Varvara Guljajeva doktoritöö kaitsmine

21. detsembril 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva doktoritööd “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll”(“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 Põhja pst 7, ruumis A101

Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia)

Eelretsensendid: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz) ja prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia)

Oponent: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz)

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.

Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, dr Epp Lankots, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Tahiroglu Koray, prof Kirke Kangro

Dr Helena Gabrijelčič Tomc (Ljubljana Ülikool, tekstiili-, graafika- ja disainiosakond) avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad” toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18 EKA auditiooriumis A101.

Kultuuripärandi esitlemine ja tõlgendamine seab teadlaste ette mitmeid väljakutseid: lisaks uurimisobjekti puudutavate andmete dokumenteerimisele peab nende esitamise viis olema võimalikult atraktiivne, interaktiivne ning kasutajasõbralik. 3D-tehnoloogiad pakuvad selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Peale andmete kogumist on nende talletamise ja haldamise üheks eesmärgiks säilitada andmete täpsus ning anda neile täiendavat lisandväärtust töötlemise ja analüüsi abil. Järgnevatel etappidel, st. esitlemisel, tõlgendamisel ja reprodutseerimisel, pakuvad 3D-lahendused (3D- skaneerimine, 3D-printimine ning 3D- mudeldamine) laialdasi kasutusvõimalusi ning on kohandatavad eelkõige saadud tulemuste täpsuse, korratavuse ja mittesekkuvuse tõttu. Siiski ei tohiks selles raamistikus tähelepanuta jätta uuritavale objektile iseloomulikke aspekte, st. eelkõige detailide ja autorile isikupärase stiili säilitamist.

Loengus tutvustatakse 3D-tehnoloogiate ja -disaini kasutamist kultuuripärandis erinevate projektide tulemuste põhjal:

1. 3D-visualiseerimine tekstiilipärandi taaselustamisel Gorenjski piirkonna naisterõivaste näitel;

2. 3D-tehnoloogia kui tõlgendusvahend;

3. 3D-tehnoloogia võimalused kultuurimälestise interpretatiivseks teostamiseks ja rekonstrueerimiseks juhtudel, mil objekti puudutav dokumentatsioon on vastuoluline või ei ole säilinud;

4. 3D-visualiseerimine kaasaegse disaini säilitusprotsessis.

Dr Helena Gabrijelčič Tomc on Ljubljana ülikooli (Sloveenia) Loodusteaduskonna tekstiili-, graafika- ja disainiosakonna õppejõud ja teadur. Oma teadustöös tegeleb ta reaalsetel objektidel ja arvutisimulatsioonidel põhinevate konstruktsiooniliste- ja värvimõõtmismudelite väljatöötamisega ning andmete genereerimise, töötlemise ja taasesitamisega ning 3D-rakendustes. Tänu Helenale ja tema kolleegidele on märkimisväärselt suurenenud 3D-tehnoloogiate kasutamise osakaal Sloveenia kultuuri- ja looduspärandi uurimisel. Koostöös tudengitega on kaasaegsed 2D- ja 3D-lahendused leidnud rakendust ka õppe- ja loomeprotsessides. Lisaks osaleb Helena mitmete Sloveenia ettevõtete ja uurimisasutuste projektides, mis on seotud multimeedia tootmise, interaktsioonidisaini ja graafilise visualiseerimisega.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Tallinna Linnavalitsus asutas 10. oktoobri 2018 istungil Tallinna linna Raestipendiumi, mille eesmärgiks on:

• toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
• propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
• toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.

Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja.

Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).

Magistrant või doktorant ennast ise kandidaadiks esitada ei saa.

Taotlemistingimuste kohta saab infot veebiaadressilt: www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-Raestipendium.

Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel.

Raestipendium kuulutatakse välja igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. Teade selle kohta saadetakse ülikoolide ja kõrgkoolide kaudu ning avaldatakse Tallinna linna veebilehel.

Üliõpilasi saab stipendiumikonkursile esitada konkursi väljakuulutamisest kuni 1. aprillini (kaasa arvatud) e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee.

Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee

22. novembril kell 17.30 ruumis B604 räägib avatud loengu raames oma Jaapani visiidist ja Toyama Klaasimuuseumi näitustest emeriitprofessor Mare Saare.

Jaapanis Seto-Aichis 14.–16. septembrini 2018 toimunud rahvusvahelisel klaasisümpoosionil ja sellele järgnenud Japan Glass Education Network’i aastakonverentsi ümarlaual osales ettekandega ka Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Ettekanne käsitles muudatusi Eesti klaasihariduses viimaste aastate lõikes ning keskendus peamisele üleminekule tehnoloogiakeskselt õppelt projektikesksele. Sümpoosioni fookuses oli lisaks Balti klaasiharidusele veel rahvusvahelise koostöö edendamine ning võimalused tudengite osalemiseks olulistes maailma klaasikeskustes, nagu Corningi klaasimuuseumi stuudio USA-s, BerlinGlass Saksamaal ning North Lands Creative Glass Šotimaal.

Toyama Klaasiinstituut. Foto: Mare Saare

15. septembrist 25. novembrini 2018 toimub Toyama Klaasimuuseumis Jaapanis ka rahvusvaheline klaasinäitus, kus esineb oma tööga „Videviku definitsioon“ EKA klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Konkurssnäitusele esitas oma töid 1110 kunstnikku 46 riigist, millest valituks osutus 54 tööd. Näituse Grand Prix pälvis Norra klaasikunstnik Æsa Björk.

