Mihkel Ilusa näitus “Puu süü” Paide Muusika- ja Teatrimajas

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee

NB! Grupid on täitunud ja registreerimine on lõpetatud.

Ülikoolis tuleb inimestega suhelda kogu aeg: sisseastumiskatsetel, õppetöö ajal, õpitulemuste hindamisel ja ülikooli lõpetamisel. Õpitulemused ja -kogemus olenevad sellest, kuidas suudetakse probleemidega toime tulla või neid ennetada.

Kursusel käsitletakse õpetamisel ettetulevaid keerukaid suhtlusolukordi ja võimalusi, kuidas neid loovalt lahendada. Koos töötatakse läbi mitmesuguseid olukordi, rollijooniseid, probleeme ja küsimusi. Kursus koosneb loengutest, rühmaaruteludest ja juhtumianalüüsidest.

Kursusele on oodatud nii EKA õppejõud kui ka õpet toetavad spetsialistid, töötajad.

Kava

10.00   Tutvumine ja päevakava tutvustus. Kursuse eesmärgid ja reeglid. Sissejuhatus teemasse
11.30   Kohvipaus
11.40   Loeng ja rühmatöö. Lihtsad ja rasked olukorrad igapäevatöös. Olukordade väljaselgitamine
13.00   Lõuna (omal käel)
13.40   Loeng ja rühmatöö
15.10   Kohvipaus
15.20   Loeng ja rühmatöö
17.00   Päeva lõpetamine

Kahepäevasel kursusel on ka teise päeva hommikul loeng ja rühmatöö.

Kursuse läbinu

• mõistab ja on analüüsinud õppes ettetulevaid suhtlusolukordi
• teadvustab enda võimalusi suhtlusolukordades
• oskab kasutada erinevaid suhtlusvõtteid keeruka olukorraga toimetulekuks

Kursust juhendab Andres Sild, MD, psühhiaater-psühhoterapeut. Varem on ta samalaadseid koolitusi teinud Välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajatele. Ta on aastaid juhendanud psühhopatoloogia kursust Tallinna Ülikoolis. EKAs on ta niisugust kahepäevast kursust lugenud vabade kunstide teaduskonna õppejõududele ja see on saanud head tagasisidet.

Osaleda saab kas ühe- või kahepäevasel kursusel. Kahepäevasel kursusel tegeletakse teemadega põhjalikumalt ja keskendutakse erinevate suhtlusvõtete kasutamisele ning see on mõeldud eelkõige õppejõududele. Ühepäevasele kursusele on oodatud kõik EKA töötajad, aga ka need õppejõud, kes pikemal kursusel osaleda ei saa.

Kahepäevane. Aeg: 15. ja 16. jaanuaril 2019 kell 10–17
Koht: Põhja pst 7, ruum A501
Maht: 16 akadeemilist tundi

Ühepäevane. Aeg: 25. jaanuar 2019 kl 10–17
Koht: Põhja pst 7, ruum A501
Maht: 8 akadeemilist tundi

Ühte rühma mahub 20 osalejat.

Kursuse omahind on ühepäevasel kursusel 70 eurot ja kahepäevasel 140 eurot. EKA õppejõule ja töötajale on kursus tasuta.

Kursusele registreerumisega võtate endale kohustuse osaleda.

Kahepäevasele kursusele saab registreeruda 8. jaanuarini ja ühepäevasele 18. jaanuarini või kuni rühmade täitumiseni.

Kursuse läbinule väljastatakse täienduskoolituse tunnistus.

Õppekavarühm: hariduse interdistsiplinaarne õppekavarühm

Lisateave: kristiina.krabi@artun.ee, tel 626 7374

Grupid on täitunud!

EKA hea õpetamise seminare korraldatakse projekti „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“ raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Ülikoolis tuleb inimestega suhelda kogu aeg: sisseastumiskatsetel, õppetöö ajal, õpitulemuste hindamisel ja ülikooli lõpetamisel. Õpitulemused ja -kogemus olenevad sellest, kuidas suudetakse probleemidega toime tulla või neid ennetada.

Kursusel käsitletakse õpetamisel ettetulevaid keerukaid suhtlusolukordi ja võimalusi, kuidas neid loovalt lahendada. Koos töötatakse läbi mitmesuguseid olukordi, rollijooniseid, probleeme ja küsimusi. Kursus koosneb loengutest, rühmaaruteludest ja juhtumianalüüsidest.

Kursusele on oodatud nii EKA õppejõud kui ka õpet toetavad spetsialistid, töötajad.

