguse teekond. Uurimus valguse liikumisest eksperimentaallihvis vääriskivides“

EKA raamatukogus 21.10-4.11.2025

Näitus annab ülevaate vääriskivilihvi peamisest printsiibist – valguse murdumisest ja peegeldumisest – tahk- ja vabavormiliste elementide kombineerimisel. Väljapaneku eesmärk on näidata, kuidas üksikud peegelduvad elemendid moodustavad vastastikusel koosmõjul vääriskivi sära. Eksperimendi ilmestamiseks on näitusel nii pooleliolevad tööd kui ka lihvitud kividega ehted.

Väljapanek on esimene loominguline projekt doktoritööst „Mäng tulega. Võimalused neljamõõtmeliste vääriskivide kujundamiseks traditsioonise tahklihvi ja vabagraveeringu liitmisel. Ajamõõde kujunduselemendina.“ Loovuurimuslik doktoritöö vaatleb, kuidas saab anda juveelidele neljanda mõõtme kasutades aega teadlikult disainielemendina ja kogeda neid mitte ainult staatiliste, vaid dünaamiliste, pidevas muutumises olevate teostena. Doktoritöö juhendaja on prof Krista Kodres.

Julia Maria Künnap on kunsti- ja disainieriala doktorant-nooremteadur