Mare Saare “Videviku definitsioon”

Lisaks tutvustab õppejõud Eve Koha ICOM GLASSi aastakonverentsi “Klaasimuuseumid ja -kollektsioonid Venemaal“, mis toimus 24.09-29.09.2018 St. Peterburis, Venemaal.  Konverents oli korraldatud koostöös Riikliku Ermitaaži Muuseumiga St. Peterburis.

Lauakaunistus (detail). Värvuseta klaas, portselan, lõige, poleerimine, vormivalu. 18. saj. Veneetsia. A. Botkina kogust

Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Leuveni katoliikliku ülikooli (Belgia) arhitektuuriprofessor ja Antwerpenis tegutseva arhitektuuripraksise Voet en De Brabandere kaasasutaja Caroline Voet. Voet keskendub oma töös hoonete algse funktsiooni taastamisele, kultuurihoonete, avalike asutuste interjööride ja mööbli projekteerimisele ning stsenograafiale. Voet tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Voet kaitses 2013. aastal doktorikraadi KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnas, uurides Hollandi munga ja arhitekti Dom Hans van der Laani töid. Lisaks Leuvenile on ta lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ja Henry van de Velde arhitektuuriteaduste instituudi Antwerpenis. Oma büroo asutas ta pärast seda kui oli Londonis töötanud Zaha Hadidi juures ning Brüsselis Christian Kieckensi büroos. Tema töid on avaldanud arhitektuuriväljaanded ARQ ja Interiors Routledge. Hiljuti andis Voet välja ka kaks Dom Hans van der Laani töödest rääkivat raamatut – “Dom Hans van der Laan. Tomelilla (Architectura and Natura) ja “Dom Hans van der Laan. A House for the Mind” (VAi).

Oma Tallinna-loengus pealkirjaga “Otsides arhitektuuri olemust” keskendubki Voet Dom Hans van der Laani töödele. Hollandi benediktiini munk ja arhitekt Dom Hans van der Laan (1904-1991) avaldas 1977. aastal oma traktaadis “Arhitektooniline ruum” viisteist õppetundi inimeste elukorralduse kohta. Samal ajal ehitas ta neli kloostrit ja ühe maja – oma olemuselt lihtsa ja kasina arhitektuuri näited, mis annavad oma olemust edasi läbi kompimise, värvi ja valguse. Läbi filosoofiliste mõistete nagu mass / ruum, sees / väljas püüdis van der Laan oma traktaadis sõnastada, kuidas me tajume ja ehitame ruumi. Kas on võimalik mõista kogemust ja füüsilisust filosoofilises ja ratsionaalses raamistikus? Voeti loeng harutab lahti teooria, disainipraktika ja ehituse läbipõimunud põlvnemislugu, sidudes Dom Hans van der Laani filosooflised eluruumi kontseptsioonid tema hoonete praktilise olemusega. Kui üldse, siis milline on seos teooria ja praktika vahel?

Caroline Voet loeng toimub koostöös EKKMiga, kus 16. novembril kell 18 avatakse Ingel Vaikla näitus “Sinust on saanud see ruum”, kuraatoriks Laura Toots. Link sündmusele: https://www.facebook.com/events/2229621923950764/

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali, käesoleva loengu puhul Siim Tuksam.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee

Jiro Kamata (s. 1978 Hirosaki, Jaapan) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Münchenis. Ta on õppinud prof Otto Künzli juhendamisel The Academy of Fine Arts,  Münchenis ning tema ehteid võib leida nimekatest kollektsioonidest: Hiko-Mizuno Collection, Tokyo; Marzee Collection, Nijmegen; Alice and Louis Koch Ring Collection, Basel; Helen Drutt Collection, Philadelphia.

Jiro ehetest – need on kütkestavad perfektsuse ja meisterliku teostuse poolest ning samas värsked ja jõulised kui ka delikaatsed ja poeetilised.

Jiro Kamata viib läbi  12 – 16 novembril meistriklassi “Mirror, mirror on the wall…” ehtekunsti eriala magistrantidele.

Rohkem infot:
http://www.jirokamata.com/
https://klimt02.net/jewellers/jiro-kamata

Olete oodatud Eesti Sisearhitektide Liidu näituse “80 aastat sisearhitektuuri õpet” avamisele teisipäeval, 20. novembril kell 18.00 EKA Galeriis.

Karin Pauluse kureeritud väljapanek tutvustab Eestis kaheksa aastakümne jooksul pakutud sisearhitektuuri õpet. Kaadris on üliõpilaste põnevamad projektid ja kavandatud mööblitükid, osakonna õppejõud ning haridusteed palistanud akadeemilised sündmused ja lustlikumad ettevõtmised. Näituse kujundajaks on kauaaegne sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja Toivo Raidmets.

23. novembril toimub EKA aulas näituse seminar. Lisainfo lähiajal.
Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2019

Kuraator: Karin Paulus
Kontakt: karinpaulus@gmail.com

Interdistsiplinaarne kontsert.

Jõud ühendavad löökpillisolist ja ERSO orkestrant Vambola Krigul ning graafik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ülle Marks.

Sissepääs tasuta.

Kontserdid on üks osa ERSO eriprojektist “100 kontserti Eestile”.

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.