Kava

10.00   Tutvumine ja päevakava tutvustus. Kursuse eesmärgid ja reeglid. Sissejuhatus teemasse
11.30   Kohvipaus
11.40   Loeng ja rühmatöö. Lihtsad ja rasked olukorrad igapäevatöös. Olukordade väljaselgitamine
13.00   Lõuna (omal käel)
13.40   Loeng ja rühmatöö
15.10   Kohvipaus
15.20   Loeng ja rühmatöö
17.00   Päeva lõpetamine

Kahepäevasel kursusel on ka teise päeva hommikul loeng ja rühmatöö.

Kursuse läbinu

• mõistab ja on analüüsinud õppes ettetulevaid suhtlusolukordi
• teadvustab enda võimalusi suhtlusolukordades
• oskab kasutada erinevaid suhtlusvõtteid keeruka olukorraga toimetulekuks

Kursust juhendab Andres Sild, MD, psühhiaater-psühhoterapeut. Varem on ta samalaadseid koolitusi teinud Välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajatele. Ta on aastaid juhendanud psühhopatoloogia kursust Tallinna Ülikoolis. EKAs on ta niisugust kahepäevast kursust lugenud vabade kunstide teaduskonna õppejõududele ja see on saanud head tagasisidet.

Osaleda saab kas ühe- või kahepäevasel kursusel. Kahepäevasel kursusel tegeletakse teemadega põhjalikumalt ja keskendutakse erinevate suhtlusvõtete kasutamisele ning see on mõeldud eelkõige õppejõududele. Ühepäevasele kursusele on oodatud kõik EKA töötajad, aga ka need õppejõud, kes pikemal kursusel osaleda ei saa.

Kahepäevane. Aeg: 15. ja 16. jaanuaril 2019 kell 10–17
Koht: Põhja pst 7, ruum A501
Maht: 16 akadeemilist tundi

Ühepäevane. Aeg: 25. jaanuar 2019 kl 10–17
Koht: Põhja pst 7, ruum A501
Maht: 8 akadeemilist tundi

Ühte rühma mahub 20 osalejat.

Kursuse omahind on ühepäevasel kursusel 70 eurot ja kahepäevasel 140 eurot. EKA õppejõule ja töötajale on kursus tasuta.

Kursusele registreerumisega võtate endale kohustuse osaleda.

Kahepäevasele kursusele saab registreeruda 8. jaanuarini ja ühepäevasele 18. jaanuarini või kuni rühmade täitumiseni.

Kursuse läbinule väljastatakse täienduskoolituse tunnistus.

Õppekavarühm: hariduse interdistsiplinaarne õppekavarühm

Lisateave: kristiina.krabi@artun.ee, tel 626 7374

Registreerun kursusele

EKA hea õpetamise seminare korraldatakse projekti „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“ raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Esmaspäeval, 26.11.2018 kl 17.00 avab ANN PAJUVÄLI (1990) Draakoni galeriis isiknäituse „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“.

2017. aasta kevadel pälvis Ann Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Ann Pajuväli loomingu keskmes on peamiselt joonistusteks ja graafikaks vormunud perspektiivireegleid diskreetselt manipuleerivad ruumikujutised. Tihti on tegu seni tundmata mänguväljakutega või teiste sarnaste reeglistatud olukorra mudelitega. Pinnalisele kujutisele lisab kunstnik tihti kolmemõõtmelisi objekte. Paberil kujutatud nihestatud ruumilisus kohtub reaalse ruumi kolme mõõtmega, mis tekitab erinevaid tajuperspektiive vaataja peas. Valitsevad olematud reeglid, mille rikkumine on sama suur väljakutse kui järgimine. Kõike seda võib vaadelda kas elu metafoorina, dadaistliku mänguna või hoopis millegi muuna.

Ann Pajuväli: „Põrkepinnad on kui erinevad jonnakad takistused, mis trotsides kõiki pingutusi neist läbi murda, põrkavad oma vastase tagasi. Püüdes sellisest jagu saada, kogeb, et mõni tagasilöök teeb haiget, mõni läheb viltu ja muudab suunda. Aga vastasseisu kestel õpib ka barjäärist põrkuvaid hoope tõrjuma ning kukkumisi pehmendama. Nii võib juhtuda, et vastandumine kujuneb harjutatud tegevuseks, millega kohaneb. Selle tuttavlikkus on mugav ja lohutav. Võimalik, et kaob üldse soov sein kukutada, sest tegelikult on vahel mõnus vastu seda toetuda või lasta end selle pinnalt tagasi põrgata. Sel viisil on vähemalt kindel, et maandumine on ootuspäraselt pehme.“

“9 hümni vabadusele” on üheksaosaline uudisteos, mille loovad üheksa eriilmelist Eesti jazziheliloojate kooslust ning mille iga osa sümboliseerib ühte olulist sündmust või persooni Eesti Vabariigi ajaloos ning on teenäitajaks eestlase südamesse. Koos jazzmuusikutega astuvad kontserdil lavale pärimus-, rokk-, elektroonilise ja teiste žanrite muusikud.

Erikollektsioonide loomisel osalevad oma nägemusega filmimaailma köitvamatest süžeedest moedisaini eriala 2. kursuse tudengid Karl-Cristoph Rebane ja Anne Liis Puhk, ürituse kunstiline juht on 3. kursuse tudeng Sirli Pohlak.

Uudisteoste autorid on hinnatud jazzmuusikud, ansamblite liidrid ja heliloojad ning igaüks neist on valinud endale põnevad loovpartnerid – Maria Faust ja Kirke Karja, Kadri Voorand ja Kristjan Randalu, Mingo Rajandi ja Meelis Vind, Holger Marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo Marjamaa ja Sander Mölder, Peedu Kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura Põldvere.

Eesti Vabariigi 100. juubelile pühendatud uudisloomingut esitletakse Alexela Kontserdimajas 28. novembril.

Vt lisaks: https://www.jazzkaar.ee/programm/2018/9-humni-vabadusele/

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

27. novembril kell 17.00 toimub kunstnik Johann Arensi avalik kunstnikuvestlus EKA skulptuuriosakonna monumetaalstuudios.

Johann Arens (1981) on kunstnik, kes elab ja töötab Londonis. Ta on omandanud magistrikraadi vabade kunstide erialal Londoni Goldsmithsi ülikoolis. Teda on auhinnatud kaasaegse kunsti stipendiumiga British School at Rome poolt ning ta on viibinud Fondazione Antonio Ratti, Space Londoni ja Amsterdami Rijksakademie kunstiresidentuurides. Eelmisel aastal võitis Arens Neuer Aachener Kunstvereini Prize of the Young Art auhinna. Ta on osalenud näitustel: “These Rotten Words”,Chapter Arts, Cardiff (2017); “Anxiety Impress”, Neuer Aacherer Kunstverein, Saksamaa (2016); “Somatic Matter”, Le Foyer, Zürich; “New Acquisitions”, Fondazione Fotografia Modena; “Pillar Huggers”, Or Gallery, Berlin (2015); “TTTT”, Jerwood Space, London; “Emotional Resources”, Northern Gallery for Contemporary Art, Sunderland (2014) and “Internet Centre & Habesha Grocery”, Paradise Row, London (2013).

Johann Arensi toob Tallinnasse töötuba “Sculpting the Moving Image”, mille ta viib läbi 26.-28. novembrini Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Ühtlasi on Arensi kunstnikuvestlus osa EKA tudengite algatatud rahvusvahelise skulptuuri ja installatsiooni sündmuse SkulpaKuu programmist.

Neljapäeval, 29. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Stockholmis tegutsev kuraator-ajakirjanik-arhitekt James Taylor-Foster loenguga “Arhitektuur, jaht ja korilus”. Taylor-Foster on maailma külastatuima arhitektuuriportaali ArchDaily endine Euroopa peatoimetaja, kes hetkel töötab Rootsi riikliku arhitektuuri- ja disainikeskuse ArkDes kaasaegse arhitektuuri kuraatorina. Taylor-Foster tuleb Tallinnasse EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Arhitektuuriloengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Taylor-Foster tegutseb arhitektuuri, disaini, e-kultuuri ja tehnoloogia vallas, praktiseeriva arhitektina on ta töötanud Suurbritannias ja Hollandis. Aastal 2016 oli ta 15. Veneetsia arhitektuuribiennaali Põhjamaade paviljoni kaaskuraator ja 2018. aasta biennaalil osales biennaali peanäitusel Freespace. Ta on kirjutanud sellistele väljaannetele nagu Metropolis, PIN-UP, Domus, Volume, Monocle, Mousse, Disegno ja Real Review, regulaarselt esineb ta ka Monocle 24 raadios. Arhitektuurivaldkonna külaliskriitiku ja -lektorina on James tegutsenud Cambridge’i ülikoolis, UCL Bartletti arhitektuurikoolis, Dublini ülikoolis, AA arhitektuurikoolis, CASSis, Strelka instituudis, TU Delftis ja Berlage instituudis ning MIT-s. Ta on ka Future Architecture programmi nõukogu liige – FAP tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda.

Taylor-Fosteri sõnul on arhitektuur eriala, mis tegeleb viitamise, jäljendamise ja kommunikeerimisega. Arhitektid – samuti kõik teised, kes loovad tehiskeskkondi inimestele ja asjadele – tegelevad pideva jahtimise ja korilusega, et suuta ümbritsevat paremini endasse haarata ja (arhitektuurina) taasesitada. Oma loengus käsitleb ta väljapanekute, ekshibitsionismi, sõnade ja kõne kui arhitektuuripraktika töövahendite rolli.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis

Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte avatud loeng “Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme” toimub 28. novembril kell 17.30 EKA ruumis A501.

Baltimaades ringreisil olevad POLIMODA disaininstituudi esindajad annavad esmakordselt avaliku loengu Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias! POLIMODA näol on tegu väga mainekas rahvusvaheline moeinstituudiga, mis rahvusvahelises moekoolide edetabelis on Itaalias esimesel ja maailmas viiendal kohal. Ära jää ilma võimalusest kuulda kõnelemas rahvusvahelist moeeksperti Marco Bartoluccit ja Leedu moetööstuse spetsialisti Marija Palaikytet. Loeng toimub inglise keeles.

Loeng kutsub kuulajaid üles kogema uut käsitlust moes ning pakub kõige värskemat teavet üleilmse moetööstuse, loomingulise juhtimise ja moekommunikatsiooni kohta.

See üritus on võimalus õppida rahvusvaheliselt edukate, suurte kogemustega asjatundjate käest nii teoreetilisi teadmisi kui ka väga väärtuslikke rakenduslikke oskusi.

KAVA

Marija Palaikyte: „Moeäri: teadmisest edasi“
Sissejuhatav esitlus, mis põhineb arusaamal üleilmsest moetööstusest ja nüüdisaegsel lähenemisel kultuurile, moele ja edule loomemajanduses.

Marco Bartolucci: „Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme“
Laia haardega loeng, mis põhineb rahvusvahelisel kogemusel ja arusaamal moenähtustest ja moeantropoloogiast ning sellel, kuidas seda teadmist igapäevases moekommunikatsioonis kasutada.

SISU

– Nüüdistarbija – antropoloogiline lähenemine

– Publikuga sügavamal tasandil puutepunkti leidmine: mis juhtub, kui tõest ja läbipaistvusest enam ei piisa

– Paljusus kui norm: kui joondumine ja eristumine hakkavad esteetikas ja suhtluses võtmerolli täitma

– Ikonograafilise ja ikonoklastilise vaimsuse uute vormide omaksvõtt: oskus avardada vestlust ilu, eetika, esteetika teemadel ning nihestada arusaama sellest, mis on õige ja mis on vale

Avatud loeng kestab 1,5 tundi + küsimused
Korraldaja: Marija Palaikyte, Polimoda
Kaaskorraldaja: EKA

LEKTORID

Marija Palaikyte on moetrendide ennustaja, meeste moenädala korraldaja Leedus, raadiosaate „Moemissioon Marija Palaikytega“ juht, lektor ja moekirjutaja. Karjääri algusest peale on ta kohalikus ühiskonnas edukalt arendanud uut alternatiivset arusaama moenähtustest ja moeantropoloogiast. Viimase viie aasta jooksul on Marija korraldanud mitmeid moeärile suunatud üritusi nii akadeemilises kui ka äritegevuse raamistikus. Marija Palaikyte usub, et nii unistustel kui ka eesmärkidel pole piire. Edu võti on siiras elujanu, avar üleilmne pilk kultuurilisele kliimale ja pidev isiklikesse kogemustesse investeerimine. „Mood ei ole ainult võluv ja glamuurne institutsioon, vaid ka ainulaadne ühiskondlik-kultuuriline nähtus, mida tuleb sellisena ka väärtustada. Et selle nähtuse sügavust tõeliselt mõista, peame oma vaatevälja avardama,“ sõnab Marija.

Marco Bartolucci on moetrendide ennustaja ja õppejõud Polimoda rahvusvahelises moeinstituudis, kes pälvis oma ainulaadse moekäsitlusega tähelepanu juba õpingute ajal. „Mind on alati kirglikult huvitanud kõik eneseväljenduse avaldumisvormid. Filmi „Rouge“, mis on mind elus saatnud ja saadab endiselt, iseloomustab äärmine huvi ja uudishimu mõista, kuidas on võimalik vormida, täpsustada, teostada ja kanaldada oma seesmust läbi kunsti, muusika, moe ja kirjanduse. Uurides kultuuriüleseid ja vastukultuurilisi moe- ja kultuurinähtuseid, olen fenomenoloogilise lähenemise sidunud sügava psühhosotsioloogilise uurimusstruktuuriga. Käsitledes küll visuaalse eneseväljenduse ja kujutamisviiside (mood, kunst, fotograafia, kino) lõikumisi ja seega uurimisvaldkonda puudutavaid teemasid, on siiski sügavama tähelepanu all subjektiivsuse teke ja keha roll, inimesejärgsed läbikäimised tegeliku-mittetegeliku vastanduses, psühhoanalüüs ja mood ning inimese eneseväljenduse, nüüdisaegse rituaalsuse ja piiripealsete sündmuste konstruktsioon ja dekonstruktsioon.“ Selle kirjeldusega loob Marco Bartolucci saabuva loengu osas ainulaadse pinevuse, jättes ruumi loovaks mõtlemiseks ja tõlgenduseks.